Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/5
Kolmas linnuatlaseaasta on alanud

Eesti uue linnuatlase vlitd said hoo sisse 2004. aasta kevadel (vt. ka Eesti Loodus 2004, nr. 4). 17. veebruari seisuga on linnuatlase trhmale laekunud 54 611 vaatlust (vaatlus thendab ht liiki, mida on mrkinud ks vaatleja vi vaatlejate rhm hes ruudus hel aastal), neist 2004. aastal 25 482 ja 2005. aastal 29 129. Esimesel vlitaastal liitus meie tga 391 inimest, kellest mned kll registreerusid, kuid ei esitanud andmeid. Uuematel andmetel on kaastid laekunud le 500 inimeselt.

Eesti maa-ala jaguneb 2093 ruuduks, mille klje pikkus on 5 km. Neist 601 on kiil-, piiri- ja rannikuruudud, mille maismaaosa pindala on alla 25 km2. Tispindalaga tavalises sisemaaruudus (pllumajandusmaastiku ja metsa mosaiik, mrkimisvrsed mrgalad puuduvad) pesitseb tavaliselt le 70 linnuliigi. Kui leidub mrgalasid (jrved, sood, luhad), on liikide arv veelgi suurem, samuti rannikul: lisanduvad rannaliigid. Samas vib mne rannikuruudu maismaaosa pindala olla sna vike. Kiil- ja piiriruutudes on ka tenoline pesitsevate liikide arv viksem. Alla 70 liigi vib pesitseda ka ksikutes tispindalaga, kuid vga monotoonsete elupaikadega sisemaaruutudes.

Praeguse seisuga on andmeid 1246 ruudu kohta (60% ruutudest; tabel 1). Ruute, milles on registreeritud le 70 liigi, on ainult 185. Peale selle on 17 viksema pindalaga ruudu uurituse vaatlejad ise hinnanud heaks. Seega vib praeguse seisuga pidada hsti uurituks ainult kmnendikku ruutudest.


Tabel 1. Linnuliikide arv ruutudes.


Pesitsevate liikide arv Ruutude arv
>90 64
7190 121
5170 156
150 905
0 847

Eesti maakonnad on vaatlejatega hlmatud eri mral, ka vaatlejate linnutundmine pole vrdvrne. Kui niteks Prnumaalt ja Tartumaalt on mingeidki andmeid vhemalt 70% ruutudest, siis Saare- ja Raplamaal on vhemalt ks liik kirja pandud vaid kuni pooltes ruutudes (tabel 2).


Tabel 2. Ruutude uuritus maakonniti. Hsti uuritud thendab le 70 liigi vi on ruut vaatleja enda hinnangul hsti uuritud. Keskmiselt uuritud thendab 5170 liiki vi on ruut vaatleja meelest keskpraselt uuritud.


Maakond Ruutude arv Uuritud ruute, % Hsti uuritud ruute, % Keskmiselt uuritud ruute, %
Harju 231 51 12 3
Hiiu 75 51 7 1
Ida-Viru 156 58 7 12
Jgeva 107 62 8 4
Jrva 103 62 4 8
Lne 140 64 12 7
Lne-Viru 153 64 10 11
Plva 96 65 10 5
Prnu 242 71 13 16
Rapla 116 47 4 6
Saare 189 47 6 7
Tartu 136 71 10 10
Valga 92 74 24 20
Viljandi 150 53 7 7
Vru 107 56 7 7


Eestis pesitseb veidi le 200 linnuliigi. Seni on linnuatlase koostamise kigus registreeritud maksimaalne pesitsevate liikide arv hes ruudus 137 linnuliiki (Eet ja Aarne Tuule uuritud ruut LF7080 Harjumaal).

Kahe atlaseaasta jooksul on laekunud vaatlusi ka vga haruldaste liikide tenolise ja kindla pesitsemise kohta. Sellised liigid on niteks punajalg-pistrik, lammitilder, veetallaja, valgetiib-viires, jgivstrik, vike-kosulane ja kaelus-krbsenpp.

Kige laiemalt levinud (rohkemates ruutudes) haudelinnud on metsvint, vike- ja salu-lehelind. Vrreldes 2004. aasta seisuga on kmne enim levinud liigi hulgast vlja langenud vares ja suitsupsuke, lisandunud on metskiur ja punarind.


Liik Pesitsusruutude arv
Metsvint 722
Vike-lehelind 657
Salu-lehelind 656
Mustrstas 626
Linavstrik 609
Rasvatihane 601
Pldloke 567
Metskiur 566
Laulurstas 561
Punarind 558

Linnuatlase vlitde teisel, 2005. aastal paistis silma eelkige kakuliste suur arvukus. Kui 2004. aastal laekus kakuliste kohta 274 vaatlust (1,1% kigist vaatlustest), siis 2005. aastal oli neid palju rohkem: 509 (1,7%). Niteks peeti soortsu meil peaaegu vljasurnuks, aastas saadi umbes kmmekond pesitsusaegset teadet. Ent 2005. aastal, tingituna erakordselt suurest nriliste arvukusest, oli see vrdlemisi pevase eluviisiga lind mnes piirkonnas pris tavaline: eriti Jgevamaal, aga ka Lne-Virumaal ja Prnumaal. Kuna kakkude ja rtsude arvukus on tskliline, siis pole vlistatud, et nii mneski ruudus, kus kakuvaatlused jid eelmisel aastal tegemata, neid liike lejnud atlaseperioodi jooksul ei kohatagi.

Eestis on praegu veel hulgaliselt piirkondi, kus ka kige tavalisemaid liike pole kirja pandud (vt. joonist). Et sellistes ruutudes vaatlusi teha, ei pea tingimata olema hea linnutundja. Seeprast palve kigile, kel vhegi huvi lindude vastu: palun kaaluge vimalust liituda atlase tga! Tpsem projekti kirjeldus ja taustinfo on toodud meie kodulehel (www.eoy.ee/atlas).

Tname kiki vaatlejaid, kes on aidanud Eesti linnustiku hetkeseisu fikseerida, ning soovime kigile viljakat atlaseaastat!



Jaanus Elts, Andrus Kuus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012