Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused EL 09/2002
Kre ehk juttselg-krnkonn

Paarkmmend aastat tagasi elas vikesel Manilaiul ks tollase Nukogude Liidu suurimaid kreasurkondi. Nd, mil see liik on hbunud vi hbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku.

Et kre on videviku- ja loom, tuntakse teda rohkem hle kui vlimuse jrgi. Krisev, klav ja pidevalt korduv peibutushlitsus krrr-krrr meenutab mopeedi prinat vi sorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-krnkonn osutab aga vga silmapaistvale vlistunnusele: piki selga kulgevale kitsale sravkollasele triibule.

Tiskasvanud kre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk, kusjuures emasloomad on isastest suuremad. Jssaka keha ja lhikeste jalgadega loom liigub maapinnal ronides vi joostes, meenutades seetttu pigem hiirt kui konna. Keha lapoolel on kre veidi kbruline nahk pruunikas, hallikas vi oliivroheline, kaetud punaste tppidega. rritunud konnal muutuvad tpid eriti erksaks. Keha alapoole hallikasvalgel nahal on tumedad (pruunikad vi kollakad) laigud. Kre ninamik on lhike ja tmp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane vi rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas klapis, mis tispuhutult vib kndida pea suuruseni. Erutatud olekus eritab kre valkjat haisvat nret, mis inimesele suhu vi silma sattudes tekitab tugeva kihelustunde.

Levik. Kolmest Euroopas elavast krnkonnaliigist on kre ainus, kelle levila siit vljapoole ei ulatu. Kui harilikku ja rohe-krnkonna leidub peale Euroopa veel ka Phja-Aafrikas ja Aasias, siis kre levila hlmab vaid Mandri-Euroopa lne-ja edelaosa, Briti saared, Jti poolsaare, Skandinaavia poolsaare lunaosa, Kesk- ja Ida-Euroopa (sealhulgas veits, Austria, Tehhi, Saksamaa, Poola, Leedu, Lti, Lne-Ukraina ja Lne-Valgevene). Eestis on kre oma levila kirdepiiril.

Elupaik. Kre on kohastunud eluks pikesepaistelistel luite- ja nmmealadel, ranna- ja luhaniitudel. Eestis ongi ta kodu peamiselt rannaniitudel, mida tavapraselt on kasutatud loomade karjamaana, mnel pool ka heinamaana. Kariloomad ja niitjad hoidsid taimestiku madala ning ala pikesele avatuna. Krele sobib elupaik, kus leidub nii kerge liivase pinnasega kohti pevaste varjepaikade kaevamiseks, tasaseid pikeselisi madalmuruseid vi hreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi vhese taimestikuga veekogusid kudemiseks. Et kre on pioneerliik, kes asustab kiiresti uusi sobivaid piirkondi, siis aitas omaaegne rannaniitude laialdane kasutamine Eestis kaasa tema levikule. 20. sajandi esimesel poolel oli kre oma levila ulatuses kllalt tavaline ja rohkearvuline liik.

1960.70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vhenema mitte ainult Eestis, vaid enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud. Hbumise peamine phjus hvisid krele sobivad elupaigad: liivaluited metsastati, nmmedel ja niitudel ei peetud enam kariloomi, rannaniitudele mjusid hvitavalt nii maaparandusest tulenev veereiimi muutus kui ka vetised.

Nukogude ajal kraavitati Eestis laialdaselt rannarseid rohumaid, mille tagajrjel krele kudemiseks sobivate veekogude hulk vhenes mrgatavalt. Vetiste liigkasutamine pani vohama roostiku. Prast seda, kui ulatuslikel rannaniidualadel lakkas loomade karjatamine ja heina niitmine, hakkasid need kulustuma, roostuma ja vsastuma ning neil olevad madalad rannikulohud ja veesilmad kinni kasvama: kui karjatamiskoormus on vike, asuvad mrjematesse ngudesse tarnad, mida kariloomad meelsasti ei s. Nii ladestub aasta-aastalt surnud taimede kiht ning madalad veesilmad ummistuvad, mudastuvad ning lpuks kaovad sootuks.


Sigimine. Kre on kohastunud sigima just ajutistes madalates veekogudes, mis kiiresti soojenevad. Sooja keskkonda vajavad arenguks kullesed. Pealegi on ajutistes, suve teisel poolel kuivale jvates lompides tunduvalt vhem vaenlasi (kalu, selgrootuid), kes viksid kulleseid ohustada, puudub ka konkurents teiste kahepaiksetega. Madalate lompide hda on aga just selles, et nad mitte ainult ei soojene, vaid ka kuivavad vga kiiresti. Selle vastu on krel vlja kujunenud omaprane sigimisstrateegia. Teiste kahepaiksetega vrreldes on tema sigimisperiood tunduvalt pikem aprilli lpust juuli alguseni. Ta ei koe pidevalt, vaid mitu korda, olenevalt sademetest: vihma ajal, kui kuivanud lombid tituvad veega, hakkavad kred kudema.

Madalate veekogude kinni kasvades kaotab kre kudemiskoha. Samas eelistavad nii harilik krnkonn, rohukonn kui ka rabakonn kudeda just taimestikurohketes veekogudes. Nii et kitsalt kohastunud liigina jb kre muutuvates tingimustes sageli teistele kahepaiksetele alla.


Kaitsta ja taastada elupaiku. Praegu on Eestis teada vaid 11 kre asurkonda kokku umbes viiesaja isendiga, kes asustavad rannaniitude krval veel mitmeid sekundaarseid elupaiku, nagu vanad liivakarjrid, mahajetud kalakasvandused, kultuurheinamaad ning pllud.

Elujuline populatsioon psib, kui isendite arv selles knib vhemalt viiesajani. Praegu jvad kik Eesti kreasurkonnad sellele miinimumile kvasti alla. Selleks et see liik Eestist lplikult ei kaoks, hakati 2000. aastal taastama tema elupaiku, sealhulgas kudemiseks sobivaid veekogusid. Esimesed kudemisveekogud rajati Kablisse ja Matsallu. Tnavu on neid taastatud veel Silma ja Rannametsa-Soometsa looduskaitsealal, Manilaiul ning Kihnus.

Rannaniitude silitamisele ning taastamisele aitab tugevasti kaasa 2001. aastal algatatud maahooldustoetuste ssteem, mis vimaldab rahastada poollooduslike koosluste hooldamist. See on ratanud inimestes huvi jtkata rannaniitude majandamist ning vtta kord mahajetu taas kasutusse. Maahooldustoetuste abil hooldati ja taastati 2001. aastal mitmeid rannaniidualasid Prnumaal, sealhulgas ka Manilaiul, kus viimase kmnendi jooksul on loomapidamine tunduvalt vhenenud ning seetttu ka kre arvukus mrgatavalt langenud. 1980. aastal peeti Manilaiu kreasurkonda heks suurimaks tolleaegses Nukogude Liidus.

2001. aastal algas Euroopa Liidu LIFE-Nature kaasfinantseeritav projekt Rannaniitude kaitse Eestis, mille eesmrk ongi taastada rannaniidud kre kunagistel asualadel Lne-Eestis ja Prnumaal, rajada kudemisveekogusid ning tuua kre taastatud elupaikadesse. ks projekti sihte on luua igale praegusele kreasurkonnale reservasurkonnad taastatud rannaniitudel. Juba ongi alustatud krede taasasustamist endistesse elupaikadesse. Selleks ei viida hest elupaigast teise mitte tiskasvanud konni, vaid kudu ja kulleseid. Et kre saab sugukpseks alles kolmandal-neljandal eluaastal, siis vib t tulemusi nha ning kuulda alles mne aasta prast, kui kudemisveekogudesse asustatud kullesed on arenenud sigimisvimelisteks konnadeks.


Riinu Rannap (1966) on zooloog, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012