Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarajad EL 09/2002
Retked Elva-Vitipalu maastikukaitsealal

ElvaVitipalu maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkige selleks, et hoida Elva je ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja mbruse maastikke ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike. Kaitseala jb Tartust 24 ning Elvast paari kilomeetri kaugusele, selle phjapoolne osa kuulub Tartumaale, lunapoolne Valgamaale. Koos Allika lahustkiga knib maastikukaitseala pindala 900 hektarini ning sellel on kolm sihtkaitsevndit (Elva je rgoru, Allika ja Illi), lejnud ala jb piiranguvndisse.

Liigestatud reljeefiga maastikus asuvad Suur ja Vike Umbjrv, Vaikne jrv ja Viti jrv. Siit on leitud kaitsealuseid taimi, niteks sinine kopsurohi (I kategooria), sookpp ja sile tondipea (II kategooria), valge ja vike vesiroos, palu-karukell, harilik nsiniin, roomav vilge, soo-neiuvaip, pruunikas pesajuur, kuradi-srmkpp (III kategooria).

Maastikukaitseala suuremateks vrtusteks peetakse Elva je rgoru liivapaljandeid, mitmekesist reljeefi ning lammil silinud ja taastatud niite. Allikasoo, mida mbritseb omaprane ja vaheldusrikas reljeef ja kus kasvab haruldasi taimi, on ka mbruskonna veereiimi reguleerija. Valdava osa kaitsealast moodustavad liivadel kasvavad palumnnikud.


Kaitseala looduse tutvustamiseks on VaprameVellavereVitipalu sihtasutus koosts riigimetsa majandamise keskuse ja kohalike omavalitsustega kavandanud ning vlja ehitanud matkarajad:

* Elva rgoru matkarada 14,4 km,

* Viti jrve matkarada 2,3 km,

* seikluste rada 1,5 km,

* rattarada 23,5 km,

* metsanduse pperada 6,5 km.


Kui Elva rgoru tispikk matkarada on loodud neile, kel aega rohkem ja soov viibida looduses mitu peva, siis Viti jrve ja seikluste raja tegemisel meldi eelkige lastele ja peredele, aga ka neile, kes kiire elutempo juures ihkavad pisutki aega looduse keskel olla.

Elva rgoru matkarada on thistatud puudel valge-punase-valge mrgisega, Viti jrve rada ja seikluste rada kollase ning metsanduse pperada rohelise triibuga. Mustade vi kollaste numbritega postid annavad teavet lbitud kilomeetritest. Rattarada on thistatud viitadega, siiski viks vtta kaasa raja voldik-kaardi. Seda, nagu ka seikluste ja Viti jrve raja voldikuid saab Tartu ja Elva infopunktidest.

Matkarajal on ette valmistatud puhke-, pikniku- ning telkimiskohad. Kui seikluste rajal olev telkimiskoht on meldud viksemale seltskonnale, siis raja phjaosas paiknevale telkimisplatsile mahub ra sna suur matkarhm.

Kaunis ja mitmekesine loodus pakub vimalusi ka orienteerujaile ja suusatajaile. Siit lheb lbi Tartu maratoni suusarada, Elva jgi sobib kalastajatele ja veematkajatele.

Elva rgoru matkarada ja rattarada algavad Tartumaa tervisekeskuse juurest. Sinna on paigaldatud ka maastikukaitseala suur skeem, teine skeemitahvel seisab Viti karjri teeristil ElvaPalupera tee res.


Vitipalu on tis salapra ja avastamisrmu. Vitipaluga seostub eelkige kaks sna: metsik ja rgne. hel koosolekul eldi, et pole seal Vitipalus midagi puutumatut, ks teedevrk puha. Mulle tundus siis, et kneleja pole vist autoteelt kaugemale judnud. Ja ehk ei teadnud ta sedagi, et niipalju kui ajalooallikatest teada, on Vitipalu katnud ajast-aega mets. Just metsa jrgi on piirkond saanud ka nime.

Vitipalu avastamise eest olen tnu vlgu Elva metsalemale Rein Rinnele, kes mind sellesse salaprasesse maailma juhatas. Tnu temale sai loodud ElvaVitipalu maastikukaitseala ning hiljem kavandatud ka matkarajad. Ikka selleprast, et seda ainulaadset loodust teistelegi nidata. Julgen kinnitada: iga samm siinsetel radadel on tis llatusi.


Mets, ja mida kike seal sees leida vib. Kui astute Elva rgoru matkaraja alguses veidi mda teed ja keerate siis metsa jnesekapsa ja leselehtede vahele, leiate hulga kaevikuid. Mehepojad saavad siin pris luuremngu mngida ja teliste laskeavade kaudu jrsakust alla piiluda. Seal aga avaneb hoopis iseralik vaatepilt: torm on osa puid suisa juurtega maast vlja tmmanud. Ju ei olnud neil piisavalt judu soises pinnases vastu seista. Pisut eemal vilksatab Elva jgi. Mda metsarada edasi matkates jbki alla vasakule looklev jgi ja paremale soolappidega vahelduvad erisugused metsad. letame jkke suunduva oja ja pisut krvale pigates vime end leida koguni mgra- vi rebaseurgude linnakust.

Elva je sillal on mnus pisut istuda: nautida veevulinat, pda sillerdustes pikesekiiri ja puude peegeldust. Enne teekonna jtkamist tasub ka veidi uidata mda jekallast. Edasi rndame lbi eri vanusega metsade, vaadates plismetsa ja alles istutatud noorendikke, kontrastiks uue ja vana piir.

Peagi ristub matkarada esimest korda metsanduse pperajaga, mille tegi ja mida hooldab riigimetsa majandamise keskus. Siin saab algteadmisi metsa kohta, selle sstlikust majandamisest ja metsahoiust: proovitkkidel on vimalik vrrelda eri hooldus-, harvendus- ja valikraiete tulemusi, vaadelda mnni plusspuud vga heade tveomadustega metsapuud, millelt vetakse pookoksi ja seemneid ja hukese korbaga honga. Et kigest sellest ja veel paljust muust metsandusega seonduvast rohkem teada saada, soovitame kaasa vtta metsanduslike eriteadmistega retkejuhi.

letanud Vitipalu karjri tee, suundub matkarada Elva rgoru sihtkaitsevndisse. Metsa all on rohkesti sinilille ja vsalast, ussilakka, laanelille ning maikellukest. Varakevadel leiab siit ka kaitsealuse nsiniine, mida rahvasuu metssireliks kutsub.


rgorg, koprad ja sipelgad. Kngastest les ja alla liikudes juame Elva je rgoruni: oru veerel seistes tundub all olev phjatu ja kaugena. Ja kuskil seal on Elva jgi. Kes ei pelga turnimist, vib minna klla kobrastele: justkui sinu jaoks on koprad rajanud purded, mida mda saad jrjest ja jrjest letada vanaje krusid, olla jesaarel, kus tundub, et oled le pika aja siin esimene inimene. Lpuks juad teliste koprapaisude ja kuhilpesadeni, mis tehtud tvedest, okstest ja mudast. Paisude ehitusel lhevad kasutusse paljaks nritud puud vi muu materjal, mis ei kuulu kopra toidusedelisse. Vaadates seda omamoodi imelist maailma, hakkad mistma, et seda, mida suudab kobras, ei suuda kski teine olend, kahe palja kega ka mitte inimene.

Tusnud tagasi rgoru veerule, juhib kitsas teerada metsa, kus rajale on jetud kik, mis sinna on langenud: turnida saab omajagu, paras koormus kehale pole ju paha ja lisab seikluslusti.

Peagi avastad end Elva rgoru liivapaljandilt vi Liivamelt, nagu rahvasuu seda kohta kutsub. See on kohalik Taevaskoda: all sgavikus voolab Elva jgi ja le rgoru avaneb maaliline vaade mbrusele. Liivapaljandi krguseks on mdetud 25 meetrit. Selle vana orustiku on jevesi uuristanud miljonite aastate jooksul sgavale Devoni liivakividesse. Alla je rde viib trepp, seal saab jalad jevoogudesse pista ja end mnusalt vrskendada. leval paljandi peal on aga meeldiv koht maha istuda ja keha kinnitada.

Matkarada jtkub mda rgoru rt. Siit kandist saab alguse ElvaVitipalu sipelgariik, kus elab ka ks kige enam arenenud eluviisiga ja suuri asurkondi moodustav metsakuklaseliik karukuklane (Formica lugubris). Sipelgapesi jb teele rohkesti ka edaspidi. Neid vaadates vid mlgutada mtteid selle le, et inimesest le saja korra vanemad sipelgad on viljelenud oma perede ning asurkondade toitmiseks loodussstlikku pllumajandust juba le 50 miljoni aasta.


Viti jrve matkarada algab vikeselt parkimisplatsilt, mis on htlasi ka metsanduse pperaja algus- ja lpp-punkt. Oleme judnud kaitseala kige rahutuma reljeefiga alale Vitipalu mhnastikku, mis hakkas kujunema viimase j-aja lpul (ligi 12 600 aastat tagasi), kui sulava liustiku serv oli kliima soojenemisel taandunud praeguse Otep krgustiku phjaservani. Prast jvlja lplikku sulamist jid kauem psinud jpankade asemele nod, sest sulaveest kantud liiv ei saanud pankade kohale settida. Nende mber settinud kuhjatistest said aga knkad. Kunagi olid ngudes jrved, millest tnini on alles vaid mni. Mhnastiku knkad ja seljakud koosnevad enamasti liivast, milles leidub veerisest vahekihte.

Knkanlvu pidi les ja alla liikudes leiad end vikse maalilise Viti jrve rest, mida suvekuudel ehivad ElvaVitipalu kaitseala smbolid vesiroosid ehk rahvakeeli ka nkineidude lilled. Viti jrv on ks Vitipalu umbjrvedest, mille tsikul liikudes tunned, kuidas maa jalge all ha tuseb ja vajub. Seda ei tasu proovida mujal, kui sammaldunud purdel, seda nii enese kui ka taimede ohutuse prast.

Viti jrve juurest phja suundudes ja mkke tustes ristub rada Tartu maratoni rajaga. Suvekuudel kasutavad seda matkajad, talvel suusatajad. Me otsast avaneb vaade Viti jrvele. Siia, hele Vitipalu krgeimale knkale kerkib uueks kevadeks vaatetorn, kust pilk peaks kndima ka Viti jrve tagant algavale Otep krgustikule. Vaatetornil on teinegi thendus: lapsed saavad siit vaadelda loodust levalt, pealtvaates, vrrelda eri mtmeid, sest maad mda liikudes ned loodust hoopis teistmoodi ja teistes suurustes.

Mda maratonirada laskudes juad harunemispunkti: vasakule lheb jrskude languste ja tusudega Viti rada ning otse mda maratonirada pikk matkarada, mida mda alla laskudes juab Ilusa oja leujutuste piirkonda, kus oja knud ja krud annavad avastamisrmu ja seikluslusti letuskohtade otsijale. Tasakaalukamad matkajad saavad liikuda mda maratonirada kuni seikluste rajani.


Seikluste rada ja pokud. Siinsetes metsades saadab matkajat haldjate salapra. Nad on peitnud end kll puujuurte ja imepraste sammalde alla, kll jeluhale ja sohu. Hsti otsides vib leida siit isegi rahaaugu haldja.

Meie esivanemate arvates tid just haldjad elu taime- ja kiviriiki, vette ning hku. Ning looduses oli igal asjal oma kaitsevaim. Lbinud haldjametsa, leiad end oja kaissu haaratud niasaarelt, kuhu judmiseks pead letama Niakru silla. Siin on teline Vikese nia maja koos ronimisredelite, kiikede, salaprase niametsa ning niamngulaga. Kui thelepanelikult ringi vaatad, leiad end aga hoopis pokude maailmast.

Pokusid imetledes vid melda selle le, miks on nad nii erilised. Teiste maade ja meiegi muinasjuttudes on kiksugu nidu, trolle ja haldjaid, aga pokusid ei mainita kusagil. Ehtsad pokud elavad ainult Eestimaal ja need avastas tuntud kunstnik Edgar Valter. Taimeteadlased on pokudega suhelnud juba ammustest aegadest, aga ei ole ra tundnud, et nad just pokud on. Botaanikud eelistavad kutsuda neid tarnadeks ehk ladinapraselt Carex. Pokud kuuluvad likheinaliste sugukonna tarna perekonda, nende vlimus oleneb peamiselt aastaajast: suvel on pokud kaharpised, roheliste juustega, talvel saavad neist longusjuukselised linalakad, kevadel llatavad aga siilisoenguga. Vlu ongi selles, et iga kord leiad pokul uue ja huvitava soengu. Sul vib olla ka pris oma poku, kelle soengumoodi saad terve aasta jlgida.

Seikluste metsas thelepanelikult ringi vaadates ned mnnitvedel kalasabamustrina kribitud slke need on vaigutamisjljed. Tegelikult ongi see olnud vaigukogumismets, ent ndseks on vaigutamine unustuse hlma vajunud metsat. Kui tavaliselt saeti puud prast 15 aastat kestnud vaigutamist maha, siis siin jid nad alles ainult seetttu, et vga knklik reljeef raskendas metsatid.

letades puhtaveelise Laguja oja, saad heita sillalt veel pilgu taamal puude varjus vilksatavale niamajale ja taastatud lamminiidule, mis alles eelmisel suvel oli vsa all.

Kui oled seiklemisest vsinud, saad puhata ja keha kinnitada piknikuplatsil. Siin on ka telkimiskoht.


Vike ja Suur Umbjrv, orhideed ja raba. Veidi metsateed, ja juamegi Vikse ja Suure Umbjrveni. Vikse Umbjrve res saab teha lhemat tutvust ElvaVitipalu maastikukaitseala kpalistega, aga ainult juhul, kui lepid mrgade jalanudega ning oled valmis kiikuma tsikul ega karda ka sellest lbi vajuda. Ainult seda ei tasu unustada, et kik need imekaunid lilled on kaitse all!

Suure Umbjrve res ootab aga rabamets ehtsate rabataimede kidurate mndide, sookailu, kukemarja, turbasambla ja isegi maralehise huulheinaga. Raba puhas hk ja tmmu vesi ahvatlevad Umbjrve suplema, jrve res on ka puhkekoht.

Maastikukaitseala siinses osas on ehk kige rohkem kuivi ja valgusrikkaid mnnikuid palumetsi, mida tunneb ra tpiliste palutaimede pohla ja mustika, kattekolla ja karvase piipheina jrgi. sna matkaraja lpul juame kaitseala teise Illi sihtkaitsevndisse, mis on loodud bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme hoidmiseks. Illi luht taastati 2001. aastal. Elva je kallastel kasvavad lepad on pimunud humalavtidega, taastatud lamminiidu taga metsas on aga teline humalaaed: vdid moodustavad taeva poole pimunult huvitavaid kujundeid ja varjualuseid. Liikudes veelgi piki Elva jge phja poole, juab matkaja Elva je res hele seni veel silinud lamminiidule, kus suvesdames vib nha telist itemerd.

Mdume telkimisplatsist, letame Elva je, teeme kaare mber Vaikse jrve, ja juamegi taas matka lhtepunkti.


Mned soovitused teele kaasa.

* Kui suhtud loodusesse aupaklikult ja heaperemehelikult, siis pakub ta sulle vastutasuks tuhat elamust ja llatust.

* Need, kel matkarajad kord lbitud, vivad seda teha jlle ja jlle, sest igas aastaajas ja igas pevas on midagi kordumatut.

* Kui matkaradu kies tekib soov avastada Vitipalu maastikukaitseala omaette, siis tasub teha sedagi, sest palju huvitavat leidub ka kohtades, mis jvad matkaradadest krvale.

* Ksimuste ja probleemidega vib prduda kaitseala valitsejate poole: Tartumaa keskkonnateenistus (tel. 07/302 240) ja Valgamaa keskkonnateenistus (tel. 076/66 129). Ent abist ei tle ra ka VaprameVellavereVitipalu sihtasutus (tel. 07/455 491; 052 54172), No vallavalitsus (tel. 07/455 108) vi riigimetsa majandamise keskuse Elva metskond (07/456 781).


Gea Jrvela (1963) on No vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja.



Gea Jrvela
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012