Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
INTERVJUU EL 05/2002
Lapsed loodusesse

Tiit Hunt
Seekordsel looduskaitsekuul, mis algab looduskaitsepeval 12. mail ja kestab lemaailmse keskkonnapevani 5. juunil, on thelepanu keskmes lapsed.
Pame suunata neid rohkem looduses kima, seal toimuvat jlgima ja mtestama.


Miks just nd Laps ja loodus? Kas on mrke, et lapsed kipuvad jma looduskaugeks?


Eelmistel looduskaitsekuudel oleme keskendunud looduse mingile osale prandkooslustele, mrgaladele, veele ja paljule muulegi, et suunata inimeste thelepanu kord hele, kord teisele loodusvrtusele. Selle krval kipume vahel unustama, kelle jaoks me seda kike teeme, keda tahame harida. Vahelduseks pamegi seekord leida lhemat kontakti kige noorematega endi seast nendega, kes hakkavad siinse looduse le otsustama kmne-kahekmne aasta prast. Lastega tasub tegeleda juba seeprast, et tiskasvanute mttemalli muuta pole sageli vimalik, laps on paindlikum: tema vrtushinnangute kujundamine on mitte ainult vastutusrikas, vaid ka lootustandev. Just laste kaudu suudame mingil mral mjutada ka nende vanemaid.



Igal lapsel on kaasasndinud huvi looduse vastu. Miks see kooliaastatega paljudel kustub?


Paraku, jah, koolis loodusehuvi vheneb. Aga mneti on see ka mistetav: mis viks olla hullem kui hobi muutmine kohustuslikuks, lisamata seejuures midagi vga pnevat, uut? pikutekst on sageli tihe, lausa kokkusurutud, seal ei ole ruumi emotsioonidele, mida loodus iseenesest pakub ja mis lapsi loodust jlgima innustab.


Siin pstab muidugi entusiastlik petaja, kel jtkub teadmisi ja energiat, et elustada rutiinset pikumaterjali viidetega sellele, mida vib oma silmaga nha kige tavalisemas looduses meie mber. Kui petaja seda ei suuda, siis jb lastele vsitav kohustus ja koormus. Nnda see huvi kustubki. petaja peaks olema looja, kes usub sellesse, mida ta teeb.



Kas teil endal oli hea petaja?


Jaa, mul oli vga hea petaja Linda Metsaorg Tallinna 3. keskkoolis, ndses Lillekla gmnaasiumis. Peale koolitunde pakkus ta vga palju pnevat bioloogiaringis, nii et just tnu temale on paljud meie koolist linud ppima bioloogiat. Suvel kisime sageli looduses, neid kike vib julgelt vrrelda likooli kahe esimese kursuse suvepraktikumidega. Igal kevadel tegime ekskursiooni ka kusagile kaugemale enamasti mnele looduskaitsealale tollases Nukogude Liidus. Ringit oli thus ja huvitav, selline asi mjub.



Kuidas sai teist tarnaspetsialist? Need taimed on ju nii hte ngu ja raskesti eristatavad.


Tarnad on vga pnev taimerhm. Neid on palju eri liike, nad on evolutsiooniliselt huvitavad, vga tugevad ellujjad, sageli pioneerliigid, ja lihtsalt ilusad.



Milline tarn on kige ilusam?


Vesihaljas tarn.



Tarnade mber on loonud erilise aura Edgar Valter. Tnu tema Pokuraamatule on neist saanud paljude laste lemmikud. Kuidas ldse hinnata Edgar Valteri osa meie laste loodustunnetuse kujundajana?


Edgar Valter on inimene, kelle loodustunnetus on vga sgav. Tema oskab nha seoseid suurte ja vikeste asjade vahel ja suudab seda ka lastepraselt kirjeldada-joonistada. Et midagi vahendada, selleks peab hsti tundma mitte ainult vahendatavat siis loodust , vaid ka seda, kellele vahendatakse. Edgar Valter oskab nha loodust lapsesilmadega. Tema teened laste kallutamisel loodushoiu suunas on hindamatud.



Edgar Valteri lasteraamatutes on loodust htseks tervikuks liitvad seosed hsti paigas: igahel on oma koht, igus elule. Ent enamikust muinasjuttudest saavad lapsed teada, et osa oleseid looduses on head ja osa halvad: jnku on hea, hunt paha. Kuidas kummutada see muinasjututde ilma last segadusse viimata?


Tnapeva looduspetus rajaneb eelkige koloogilistel seostel: suunab last ngema loodust tervikuna kogu pilti selle kigis seostes. Esialgu jmedamates joontes; mida vanem laps, seda ksikasjalikumalt. Ei piisa, kui tuntakse liigiti taimi ja loomi, oluline on nha igaht tema elupaigas, suhetes kigi teistega.



Need vga olulised seosed ei paista alati silma isegi looduses kijale, liiati siis linnalapsele. Milliste vahenditega sisendada lastesse koloogilist maailmangemist?


Meil on viimasel ajal kasutada rikkalikult illustreeritud pikud, lisateadmisi peaksid andma head loodusfilmid. Keskkonnaministeerium valmistab koolide tarbeks ette pildimappe ja slaidikogusid niteks kaitsealuste liikide ja kaitsealade kohta. Loomulikult on seda kike praegu veel vhe, aga aasta-aastalt pame pakkuda petajatele ha rohkem tuge.


See, et tnapeva inimene loodusest vranduma kipub, pole mitte ainult meie mure: selle le kurdetakse ka Phjamaades, muust Euroopast rkimata. Meie inimeste arusaamad ei olegi ehk nii vrastunud kui mujal. Niteks suurkiskjate olemasolusse suhtub enamik eestlasi sna normaalselt. Meil ei tunta mtoloogilist hirmu hundi, karu ja ilvese ees: inimene julgeb minna lbi metsa, kartmata, et mni metsloom ta ra vib sa. Korralik Euroopa inimene kahtlemata eeldab, et see viks juhtuda: Lne-Euroopas on saanud hundist lausa mtoloogiline loom ja hmastuma kipub piir isegi hundi ning libahundi vahel. On hea, kui suudame selliste mtide tekke ra hoida ja svendada eelkige lastes mistmist, et igahel on koht siin pikese all ja hundilegi peaks jma vimalus elada, kusjuures inimene ei kuulu tema mensse.



Kunagi said vhemalt suuremate linnade loodushuvilised lapsed kia loodusmaja ringides. Nd on need muutunud kas tasuliseks vi suletud. Mis neid asendab?


Loodusmajade vrgustikku uuendatakse: loodusmaja peaks edaspidi ttama igas maakonnakeskuses rohkem ongi selliseid huvikeskusi vaja just linnadesse, kus otsene suhe loodusega kipub katkema. Eri suunitlusega ringide krval peaksid hakkama loodusmajades ttama inimesed, kes koordineerivad kogu piirkonna loodusharidust, sealtkaudu peaksid koolid saama edaspidi korraldada niteks ekskursioone kaitsealadele.


Meil on le kolmesaja kaitseala, viisteist neist mehitatud. Tegutsevad klastuskeskused, kus vib saada levaate kaitseala loodusvrtustest, leida juhendaja nii nitust tutvustama kui ka loodusretke juhtima. Viksematele kaitsealadele minnes leiab vajaduse korral samasugust abi kohalikust keskkonnateenistusest. Kaitsealad peaksid sisuliselt kujunema loodusmajade vlisbaasideks, kuhu vib tulla rhmaga vi klassiga. Lapsed saavad seal vastuse paljudele ksimustele.



Loodusretki hlbustavad thistatud ppe- ja matkarajad. Vga heal tasemel on neid vlja ehitanud riigimetsade majandamise keskus (RMK). Kes veel? Ja kust selleks raha saadakse?


Seda td teevad ka keskkonnateenistused ja kaitsealade administratsioonid. Raha tuleb suurel mral riigi eelarvest ja keskkonnainvesteeringute keskuselt. Enamik suurematest kaitsealadest pakub mitut eri raskusastme ja suunitlusega loodusrada, sageli koos vaatetornidega. Sellised rajad vimaldavad veeta looduses mnusalt ja harivalt aega ka omal kel, niteks perega.


Kaitsealal on vljaehitatud rada eriti oluline, sest helt poolt suunab see matkaja sinna, kus ta testi midagi huvitavat nha saab, samas juhib mda tundlikest paikadest, kus inimene tahtmatult loodust hiriks. Seega on laudteedel ka otsene looduskaitse-eesmrk.



Koos loodusradadega on RMK ette valmistanud ja avanud tasuta laagriplatse, kus matkaja leiab peatumiseks hdavajalikud tingimused: telkimiskoha koos kimla ja lkkeasemega, vahel ka varjualuse. Sellise tegevuse on nd turismiettevtjad nimetanud klvatuks konkurentsiks. Kui kik see erastatakse ja omanikule kasumit tootma pannakse, kus saavad siis edaspidi bida loodusretkele tulnud lapsed, noored ning khna rahakotiga pered?


Olen seda meelt, et meie kaitsealadel on ja jvad teatud teenused alati tasuta: pperadade krval ka laagriplatsid, lkkekohad, igaheigusemajad kigile avatud onnid kus saab bida, toitu valmistada jne. Iseasi on hotelliteenus hommikusgi ja kikvimalike mugavustega siin peavad ettevtjad omavahel konkureerima: kes suudab pakkuda paremat.



Eraettevtjad on tauninud isegi tasuta pletusmaterjali pakkumist lkkeplatside juures.


Lkkepuud, nagu ka prgikastid ja kimla tasuta laagriplatsidel nimetagem neid igaheigusekohtadeks on tegelikult looduskaitseabinu: mets mberringi jb siis puhtaks ning pole karta, et igaks hakkab omal kel lkkematerjali varuma. Kordan veel: kigile avatud peatuspaigad peavad jma, neid tuleb teha juurdegi. Kaitsealadel nhakse sellised kohad ette juba kaitsekorralduskavades. Kes soovivad mugavustega peatuspaika, leiavad selle raha eest turismiettevtetest.


Turismitaludel, kes loomulikult omavahel konkureerivad, tasuks aga klastajate ligimeelitamiseks peale majutusmugavuste melda ka mberkaudse looduse tutvustamisele: thistada mbruskonna vaatamisvrsuste juurde viiv rada, vi kujundada lastega tulijate rmuks vesisesse, muidu majanduslikult tulutusse lohku kas vi vike pokukodu. See ei nua palju vaeva vaid pisut vikatitd, vahest ka vsaraiet, ja ldsegi mitte raha (nagu niteks hobusekasvatus), aga vib saada koguni otsustavaks, kui tulijad vaevad mitme talu pakkumisi.



Kas mletate oma esimesi eredamaid looduselamusi lapseplvest?


Arvan, et need on seotud vikeste veekogudega tiikide ja kraavidega, kus kihas elu. Sealt sai loomakesi purgiga kojugi toodud. Olen kasvanud Nmmel, nii et mnnid mberringi olid pris, aga ikkagi tmbas vee-elustik rohkem.



Tnapeval veedavad lapsed suure osa vabast ajast arvuti vi televiisori ees ega leia aega minna lombi rde vi kraavikaldale sealset elu kaema. Kuidas neid toast vlja meelitada?


Seda saab mnikord teha isegi televiisori vi arvuti abil. Niteks arvutivrgu projekt Tere, kevad lausa sunnib vahepeal ue minema muidu pole vimalik osalemiseks vajalikke andmeid koguda. Nii petajad kui ka vanemad saaksid siin lapsi ergutada ja suunata: saata neid sagedamini loodusest midagi huvitavat otsima, petada nhtut kirja panema, tekitama harjumust pidada vaatluspevikut.



Tere, kevad ahvatleb lapsi loodust jlgima ning petab ka jlgitavaid liike hsti tundma. Aga kust linnalaps nad les leiab?


Hea tahtmise ja oskusliku suunamise korral leiab ka linnast sna palju liike: parkidest, aedadest, kalmistutelt, veekogudest ja nende rest. Paraku tuntakse praegu testi halvasti ka neid taimi ja loomi, keda lausa iga pev nha-kuulda vib. Enamik koolilapsi ei tunne niteks bikulaulu. Isegi Tartu tudengid ei tunne: tlevad, et siti Emaje res keegi laulab, aga kes ei tea.



Vanasti laulsid bikud ka Toomemel. Nad kadusid paarkmmend aastat tagasi siis, kui joodikute vastu vitlemise tuhinas puhastati Toome nlvad psastest.


bikud lksid, joodikud on jnud.



Aga kullid on veel olemas. Neid kiakse kevaditi ka lastega Toomemel vaatamas ja kuulamas. Kui nd seest nsad puud pargi rekonstrueerimisel maha vetakse seda on juba alustatud , siis kaovad ka kakud.


Inimene tahab ikka vahel oma elukeskkonda mber kujundada ja teine noorus on selles mttes kole asi tulema. Siis tahab ta alustada uuesti ja thja koha pealt. Ma usun, et hiskond on arenenud ning otsustamisprotsessid muutunud pikemaks ja phjalikumaks, nii et ka eri huvirhmad saavad sekkuda. Nii ehk nnestub mnigi mtlematu samm ra hoida.



Nii et ka vanadusest vigased puud vrivad elu?


Kui pame lastele selgitada elupaiga mistet, siis lhim nide, eriti linnatingimustes, ongi vana nsustega puu koos kogu elustikuga, kellele ta vimalusi loob. Ka inimesele ei thenda puu linnas lihtsalt rohelust ja pikesevarju ta mjutab suuresti meie elukeskkonda. Kadunud professor Viktor Masing on elnud, et ks laia, paarikmnemeetrise vraga plispuu on etem kui tuhat paarimeetrise vraga noort.


Meil on vimalus ppida Euroopa vigadest loodushoius ja ka loodushariduse korralduses. Kui hollandlased teevad praegu suuri pingutusi, et taastada vikeste lappidena soid, ning hispaanlased lammutavad mererannas ehitisi ning vtavad koguni les kiirteid, siis meie viksime mujal lbiproovitud rumalused tegemata jtta, petades ka oma lapsi suhtuma aukartusega looduse psivrtustesse.



Hanno Zingelit ksitlenud Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012