Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/5
Ornitoloogiahing: reibas vanur

kski Eesti looduskaitseorganisatsioon kui muidugi mitte arvata nende hulka philiselt looduse tundmappimisele keskendunud looduseuurijate seltsi ei saa vanuse poolest ligilhedalegi Eesti ornitoloogiahingule (EO). 1. mail mdus linnuhuviliste seltsi asutamisest 85 aastat.

Pgusalt loomis- ja arenguloost. 15 asutajaliikme seas mais 1921 olid sellised kuulsused nagu toonane Tartu likooli rektor Heinrich Koppel, Eesti bioloogiateaduse korfee professor Johannes Piiper ja tol ajal veel lipilane Gustav Wilberg (Vilbaste), kes sai hiljem tuntuks kui Eesti professionaalse looduskaitse alusepanija. Tookord hingu ette seatud lesanded olid laias laastus vttes llatavalt sarnased tnastegi phikirjaliste kohustustega: uurida, tutvustada ja kaitsta Eesti linde.

Enamiku oma pikast ajaloost tegutses EO Eesti looduseuurijate seltsi sektsioonina, siis oli talle omane suhteliselt tugev akadeemilisus. Ka liikmeskond ei kndinud sel perioodil suurt le mnekmne vi sajakonna inimese.

1991. aastal, tpselt 70 aastat peale asutamist, otsustati taastada iseseisev ornitoloogiahing. hingu liikmeskonda kuulus siis 115 inimest. heksakmnendail pandi Hollandi MATRA-projekti toel tugevalt rhku just liikmete hulga suurendamisele, nii et 80. snnipeval kndis see 800-ni.

he esimesena Ida-Euroopa riikide ornitoloogiahinguist saadi 2000. aastal linnukaitseorganisatsioonide lemaailmse henduse BirdLife International tisliikme staatus ja rahvusvahelises plaanis oligi hing sel ajal kllap tuntum kui oma kodumaal.

Eesti avalikkuse thelepanu plviti esmalt vibolla videtud protestikampaaniaga Undva svasadama vastu ning ettepanekuga kuulutada kevadel ja suvel Eesti metsades vlja raierahu. Aga selle krval on tehtud rohkesti loodusharidustd ning tegeldud laialdaselt muidugi oma phitegevuse, lindude uurimise ja kaitsega.

Liikmeid on praegu taas mneti vhem kui rekordaastail, aga hingu kontoris Baeri maja teisel korrusel Tartus Veski tnaval tehtav t on mahukam kui kunagi varem.


Linnuhoiualade phjendaja. EO praegune tegevjuht Andres Kalamees tuli hingusse 1998. aastal tle Haapsalust, biosfri kaitseala Lnemaa keskuse asedirektori ametist. EO juhatuse esimees on ta olnud kolm aastat.

Esimese ja asjaosalise enda hinnangul seni ka olulisima tna pidi Kalamees lpule viima thtsate linnualade inventuuri, mis pandi Eestis nagu mujalgi Euroopas kima 1995. aastal ja mida EO-s vedas enne Kalameest Margus Ots. T pdis aastail 2000 ja 2003 ilmunud raamatutega. Nende alusel on Eestis nd loomisel Natura 2000 linnuhoiualade vrgustik, et linnustiku seisund Eestis majandustegevuse lbi ei halveneks.

Linnuhoiualade asutamine pole teadagi enam hingu, vaid juba riigi kohustus ja Kalamees tleb, et vhemalt teoreetiliselt pole seis laita: thtsad linnualad on kaitset vajavate piirkondadena arvele vetud ja nimekirja kantud. Muidugi pole ka probleemidest puudust, eriti neil aladel, mis tunduvad maitsvatena ka arendajatele.

ks selline on lausa Tartu klje all. Tnu Ihaste luhale on Tartu ainus Euroopa linn, mille piires pesitseb lemaailmselt ohustatud rohunepp. Paraku meeldiks linnale sellele alale htteist ehitada ja koguni sealt hiiglaslik sudespordikanal lbi kaevata. Krged linnuvimu esindajad on kitunud pris loodusvhiklikult ja soovitanud ornitoloogidel haruldane liik lihtsalt mber asustada.

Samu probleeme on ka mujal, kus ihaldatakse ette vtta mererseid kinnisvaraarendusi vi rajada midagi teliselt mahukat, niteks sadamaid vi sildu. Ja kuna Eestis kehtib praegu esmajoones siiski raha vim, pole linnukaitsjatel kuigi lihtne ennast kuuldavaks teha. Samas ei maksa unustada, et tegemist pole mingi rohelise kinnismttega: riik on Euroopa Liitu astudes vtnud kohustused ka loodushoiu alal ja neid tuleb tita, et loodusvrtused psiksid alles ka tulevikus. EOgi missioon on lbi aegade olnud silitada linnustiku mitmekesisus Eestis.


Elu keset LIFEe. Euroopa Liidus olles tekkis vimalikuks hankida raha henduse rahakottidest. Aastal 2000 algas esimene EO LIFE-Nature ehk LIFE-looduse projekt, mis hakkas taastama Prnumaa Hdemeeste-kandi lindude elupaiku ning harima kohalikku rahvast tiivulistega sbralikumat hiselu edendada. Projekti kigus loodi Luitemaa looduskaitseala ning koostati sellele kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.

Teise sama rahastusprogrammi projektina lkati koos Kotkaklubiga kima Eagle-LIFE, mis suunatud suur- ja vike-konnakotka ning must-toonekure elupaikade kaitsele, liikide seisundi uurimisel ning taas maaomanike ja avalikkuse harimisele. Tegemist on kolme selgelt hbuva liigiga; suur-konnakotkas on lausa lemaailmselt ohustatud liikide kategoorias. Eagle-LIFE on htaegu omaprane nide sellest, kuidas atraktiivselt vormistatud uurimist vib tuua tohutu meediathelepanu. Kahe satelliitsaatjaga must-toonekure rnnet jlgima on keskendunud isegi kollane ajakirjandus, millel tavaliselt looduse asjadele thelepanu ei jtku.

Ja kolmas LIFE-looduse projekt, kus EO eelmisest aastast alates kaasa lb, on Lnemere idaosa mereliste linnu- ja loodusalade inventuur ja kaitse alla seadmine. Mere-LIFE-i nime saanud projekt tegeleb ranniku- ja avamere linnualade ning seal peatuvate rnd- ja pesitsevate haudelindude seisundiga. Kalamees tleb, et merelindude elupaikade uuritus jb maismaal tehtule selgelt alla: ehkki meie akvatoorium on tohutu, teame seal elavaist tiivulistest sna vhe. Muidugi on merelinnud ka poliitikute jaoks olulisemaks saanud seoses hiljutiste likatastroofidega. Mere-LIFE on suur rahvusvaheline projekt, mida veab Ltis paiknev Balti keskkonnafoorum ja kus EO on ks 19st partnerist.


Atlasetegu ja muud tegusad teod. hingu suurtest ettevtmistest kige enam liikmeskonnale ja ldse linnuhuvilistele suunatud on muidugi t uue haudelindude levikuatlase kallal, mida juhatab Jaanus Elts ja millest on meie selles ajakirjanumbris omaette lugu. See t on omadega praegu sna keskpaigas ja kenasti kulgenud: osalejaid on siiani olnud rohkem ka kige julgematest lootustest le poole tuhande. Nd juba ligi 30 aasta taha jv eelmise haudelindude levikuatlase koostamise aeg nitas, kuidas see t ti juurde uusi huvilisi ja kuidas nende linnutundmine vlitde ajal tublisti edenes. Niiviisi aitab atlasetegu, mille esmasiht on muidugi saada vimalikult adekvaatne pilt meie pesitsuslinnustikust, ksiti kaasa ka ldise linnuhuvi tusule.

Eestis on tusuteel ka nende inimeste hulk, kellele linnuvaatlus on pigem sportlik harrastus. Niteks ptakse looduses nha vimalikult suurt arvu eri linnuliike ja visteldakse he peva jooksul kohatud liikide koguarvus. Muidugi on selle harrastuse levikule kaasa aidanud ldine elujrje paranemine, aga kindlasti ka phjanaabrite soomlaste mju: nende juures vib linnuvaatlust testi nimetada lausa rahvusspordiks. Aina sagedamini teevad sellesse kategooriasse kuuluvad linnuhuvilised vaatlusi, mis vivad pakkuda teaduslikkugi huvi ning parandada lindude uuritust ja kaitstust.

Huvilisi aitavad juurde tuua nd ammuseks traditsiooniks saanud hingu oma lestusmisphade linnuvaatlused ning osalemine sgisestel rahvusvahelistel birdwatchidel.

Ikka on kigus ka ehk veidi kitsamat huviliste ringi haaravad hingu ammused projektid alates kesktalvistest veelindude loendustest ja kevad-sgistest fenovaatlustest ning lpetades valge-toonekurge loenduste ja mneti lhema ajalooga aasta linnu projektidega.

Ja endiselt on populaarsed EO liikmete suvised kokkusaamised mnes looduskaunis ja linnurohkes paigas. Tnavu on hingu juba kmnendad suvepevad 10.11. juunil Virtsus.

EO muredest kneldes on juhatuse esimees Andres Kalamees napisnalisem. Philine probleem on sama, mis paljudel teistelgi Eesti aktiivsetel vabahendustel: tegevuse ampluaa ja hoog, samuti avalikkuse ootus hingu suhtes kasvab hoopis judsamalt kui hiskonna toetus seda tpi organisatsioonidele. Kiki tid lihtsalt pole vimalik projektiphiselt teha, mingit baas- vi kaasrahastamist hingul aga pole. Kindlasti oleks vaja eraldi linnukaitse projektijuhti ning liikmeskonnaga suhtlevat ja meediatd tegevat inimest.

Ja sellest, kuidas raha vim tikub Eestis pahandust tegema, oli juba juttu. hingu kontor loodab siin abi leida eri Eesti paikades elavate liikmete suuremast aktiivsusest. Arendajatele omane mtteviis, et looduskaitsjad on mttetud progressipidurid, on paraku tusuteel.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012