Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/5
Pajud see on imelihtne

Kullendavad pajutibud on eestlasele niisama thtis kevade mrk kui sinililled. Pajud itsevad kaua: mnel varajasel kevadel vivad esimesed kuldsed tibud ilmuda juba mrtsi lpus, viimased aga alles juunis.

Eri liiki pajud itsevad eri ajal, vimaldades nii mesilastele kestvat rmu: kik pajud on head meetaimed ja kevaditi thtsad ietolmu andjad. Inimene mrkab eelkige neid esimesi itsejaid, hilisemad jvad thelepanuta. Kuni lpuks viimane raudpaju-isand jlle natuke pilku pab. Thelepanu hajumist soodustavad ka urvad: mida varasem itseja, seda karvasemad, kiisulikumad need on, mida hilisem, seda paljamad. Viimastel itsejatel kidab vaid tolmukate kuld.

itsemise ajal peab pajude puhul kindlasti arvestama seda, et nad on kahekojalised taimed: osal psastest on isasurvad, osal emasurvad. Isasurbadega taimed on palju silmatorkavamad: enne puhkemist vivad tolmukapead olla punased, itsemise ajal kannavad urvad kuldkollast rd. Emasitel on vrvirikkust palju vhem: emakas on tavaliselt kahvatu kollakasrohekas. Nii vib kergesti eksida, pidades itsvaid eri soost pajusid eri liiki kuuluvateks. Seetttu annavad taimemrajad eraldi mramistabelid isas- ja emastaimede jaoks.


itsemise aja jrgi vib pajud jaotada kolme ldisemasse rhma: [NB! jrgnevad kolme punkti algused lihtsalt bold!]

1. Varaitsevad: urva alusel pole lehti. itsemine algab neil enne lehtimist. Nii kituvad kik kiisupajud, kellest oli juttu juba mrtsinumbris. Valged kiisud muutuvad itsemise ajal kollasteks tibudeks. Enamasti kumab lbi kiisu karvade ka tolmukapeade ja ie kattesoomuste roosakas vi mustjas vrvus. Tabelis on tpilised selle rhma pajud esimeses reas, teise ja kolmanda rea liikidel ilmnevad leminekutunnused jrgmisele.

2. Keskmise itseajaga: urva alusel on selgesti nha viksed lehekesed (pikkus urva lbimdust suurem). itsemise algus langeb lehtimise ajale. Nendel pajudel on urvad enne ide puhkemist vaid veidike kiisud valgeid karvu on vhe. Seetttu on selgelt nha urva sees peidus oleva ie kandesoomuse vrvust: see vib olla alguses punakas ning muutuda itsemise ajaks pruuniks kuni mustjaks, vi siis jbki vhem pilku kitvaks roheliseks. Eriti eredat vrvi vivad olla puhkevad isasurvad juhul kui puhkemata tolmukapea on punakas , avanenud tolmukas on aga kollane. Tpilised on tabeli neljanda rea liigid.

3. Hiljaitsevad: urvad puhkevad mai keskel vi lpu poole, kui puud on juba lehes. Neil on urva alusel lhike vsu tavaliste liigiomaste lehtedega. Aga kiisusid pole neil ollagi urbades peaaegu puuduvad pikad valged karvad. Ka urvas olevad ite kandesoomused on hilistel itsejatel enamasti rohekad. Nii mrkab nende puhul vaid roheliste lehtede vahele ilmuvat kollast puhkenud isasurvastikku. Tpiline on raudpaju, tabeli eelviimase rea liigid kujutavad endast leminekut eelmisele.



itsemise aeg taime arengu phjal itsemise algus kalendri jrgi (enamasti) Urvapungad sgisel-talvel Lehed urvaraol Liigid
Esimesed itsejad, alati enne lehtimist, vara Aprill suured pole (soomusjad, pikkus alla urva lbimdu) raagremmelgas, kahevrviline paju, hrm- ja halapaju
Enne lehtimist, itsemise lpuks on psal ka lehti Aprilli lpp mai algus vikesed pole vi soomusjad, pikkus vrdne umbes urva lbimduga tuhkur paju, vitspaju, pikalehine paju (hundipaju)
Hilja, enne lehtimist, teistel pajudel on sel ajal lehed Mai esimene pool vhemrgatavad pole vi soomusjad, pikkus umbes urva lbimt krvpaju (punapaju, lapi paju)
Lehtimise ajal, ied puhkevad koos lehtedega Mai esimene pool vhemrgatavad vikesed, urva lbimdu pikkused vi kuni kaks korda pikemad mustjas paju, hundipaju, hane- ja liivpaju (krvpaju), verkjas paju, vene paju
Lehtimise ajal, ied puhkevad koos kasvavate lehtedega Mai teine pool pole vi vhemrgatavad veidi viksemad kui vrsete keskosas vesipaju, hbe- ja rabe remmelgas, mustikpaju
itsevad lehtinud puud Mai lpp juuni pole normaalsed lehed raudremmelgas

Lootes, et talvel nnestus teiste pajude vahelt vlja otsida tpilised kiisupajud, on kevadel hea otsida mramata jnute seast neile lisaks lejnud tpiliste tavaliste pajude psad (puud), keda vaatamas kies saaks alati meenutada olulisi tunnuseid, kontrollida nende olemasolu ja varieerumist. Ja kindlasti saab nende jrgi endale selgeks teha ka mrajates kasutatavad keerukamad terminid, niteks puidu pinnal olevad rned.


[NB! Siin vaata, kas panna need liiginimetused vahepealkirjadena vi ka lihtsalt boldina]

Raagremmelgal ja kahevrvilisel pajul on urvad maikuuks sageli itsenud, isasurvad varisenud ja emasurvad veninud pikaks nnda pole nad enam eriti kaunid. Ehtsa pajuurva rm on neil selleks aastaks mdas.


Vitspaju viks olla ites mai alguses: oksad tis pikki saledaid mustakirjuid kullendavaid isas- vi siis rohekaid emasurbi. Kui aga vlja otsitud vitspaju urbade alusel paistavad urva lbimdust palju pikemad lehekesed, on tegemist hoopis vitspaju idapoolse alamliigi vene pajuga.


Tuhkur paju itseb vitspajuga samal ajal. Tema isastaimel on itsemise alguses rohkem vrve kui eelmainitud liikidel. Vhem karvastes urbades annavad tooni ka mustjad ie kattesoomuste tipud, noored tolmukapead on enamasti silmatorkavalt punased. Nii on koos neli vrvi: karvade valge, must, punane ja tolmukate kollane.


Talvel krvale jetud tavalistest liikidest teeme itsemise ajal tutvust veel kolme psaga: mustjas, krv- ja hundipaju.


Mustjas paju. Temale nime panijad on olnud hoolsad herbaariumitegijad, aga ehk hoopis lehisvihtade valmistajad. Kasvav psas pole mingil moel rohkem must kui teised pajud, kuid kuivatades muutuvad tema lehed mustaks. Ka psa kljes muutuvad vigastusest kuivanud lehed mustaks, teistel pajudel aga pruuniks. Elusal psal on eriline tume kollakasroheline jume, seda nii lehtedel kui ka urbadel.

Urvapungad on temal vheldased, mrkamatud, itseb lehtimise ajal. Urbades on tal valgeid karvu rna katva loori jagu. Isasurbadel on mustjaid kattesoomuste tippe vhem nha ja ka tolmukapead pole noorena nii punased kui tuhkrul pajul. Hea tunnus eristamaks teistest tavalistest vsapajudest on kllaltki suured lehekesed urbade alusel. Viimase tunnuse poolest vib teda segi ajada vaid madala ja harvem ette tuleva verkja pajuga.

Psas on hsti laiuv, ka klgoksad igas suunas harali. Kasvada armastab eriti sageli kraavikallastel, teda vib leida ka niiskemates ja soistes (salu)metsades. Vimalik, et tema looduslikud kasvukohad on inimene les harinud vi kuivendanud neid rohkem kui teistel pajudel. Rabastuvatel aladel pole lootust teda leida.

Niisiis, harali okstega tumeda kollakasrohelise jumega pajupsas, kelle lehed ikka mustaks kuivavad, ongi mustjas paju.


Krvpaju. Kui tavalise vljangemisega pajupsas hekski varem ksitletud tavalisest kolmest vsapajuliigiks ei sobi, on arvatavasti tegemist krvpajuga. Kasvab ta sageli niiskemate, eriti rabastuvate metsade all (niteks karusambla- vi sinikamnnikus) ja siirdesoodes, kuid ei plga ka heinamaaserva.

Eelmise aasta vrsete tipud on karvased, alused paljad, rohekashallikad, jrsult vljapoole kndunud tipuga pungasoomused paljad. itseb sna hilja (samal ajal mustja pajuga), kui teistel pajudel hakkavad lehed tulema, ise on aga enamasti sel ajal veel tiesti raagus. Tema nimetus tuleneb suvel leherootsude alusel olevatest suurtest krvakestest (abilehtedest), mis psivad erinevalt teistest pajudest sgiseni. Kevadel saab teda vrdlemisi sarnasest tuhkrust pajust eristada likivate paljaste pungasoomuste jrgi (tuhkrul pajul on need matilt karvased).

Pajupsas, kes ei taha kevadel kuidagi lehte minna, peakski olema krvpaju.


Hundipaju. Selle tiesti omanolise psa tunneb kohe ra madal, enamasti kuni meetrikrgune. Vahel knib liivikul vi sooservas vaid paarikmne sentimeetrini, haruharva sirutub inimese krguseks. Peenikesed tumepunakad sitked oksad harunevad luudjalt. Lehed ja pungad on siidkarvased ja kitsad. Kasvab nii madalsoodel kui ka puisniitudel, sattudes sageli mrkamatult heina hulka. Kulutulega sttib vga kergesti, pledes srinal nagu kadakas. Vimalik, et see on kohastumus enda kaitseks: tema pledes krbevad tules ka suuremakasvulised varjama kippuvad liigid, vabastades elupaiga pisikest kasvu kiiresti taastuvale hundipajule (temal itsevad juba heaastased knnuvsud).

Urvad on vikesed, sna kerajad, itsemise algul sageli musta-valge-punase-kollasekirjud, veelgi vrvikamad kui tuhkrul pajul. Niisama sravaid urbi vib nha veel haruldasel siirdesoode liigil mustikpajul.

Rahvakeeli kutsutakse teda sageli hanepajuks, see on aga hundipajule vga lhedane lnepoolne (alam)liik, hundipaju ja hanepaju vahel puudub selge piir. Sama raske on vahet teha ka hanepaju teise alamliigi liivpajuga. Nende kahe pisiliigi eristamisele vib mtlema hakata alles siis, kui tavalised pajud selged.

Niisiis: kui leiate madala pajupsa, mille hsti peenikestest vsudest oleks hea midagi punuda, on tegemist hundipajuga.


Puukujulistest tavalistest pajudest kasvavad kolm looduslikult enamasti jgede res. Et veega paremini levida, murduvad nende muidu sitked vrsed ja oksad aluselt vga kergesti. Urbade jrgi on neid raske eristada, ent on teisi hid tunnuseid.


Hbepajul ehk hberemmelgal on siidiselt karvased lehed ja vrsete tipud, vanemate puude peened oksad ripuvad, ulatudes sageli sna maa vi vee ligi.

Kui juhtute aga sellisele muidu hbepaju moodi puule, kes polegi eriti hbedane ja lehed-vrsed vhe karvased, siis vib olla tegu hbe- ja rabeda remmelga vrraga, (harvem on teiseks vanemaks mingi muu liik). Hbepaju on rohkem ue- ja pargipuu, ta pole Eestis prismaine.


Rabe remmelgas. Selle puu loodusliku levila phjapiir lbib ilmselt Eestit, aga istutatuna on ta levinud le maa. Tema lehed on laisstjad ja mlemalt kljelt tuhmid (temaga sarnasel raudremmelgal likivad). Ka vrsed on tuhmivitu ja paljad. itsemise ajal saab nende kahe liigi isaspuid eristada tolmukate jrgi: rabedal remmelgal on igas ies kaks tolmukat, raudremmelgal viis. Tema ja vesipaju on kige rabedamad, kergesti murtavad pajud.

Ehtsat rabedat remmelgat leidub paraku harva, sagedasemad on vrrad hbepajuga. Silmatorkav ja pisitunnuste ppimiseks sobiv on aga tema kerakujulise vraga vorm, mida kasvatatakse paiguti parkides.


Vesipaju ehk loogapaju. Kui leiate je rest sileda lapilise tvega paju, siis peaks see kll olema vesipaju: teistel suurematel pajupsastel ja -puudel on pikuti lhenev kva korp. Vanem koor on vesipajul pruunikashall, vrskelt lahti lnud ja maha varisenud koore (korba) lappide alune on aga helepruun, piimaga kohvi vrvi. Selliseid pruune laike neb puu tvel alati.

Kige raskem on vesipaju ra tunda vga noores eas: siis vib teda pidada ka raud- vi pigem vikeseks rabedaks remmelgaks. itsemise ajal aitavad vhemasti isaspajudel vahet teha tolmukad: rabedal remmelgal 2, vesipajul 3 ja raudremmelgal 5.


Raudremmelgas. Mai lpus, kui kik teised pajud on itsemist lpetamas ja kahevrviline hakkab juba seemnevattigi tuulde loopima, puhkeb lpuks ide raudpaju. Erinevalt teistest lehtede vahel itsevatest pajudest on tema isasurvad vga kollased, sest seal on ju viis tolmukat, vahel rohkemgi. Emastaime saab aga eksimatult ra tunda suve lpust kevadeni, kui helgi teisel pajul pole enam kljes viljunud urbi.


Kui nd leiate lhedases metsas vi niiduserval paju, kes ei taha kuidagi sobida hegi kirjeldatud liigiga, siis vib kahtlustada, et tegu on hbriidiga. Ent tunnused vivad varieeruda ka liigi piires. Seetttu on oluline esialgu valida enda jaoks vlja kindlalt mratavad psad (puud) ning jlgida neid siis aasta ringi. Nii muutub nende eristamine testi imelihtsaks.

Augustinumbris juhime thelepanu eri liiki pajude lehtedele ja noortele vrsetele. Siis rgime ka senini tutvustamata jnud harva ette tulevatest liikidest.



TNU PLOOMPUU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012