Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2006/5
Nematoodid, aed ja kiirkiri

Eino Krall (1931) on sndinud Tartus. Lpetas 1955. aastal Tartu riikliku likooli bioloogina ning samast aastast on ttanud zooloogia ja botaanika instituudis (praegu Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut). Oli 19861996 ZBI peateadur ja 19921996 erizooloogia osakonna juhataja ning htlasi 19921997 Tartu likooli erizooloogia professor. Alates 1997. aastast emeriitprofessor. Kaitses bioloogiadoktori vitekirja1980. aastal Moskvas. Uurinud taime- ja mullanematoodide sstemaatikat, flogeneetilisi suhteid ja koloogiat ning trje bioloogilisi aluseid. Saanud Karl Ernst von Baeri preemia 1984. Florida nematoloogide foorumi (1992) ja Venemaa nematoloogide seltsi (1996) auliige.

Nematoode palja silmaga vaevalt et neb. Kus kohas nende marussidega ldse viks kokku puutuda?


Palja silmaga neb testi vaid osa nematoodiliike, vaja on ikka suurendust. Tiskasvanud loomad vivad olla ka paari millimeetri pikkused, kuid enamasti on nad end rngasse keeranud. Nendest saadakse aimu siis, kui taimed enam ei kasva ja neil tmbuvad lehed krimpsu. Aga nad on levinud kikjal, ka korterites toataimede pottides. Neid vib olla nii mullas kui ka taimevartes, -lehtedes ja ites. Taime maapealsetes osades elavad nematoodid tekitavad pahku. Niteks ks liik elab meil kasteheintel ja kastikul ning tema elutegevuse tttu muutub neil seeme suuremaks, otsekui tungalteraks.

Kui vikesed ja kui suured nematoodid ldse vivad olla?


Suuremad on loomade inimeste, lindude jt. parasiidid. Kige suurem on Placentonema gigantissima, kes elab vaalade platsentas ja vib kasvada kuni kaheksa meetri pikkuseks. Aga vabalt elavad vivad olla umbes poole millimeetri pikkused vi isegi 0,2 millimeetrit.


Neid on ilmselt vga palju?


Nematoodid kuuluvad kige arvukamate loomade hulka. Jgede ja jrvede phja ruutmeetril on le miljoni nematoodiisendi. Kigist mullas elavatest hulkraksetest loomadest on nematoodid arvukaimad, teistega vrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%. Muld meie pldudel ja looduslikes taimekooslustes on asustatud nematoodide psiasurkondadega. Taimi kahjustavate nematoodide liigiline koostis oleneb juhuslikust introdutseerimisest, taimkattest, mullast ja kliimast.

Tavaliselt leidub igas grammis mullas mitukmmend nematoodi. Samblas (erandiks on nematoodivaene turbasammal) on aga leitud kuni heksasada, kompostmullas tuhat heksasada, kartuli-kiduussi koldes nelikmmend kuus ja haigete taimede maapealsetes osades le kuuekmne tuhande nematoodi iga grammi substraadi kohta. Pole just isuratav? Vaid merersetel liivadel ei pruugi nematoodid nii vikestesse proovidesse ldse sattudagi.

Rekordarvud prinevad peamiselt meie lunanaabritelt Ltist. Nukogude ajal see vimudele ei meeldinud. Ksti selline teoreetiline ja elukauge jutt lpetada ning tegelda trjega ja saavutada tulemusi. Selline oli siis suhtumine koloogiasse. Elukauge asi. Aga samasugused andmed tulid Taanist, USA-st ja mujaltki.


Oled uurinud eesktt taimenematoode. Milliseid nematoode on ldse olemas?


Igasuguseid, kige huvitavamad on need, kes elavad vabalt ja kki mingil elustaadiumil muutuvad fakultatiivseteks loomaparasiitideks. See on leminek vabalt elavalt organismilt parasitismile. Tartus avastasid veterinaarid koeral naha all tundmatud ussid, kes tekitasid pletikku dermatiiti ja paiseid ning tegid loomale piina. Koos bioloog Heli Talviku ja teistega avaldasime nende nematoodide kohta artikli Venemaal, kus seda asja pole uuritud. Samad ussid vivad ka inimesele minna, niteks Soomes on neid leitud hel tdrukul, kes ilmselt oli nakatunud koeraga mnginud. See pole muidugi nii ohtlik kui nd linnugripp.

Omaprane rhm nematoode mermiidid parasiteerib putukatel. Eestist Tarmo Timmi kogutud materjali ttas lbi professor Rubtsov Leningradis. Need nematoodid on silmaga nhtavad, pikad ja inimeses ohutunnet tekitavad, kuigi inimesele ohutud. Noorvormidena parasiteerivad nad putukates, kes hukkuvad, aga tiskasvanuna vljuvad ohvrist ning ronivad vihma ajal taimedele, oodates uusi putukaid, kes nakatuks. Eesti alalt on Rubtsov kirjeldanud viiskmmend kaks teadusele uut nematoodiliiki. ldse oli Timmi proovides saja liigi mber, neid oli ka mujalt peale Eesti. Rubtsovi hinnangul oli 90% uusi liike arvestatav hulk mermitiidide fauna uurimisel. sja ilmus Venemaal Sergei Spiridonovi monograafia vihmausside parasiitsetest nematoodidest.


Kas nematoode on vimalik teiste vikeste ussidega segi ajada?


Eks ma isegi ole neid segi ajanud. Kui hakkasin nematoode uurima, siis mulle anti mullasel ja ksti seluda. Aga mullast selusin vlja kik need Tarmo Timmi vheharjasussid, vajalikud nematoodid lksid kik koos mullaga selast lbi. Mulle on ka mrata toodud kll traatusse vi lihtsalt kapsausse, kes on hoopis suuremad ning kellel pole ussidega mingit pistmist need on putukate rvikud ja vastsed. Vaja on optikat, nematood on ikka submikroskoopiline objekt. Raske rhm, ju ta mulle selle prast antigi. Tahtsin uurida liblikaid, kuid Haberman tles, et nende vaatajaid on kll, ra viida aega. Iga asi, mida nematoodidest teada saad, on uus.


Mitu liiki nematoode elab Eestis?


Keegi ei tea, sest osa liike on kindlasti veel kirjeldamata. Vtad proovi ja hakkad jlle uut liiki kirjeldama. Niiviisi koloogiat uurides kaugele ei jua. Eestist on teada sadu liike, aga pole vimatu, et neid elab siin tegelikult tuhandeid. hes grammis mullas on meil leitud kuni viisteist eri liiki. Meie teraviljadel on leitud seitsekmmend liiki nematoode, kartulil le saja. Juureproovides on nematoode neli kuni heksa, harvem le kmne liigi grammi substraadi kohta. Meie vanades viljapuuaedades on niiduingerja asurkonna tihedus karusmarjal ja punasel sstral olnud viissada kuni tuhat isendit, metsataimlates hvivate kuuseistikute juurtes samuti kuni viissada isendit grammi juurte kohta.


Palju sa ise uusi liike oled kirjeldanud?


Jllegi ei tea, sest osa on hiljem snonmideks vi varieteetideks tunnistatud, nagu ikka. Ju neid ikka kmneid on, mitte sadu. Ma olen rohkem liike kirjeldanud teistest maadest, vhem Eestist. Eesktt suurelt Venemaalt, Kesk-Aasiast. Mind pole liikide kirjeldamine kuigivrd huvitanud, olen pigem koloogiaga tegelenud. ks Poola kolleeg tles, et uus liik pole nn, vaid hda ja viletsus: tahad oma td teha, aga sel ussil pole veel nimegi.


Samas on siiski oluline teada, mis ussiliigiga on tegu.


Seda kindlasti, aga ndisajal on tulnud uued meetodid, nagu DNA uurimine, mida ma ise ei kasuta. Kuid osalen teiste uurimisprojektides.


Ilmselt on nematoodide seas paremini tuntud taimekahjurid?


On kll, aga nende kahju on sageli rohkem liigisisene. Populatsioonid on heterogeensed, seal on igasuguseid vimalusi. Rassid vi biotbid, nagu me neid kutsume, vivad omavahel ristuda. Niteks sibula, nartsissi ja floksi nematoodidest osa ristub omavahel, osa mitte. Hbriidid pole enamasti viljakad, aga vahel on ka. Isasloomad ristuvad mingi emasloomaga, aga emasloomadel on teine sobivus. Alles nd on hakatud uurima molekulaarbioloogia meetoditega. Oli ks periood, kus eldi, et igal lehmal oma pull, igal taimel oma nematood. Pris nii see ikka pole.


Kas nii vikesed loomad vivad hvitada ka suuri puid?


Jah, niteks mnni-laguuss Bursaphelenchus xylophilus elab vaigukikudes ning vib paari kuuga hvitada suure puu. See Phja-Ameerikast prit nematood sattus Jaapanisse, hakkas seal hoogsalt paljunema ning hvitas terveid metsi. Sajandivahetuseks judis ta Euroopasse Portugali. Ta kuulub kige rangemalt jlgitavate karantiinsete kahjustajate hulka. Eestis teda veel pole, kliima on liiga klm. Taimekaitsettajad hoiavad tal silma peal, juhuks kui ta satub siia vljastpoolt transiidiga. Saastatud vib olla mis tahes puidust taara. Metsapatoloogi Kaljo Voolma hinnangul vib selle nematoodi avastamine eksportpuidus mjuda puidukaubandusele nii nagu hullulehmatbi veiseliha ekspordile.


Kui hsti saab nematoode kasvatada laborioludes?


Saab ikka, panen aga lillepotti ja seal nad muudkui kasvavad. Stmel kasvatatakse mikrofaage. Mned neist on vga tuntud geneetikaobjektid, kuna plvkonnad vahelduvad neil ussidel vga kiiresti, mne pevaga. Vga hea on nii katseid teha. Eesktt varbuss Chaenorhabditis elegans, kellele me pole suutnud head eestikeelset nime vlja melda. Neid on meil uuritud niteks Jri Krneri juures.


Kui palju on maailmas ldse nematolooge?


See valdkond on viimasel ajal uuesti aktuaalsemaks muutunud, kuid ldiselt seinast seina. Saja aasta eest oli nematoodide uurijaid testi vhe, vaid ksikud hullud. Niteks Hollandis, Saksamaal, USAs oli mitu uurijat, kes kirjutasid sajandi eest monograafiaid: sada uut liiki teadusele vi sada uut perekonda jne.

Prast viimast sda hakati Ameerikas leidma, et pllusaagid vhenevad ning he phjusena avastati just nematoodid. Siis nematoloogia thtsus suurenes, tehti uusi laboreid ja tuli palju uusi uurijaid. Ka meil loodi siis taimekaitselabor. Kisime Moskvas phjendamas, et ne, ra svad. Anti raha ja anti labor. Philiselt olid seal entomoloogid, Aare Kuusik, Vambola Maavara ja Heldur Kopvillem. Siis pandi mind ka sinna juurde ning vhehaaval tuli juurde sstemaatikuid ja kolooge. Nematoode hakkasid uurima Anu ja Uuno Riispere, kes arendasid vlja eksperimentaalse suuna. See kestis kuni praeguse ajani, mil igal pool pllumajandus kiratseb. Tookordsest biotrjelaborist on saanud alguse praegune EM taimekaitse instituut.


Kuid ka koloogide jaoks on nematoodid olulised, seegi on phjus neid uurida.


Jah, nad on kossteemi vga oluline osa. Seda on eriti palju uuritud Taanis ja Rootsis, nii rabades kui ka arktilistes kooslustes. On mratud nende biomassi ja uuritud, kes keda sb ja mis koosluses juhtub. ks mees ei mra kiki nematoode, vaja on tervet uurimisrhma.

Praegu kipub eelmise sajandi uurijate plvkond vanaks jma ja kaduma. Sain sja Vladivostokist e-kirja, et ks tugevaim nematoodiuurija, mu sber ja koostpartner Jeroenko on surnud. Polnudki veel vana mees, vaid kuuskmmend kuus. Ta kis siin sna tihti: kui Moskvasse sattus, tuli Tartust ka lbi see on ju рядом, samas krval.

Jeroenko saatis siia vitekirja kaitsma ka he oma pilase, kes uuris kartuli-kiduussi. See on thtis eesktt vikestel aialappidel, kus kasvatatakse aastast aastasse kartulit. Aga suurtel pldudel ta ei pse viljavahelduse tttu mjule. Nd on ka Eestis aretatud nematoodikindlad sordid. Hakkasime siis vaatama, et on kartuli-kiduussiga vga sarnaseid liike, niteks raudrohul. Oleme selle liigi bioloogiat edasi uurinud koosts Ameerika hendriikide professori Virginia Ferrisega. Ta ksis minult, kas oskan talle koostks ideid pakkuda. Ideid on mul alati, aga mul pole ndisaegset laborit.

Professor Ferrise laboris uuriti mnede Globodera ja Cactodera liikide flogeneetilisi seoseid nende rDNA ITS-piirkonna phjal. Eestis kirjeldatud raudrohu-kiduussi Globodera millefolii vrdlemine Jeroenko Venemal pujul parasiteeriva liigiga G. artemisiae ning Mehhikos kaktustel parasiteeriva liigiga Cactodera salina nitas llatuslikult nende vliselt sarnaste, kuid bioloogiliselt erinevate liikide sugulust. Seetttu reageeriski Ferris Jeroenko surmateatele nii emotsionaalselt.


Kas oled nematoode uurinud ka vlismaal?


Kunagises Nukogude Liidus testi. Kuhu aga nina sai toppida, sinna toppisin. Kige huvitavamad kohad olid Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kaug-Ida, minu jaoks ka Karjala. Seal oli kll uurijaid. Kirjeldasime Karjala tarnadelt uue liigi, tarna pahkingerja, kes teeb suuri pahku tarna lehtedele. Eestis elutseb see liik samuti.

Hiljem, kui piirid on lahti linud, olen teinud koostd sakslaste ja belglastega. ksinda ei tee praegu enam midagi. Aegade jooksul on mul olnud ligi viiskmmend kaasautorit kikjalt maailmast. Kui konverentside materjalide toimetamine jms. juurde vtta, siis koguneb veel umbes niipalju kaastoimetajaid.


Kui palju nematolooge maailmas ldse on?


Nematoloogia arenguks oli vaja muuta kivistunud arusaama: see valdkond pole enam kitsas eriala, vaid mitme teadusharu vaheline distsipliin. Seejuures tuli arvestada ka pllumajanduse vajadusi. Klassikaliste suundade krval kasutatakse biotehnoloogia, biokeemilise sstemaatika, fsioloogia, koloogia, tstoloogia ning geneetika andmeid. Arvutite arenemine on vimaldanud andmettlust mistmaks ja mudeldamaks keerukaid ssteeme.

Eelmise sajandi lpul hinnati maailmas ttanud nematoloogide arvu umbes tuhande kolmesajale. Endises Nukogude Liidus ttas enamik neljasajast nematoloogist taimekaitsessteemis kas siis ekspertidena taimekarantiinis vi uute trjemeetodite katsetamisel. Venemaa parimad ja vanemad jud on mulla all ning noored tugevamad linud vlismaale. Osa vireleb ka kodus, teeb vikseid lepinguid mne firmaga: vaatab, kes neil kasvuhoones kasvab ja soovitab firmale mingit mrki kasutada.

Kuid vrt mehi osatakse hoida ka Venemaal. Niteks eelmainitud kolleeg Sergei Spiridonovi vihmausside nematoodide monograafia anti vlja Venemaa fundamentaaluuringute fondi toel. Ta kis just Tartus, tal on nukogude ajast suvekodu Orava kandis.

Nematoodiuurijate ettevalmistamine jtkub ka praegu. Ainuksi Saksamaa teadusfilmi instituudis Gttingenis on valminud viiskmmend ppefilmi nematoodidest, nende bioloogilisest trjest rvseente abil ja mudelobjekti Caenorhabditis elegans bioloogiast.


Kui palju sa ise oled avaldanud teadustid, artikleid ja monograafiaid?


Ega ei oskagi elda. Koos referaatidega referatiivajakirjades on neid tuhandeid. Raamatuid on olnud viis, aga kuidas neidki arvestada? Tegin koos juhendajaga kmne aasta t tulemusena paksu raamatu, sada trkipoognat. Venemaal eldi, et avaldame, kuid paari aasta jooksul kahes kites, ks on liiga palju. Kas see on nd siis ks vi kaks raamatut? Seejrel tlgiti mlemad kited inglise keelde ja teos ilmus Indias, kus oli odavam vlja anda. Tahtsin veel tlget tpsustada, niteks ei osanud nad Eesti kohanimesid igesti kirjutada. Kuid nad ei tohtinud tlget muuta ja nii ilmuski Khiuma ja Sarema, otse vene keelest vetuna. ks kogumik kartuli-kiduussist on tlgitud ka jaapani keelde. Artikleid on tlgitud veel USA-s, Iisraelis ja ega ma kike pruugigi teada.


Oled ppinud ka hiina keelt.


Jah, aga praegu enam rkida ei oskaks. Asi oli selles, et kui nukogude ajal oli lnepiir kinni, siis idapiir oli ikka lahti. Hakkasin Tartu likoolis Pent Nurmekunna juures hiina keelt ppima. Aga siis pandi ka Hiina piir kinni. Kll ma olin vihane! Aga nd hiljem olen linnas hiinlasi ehmatanud, hakanud nendega hiina keeles rkima. Hiina teadlastega olen suhelnud, kuid ikka inglise keeles: hiina kirjakeelt ma eriti ei tunne.

Keskkoolis oli mul phikeeleks saksa, hiljem olen juurde ppinud eesktt inglise keele, aga ka hispaania ja prantsuse keelt neid niipalju, et saaksin aru erialasest kirjandusest.


Kas maailmas on ka selliseid piirkondi, kus nematoode pole ldse uuritud?


Eks neid ole igal pool uuritud, aga ilmselt leiab valgeid laike Hiina keskosast. See on liiga suur maa. Vietnami liigid on niteks vga hsti teada, see oli nukogude ajal sbralik riik.


Ilmselt on ka Eestis piisavalt palju, mida uurida?


Uurida on testi palju ja vahepeal on ju arenenud nii meetodid kui ka tehnika. Vana kooli mehed on teinud, polnud meil arvuteid ega midagi. Tahtsid esimesel mail td teha, aga kirjutusmasinad pitseeriti instituudis kinni, et keegi lendlehti paljundada ei saaks. Ostsin seetttu endale koju kaks kirjutusmasinat, ladina ja vene thestikuga.

Olen Eesti nematoodide uurimist pdnud jdvustada, nii liikide kui ka tde kaupa, kirjutan nd seda CD-dele.

Siin peenras kasvab mul Prnumaalt prit rand-linnurohi, kelle juurtelt olen kirjeldanud uue liigi Cactodera estonica. See rhm elab peamiselt kaktustel, aga ks liik ka linnurohul. Siin potis kasvab mul orasheina peal liik, mis on vga sarnane odra parasiidiga. Saatsin Saksamaale ja seal kirjeldati sellest uus liik. Uurida on vga palju.


Nukogude ajal tahtis instituut sind akadeemikuks esitada?


See juhtus kll Eesti Vabariigi alguses. Mina vaid naersin selle peale, tlesin, et ei taha ja kik. Ega ma ei saanud siis elda, et seltskond ei meeldi. Eks seal oli ju ka ksikuid vga toredaid inimesi. nge lks kadunud kolleeg Jrveklg, aga tedagi ei valitud. Sinna ei valitud teadmiste prast, vaid omi poisse vi muudel phjustel.

Kige hbistavam au on olnud see, kui mu pilt pandi linna autahvlile Poe tnava otsa juures. Otse pildi kohal oli tekst T kiidab tegijat!. Mul oli nii piinlik. Kik naeravad, et kes sind ikka kiita juab. Philine tunnustus on ikka see, kui kolleegid le maailma sind hindavad ja suhelda tahavad.


Sul on kindlasti peale teaduse mitu hobi.


Elus on olnud perioode, kus pole aega olnud millegi muu jaoks kui ainult tle. Poisikesena kogusin marke, sest kik kogusid. Praegu ma kogun vaid Eesti uusi marke. Nukogude aja lpul ostsin veel marke juurde, et raha paigutada. Huvi on veel ajaloo vastu. Mningal mral kogun mnte, Eesti, Tsaari-Venemaa, Rootsi. Aiat ja looduses matkamine on muidugi ka hobid. Palju aastaid kisin jalgsi tl, sinna ja tagasi neli-viis kilomeetrit.

Hobi korras ppisin stenograafiat ja isegi stenografeerisin likooli kaitsmistel. Siis veel magnetofone vhemalt lihtrahval polnud. Neid ei saanud ju usaldada. Aga kiirkiri on mind elus kll aidanud: iga seltsimees mu kirju ikka ei lugenud. Aga philine hobi on mul ikka teadust olnud.



Nematoodide uurijat Eino Kralli ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012