Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/5
Ubari maastikukaitseala

Harjumaal Jelhtme vallas Kaberneeme ja Haapse klas asuval Ubari maastikukaitsealal kaitstakse ht osa Phja-Eesti klindist, ning vriselupaiga tunnustele vastavaid metsi.

Kolga lahe lheduses paiknevale vikesele Ubari maastikukaitsealale (58,5 ha) pseb Kaberneeme tippu viivaid teid mda: enne mereni judmist tuleb prata metsavahelisele kruusateele ning peagi olete kaitseala loodepiiril. Idalne suunas vlja venitatud kaitseala hlmab ligikaudu kahe ja poole kilomeetri ulatuses Phja-Eesti klindiastangut, nii pangaesist kui ka pangapealset. Astang on ksiti kahe maastikurajooni Soome lahe rannikumadaliku ja Harju lavamaa piir.

Klindiga seotud vriselupaigad. Rannajoonest le kilomeetri kaugusele jva ligikaudu 40-meetrise absoluutkrgusega [1] ja umbes kuni 15-meetrise suhtelise krgusega Ordoviitsiumi klindi nlval kasvab liigirikas laialehine pangamets, mille puurinde moodustavad prn, vaher, kask ja tamm [2]. Osa sellest panganlva laialehisest metsast vastab vriselupaiga (metsaseaduse mistes metsa vtmebiotoobi) kriteeriumidele. Vriselupaiga tunnuseid kannavad ka metsaosad panga peal maastikukaitseala lneosas. Seal kasvab vga liigirikas kuuse-lehtpuu segamets: saja-aastaste kuuskede krval leidub pihlakat, toomingat, pooppuud, sarapuud, prna ja tamme [2].

Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatpidest kaitstakse Ubari maastikukaitsealal rusukallete ja jrakute metsi ning vanu loodusmetsi ehk lnetaigat (siin peamiselt lookuusikud ja -sarapikud). Neid elupaigatpe on maastikukaitsealal peetud vga vrtuslikuks hoolimata sellest, et lookuusikus on kohati nha mne aasta taguse raie jlgi.

Kaitsealal on leitud ka mitu kaitsealust liiki, niteks mets-kuukressi, vthuul-srmkppa, laialehist neiuvaipa ning vanadele loodusmetsadele iseloomulikku harilikku kopsusamblikku [2].


Muud huvivrsused. Pangapealsel lbib kaitseala kitsas pinnasetee, mis sobib hsti ka matkajaile. Hea nne korral vib sellel liikudes nha metskitse, kes eemal mnda aega uudishimulikult otsa vaatab, enne kui metsa varjub. Teelt krvale astudes ja lbi lookuusiku jalutades juate aga peagi pangaservale, kust avaneb vaade le metsade mereni vlja. Otse klindiastangu alla jb vike suvituskoht, selle lunapoolsetest suvemajadest avaneb suureprane vaade pstloodis krguvale pangale.

Paekaldas on Tallukme Tondiauguks htav koobas. Varem oli metsase paekalda alumises osas, oobolus-liivakivist kaljunukis pisike koopaava, kust mahtus parajasti kpuli lbi ja pses kuni kahe meetri laiusesse ja meetri krgusesse koopasse [3]. Kahjuks on avaus ndseks kinni varisenud. Tallukme Tondiauk oli primuste jrgi vhemalt sadakond aastat pnev mngupaik lastele ja vaatamisvrsus tiskasvanuile. Rahvajutu jrgi viinud siit maa-alune kik Pirita kloostrisse [3].


Kaitsekord. Ubari maastikukaitseala loodi 2005. aastal Natura 2000 vrgustiku Ubari loodusalale. Lhtuvalt kaitsevajadusest kuulub kogu ala sihtkaitsevndisse. Seal vib igaks kia ning marju, seeni ja muid metsaande korjata, samuti jahti pidada. Seevastu telkida ja lket teha tohib vaid selleks ettevalmistatud ja thistatud paikades. Kui on soov korraldada alal rohkem kui 20 osalejaga rahvaritusi, siis tuleb ksida selleks nusolekut kaitseala valitsejalt Harjumaa keskkonnateenistuselt. Ubari maastikukaitsealal kehtiva kaitsekorraga saab phjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu likooli kirjastus, Tartu.

2. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

3. Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.



REIGO ROASTO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012