Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/5
Phni metsapperada on paras phkel

Arvatavasti teavad Phnit paljud loodus- ja eriti metsahuvilised vi on sellest kohast vhemalt kuulnud. Asub siin ju Roosa metskond, loodusppemaja, Phni metsamuuseum, pperajad ja tnavu mrtsikuust ka Phni looduskaitseala.

Esimest korda sattusin Phnile sdatalvel. Viks arvata, et sel aastaajal ei ki pperajal kuigi palju huvilisi. Kuid jljed lumel ja korralikult sisse tallatud matkarada olid tunnistuseks, et siia tullakse sageli.

Riigimetsa majandamise keskuse Interneti-lehel oleva teabe phjal saab Phni loodusppekeskusest tellida matkajuhi. Meie kolmeliikmeline seltskond ajas lbi infobrori [1] ja teabetahvlitega, kus on rajapunkte kllaltki phjalikult kirjeldatud. Muu hulgas leiab sellest trkisest mndagi huvitavat ka Phni kla kohta: siinse pliskla nimi phn thendavat kohalikus murdes prna; kunagi laiunud kla palju ulatuslikumal alal.

Huvilistele tuleb aga meelde tuletada, et praegusel ajal sinna ei pse. Vast loodud Phni looduskaitsealal mngib ja elab II kategooria kaitsealune liik metsis. Et tema tegemisi mitte hirida, kehtib veebruari algusest mai lpuni liikumiskeeld.


Rajavravast sisse ja teele! Nagu korralikule pperajale kohane, on Phni raja algusesse paigaldatud teabetahvel. See annab levaate kohalikest kommetest ja thelepanekutest, mida teeline peaks meeles pidama. Muu hulgas saame teada sedagi, et matk totab tulla pikk ja mitmekesine: le 3 km pikkusel rajal paikneb 28 teabepunki aega tasub varuda vhemalt paar-kolm tundi. Juba sissejuhatava teabetahvli juures kulub meil ksjagu aega: geograafidena uurime suure huviga Ludvig August Mellini kaarti (17981810). Mellin oli Tuhalast prit kartograaf, kelle koostatud on tnapeval vga hinnatud Liivimaa atlas.

Phni pperaja alguses mdume viljakal mullal kasvavast kaasikust, mille jrelkasvus on rohkesti kuuske. snagi krgeks (le 30 m) sirgunud kaskedele on siin liiga teinud klmavaksik. Selle pealtnha stu liblika rvikud hvitavad nii pungad kui ka noored lehed puu kuivab.

Peagi juhatavad viidad meid jrgmiste siitkandi thelepanuvrsete puudeni. Need vrikad isendid leiab les rajast pisut eemal metsa sees. Sedelid on tvele saanud 33 meetri krgune kask ja kaks haaba. Neist he krgus olevat isegi 40 meetrit ja seetttu kuulub ta Eesti krgeimate haabade hulka.

Krgetest puudest teisel pool pperada jb silm pidama maa seest vlja ulatuval kivil. Vlimuse tttu kutsutakse seda jalatallakiviks. Mtted rndavad kaugetesse aegadesse, mil siinne rahvas oli sgavalt loodususku. Ehk oli sellelgi kivil nende jaoks eriline thendus? See mte peas keerlemas, sammume sngeilmelises laanekuusikus. Tuules kikuvate puulatvade kohinale lisandub trummiprin teadagi kelle oma! Kuusik on ju suur-kirjurhni meelispaik. Selle linnu tegudele juhib thelepanu viidapost. Kuid tundub, et rhni sepikojas pole ammu td tehtud: kbisid ei ole nha ei tvesse tekkinud aukudes ega kuusejuurel. Seevastu vib siin uudistada nitust: puupakkudele asetatud karpides on nha turbasammal, knnupess ja valik samblikke. Eksponaatide hulka kuulub ka lagunemisjrgus knd, mille pinda aitavad mdandada seened.

Lagunevat puitu neb metsa all rohkesti. Maas lamavad samblakattega puunotid ja surnud, kuid veel jalal seisvad puud seente viljakehade, arvukate aukude ning putukakikudega annavad metsale erilise ilme. Kuid looduslikuna psivate metsade krval juhitakse rajal sageli thelepanu ka metsamajandamisele. Puutumatu ilmega laanemetsast juamegi hooldusraie nidisalale, kus harvendusraieks meldud puud on mrgitud punase lindiga.


Tehti pldu ja peeti talu. Heidan pilgu trkisesse: kohe peaksime judma mustikamnnikusse, mille vanus ulatuvat 150 aastani. Ja peagi neme raja krval taas ht suurt puud. Seekord ajame pead kuklasse kuuse juures, et tema krgust oma silmaga mta. Puu sihvakas tvi kndib 33 meetrini ja rinnaslbimt 56 sentimeetrini. sna selle lhedal metsa all jb silma vike kivikuhil. See on mlestus kunagisest plluteost. Rajameistrid on valmistanud kaeve, mis peaks nitama knnikihi paksust. Astumegi mned sammud matkateest krvale, et seda auku oma silmaga vaadata. Pool august on titunud okka- ja oksarisuga, kuid kunagine adrasgavus on ilusti nha.

Phni pperajale lisavad pnevust teabetahvlitel esitatud vanasnad ja ksimused. Juhuks, kui iget vastust ei tea, leiab selle jrgmiselt teabetahvlilt. Niteks saab sel moel teada, mis puust tehti vanasti hrjaikked, sirbivarred, kkepakud, koodid, pajakoogud, lusikad ja kulbid. Kindlasti olid need triistad kasutusel selles talus, mida vanarahvas kutsus Moksinurmeks. pperaja servas puude vilus on talukoht mrgitud viitepostiga selleta jks mbruskonnast ige pisut krgem majaase ehk leidmatagi. Seda paika teatakse ka Vanataimeaiana: eelmise sajandi keskel asus siinsel pllulapil metsataimeaed. Taimla piirdeaed ehitati kuuseroigastest selle jnused on raja servas puude vahel praegugi nha.

Tollal metsastati teine osa pldu tamme ja knnapuuga, millest praegusajaks on sirgunud peamiselt tammedest koosnev liigirikas salumets. Mitte kusagil mujal ei ne me nii rohkelt habesamblikega kaunistatud puid, kui siin vana talukoha mbruses! Teaduprast on see samblikuliik oluline puhta hu indikaator.

Majaasemest mduv rada oli vanasti klavahetee. Kigest mnekmne meetri prast ristub see teise omasugusega: siin said kokku Sadrametsa-Phni ja Metsataga-Hrmiku klasid hendavad plisteed.

Vib arvata, et ristmik oli ennevanasti oluline kohtumispaik. Kuid see on seotud ka kurva sndmusega: 1953. aasta 23. juulil hukkasid KGB ksilased metsavenna ja endise Eesti Vabariigi piirivalvuri Eduard Mttuse. Talle sai saatuslikuks abikaasa 35. snnipev, mida mindi tuttava juurde thistama. Riigittajana oli Eduard Mttus ks paljudest, keda Nukogude julgeolek taga otsis. Jalutades lbi Phni metsa, ngid nad vana taimeaia lhedal autot, kuhu laadisid kttepuid Antsla rajooni julgeolekulem ja tema autojuht. Ttegijad mrkasid ka Mttuseid. Eduard kskis naisel metsa pageda, ise aga lootis vahejuhtumi rahulikult lahendada. Paraku lppes vahejuhtum kurvalt: Eduard Mttus mrvati [2].

Pikka aega thistas umbkaudset tapakohta must puurist, mille oli siia asetanud kohalik elanik ja Roosa metskonna kauaaegne metsalem Vello-Taivo Denks. 2002. aastal asendati rist mlestuskiviga.


Metsarahva pilgu all. Meie edasine teekond kulgeb lbi lehise- ja tammenoorendiku. 1986. aastal istutatud puudele on seltsiks tulnud kaski ja kuuski. Kahe-kolme meetri krguste puude vahel lookleval pperajal tuleb tihtilugu oksi eemale lkata vi siis nende alt kummargil lbi pugeda. Niiviisi okste vahel pigeldes juame mrkamatult ojani: ndsest on Phni oja ja selle luhta aeg-ajalt rajalt nha.

Mrjast kohast aitab meid le puusild. Oleme taas krgustesse ulatuvate puude vahel. Luha serval puude varjus vib thelepanelik matkaja mrgata ht veidrat tegelast. See on metsatont, kes on end metsahmarusse nii osavalt ra peitnud, et selgi korral oleksin temast mda jalutanud. Jin ootama maha jnud matkakaaslast ja tuldud teed tagasi vaadates jigi tont mulle silma. Vanarahvas uskus, et see peletis on inimesele ohtlik: kippuvat elu kallale. Metsatont vib teha kohutavat prgulrmi, mnikord isegi nii, et teda ennast inimsilm ei ne. Pris kartmatu see tegelane siiski pole: kukelaul ja hbekuul, samuti susi ja karu tekitavat temas kabuhirmu. sna tondi lhedal on maha murtud mitu suurt puud: ons see ehk tema vgitegu?

Rada teeb ringi soometsas ning soosaarel ja keerab siis oja juurde tagasi. Nagu paljud siitkandi jed, on ka Phni kopra elupaik. le jeluha viivalt laudteelt avaneb suureprane vaade tema mngumaale: risti-rsti paiknevad puutved on veevoolu nii mneski kohas takistanud vi mber suunanud; kaugemal jb silma uhke kopratamm. Kevadel on siinne vaatepilt ehk kitvamgi kui suvel, mil jesng on tihti kuiv. Oksargast alla kukkuv vesi tekitab rahustavat vulinat. Veevoolu on kuulda isegi luhanlval olevas varjualuses, kuhu hetkeks puhkama istume.

Peale tondi ja metsloomade kuuluvad siinse metsarahva hulka metsaisa ja -ema. Teelised kohtuvad nendega ige pea prast oja letamist. End oksliku kuuse alla sisse seadnud metsavana pidavat hirmutama ja nuhtlema neid, kes kohtlevad metsa halvasti. Mnikord vib taat kurikaelad metsa ra eksitada. Seevastu metsaema kohus on hoolitseda puude eest. Kui lhed metsa raiuma vi linde-loomi jahtima, on soovitatav emandalt luba ksida. Ja kui matkarajal kaasa vetud toidumoonaga keha kinnitad, ra unusta suutit metsarahvale pakkuda!


pperaja viimane kolmandik. Silman raja servas otsapidi maa sisse ldud vaia, millel kiri: siitpeale loe samme! Soovitus tundub igati huvitav, ja hakkangi lugema. Juan 42ni, kui nen uut, eelmisest mitu korda lhemat tokki kirjega 33 m. Tuleb vlja, et minu sammu pikkus jb meetrile tunduvalt alla. pperaja tegijaid tuleb nutikuse eest kiita: tegevust ja vaatamisvrsusi jagub teekonnal omajagu.

Raja 25. punktis tuletatakse meelde, kuidas vanasti stt pletati. igemini on metsa all nha mitu lohku, mis tenoliselt on misaaegsed sepletus- ehk miiliaugud. Neisse laoti umbes kahe meetri pikkused peened mmargused mnnipuud. Puude alla tehti tuli, pealt kaeti hunnik liiva ja mtastega, jeti vaid mned huavad. Miilitamine kestis paar peva. Valminud stt kasutati sepikodades kuni eelmise sajandi alguseni, mil selle asemele tuli kivissi.

pperajal ei j ngemata ka metsaistutusvahendid. Tee servas on vaatamiseks vlja pandud pool- ja tispuur ning kiillabidas. Samuti on thelepanu pratud mningatele metsakahjustajatele: raskitele ja seentele. hest raskipuust mdusime juba raja keskosas. sna teekonna lpus saab lhemalt uurida, milline neb vlja raskipnis. Pahategijad meelitatakse sellesse eriliselt lhnava ainega. Pnise juures pakkudel on puiduseentest tutvustatud musta pssikut, kollast hambalehikut ja klmaseent.

Puude vahelt hakkab paistma Phni paisjrv: rajavrav ja metskonnahoone ei ole enam kaugel. Hetkeks peatume veel liblikate seirepunktis. Siia on les pandud pnis, mis peaks valgusega ligi meelitama liblikaid. Infobrorist saan teada, et tiivulisi saab siin uurimas kia koos asjatundjatega, tasub vaid oma soovist neile aegsasti teada anda.


Kohalik metsanduslugu muuseumist. pperaja jtkuks tegime ringi Phni klas. Oli ndalavahetus ja klas mnusalt vaikne, isegi koeri ei olnud kuulda. Hetkeks jigi mulje, et hingelisi vib siin kohata vaid tpevadel, kui tegutseb metskond, avatud on muuseum vi on loodusppemajas parajasti mni ritus.

Klas ji silma omaprane bussiootekoda, mis ilmselt on omajagu pevi ja eri aegu ninud. Samuti pdsid meie pilku muuseumi trepil olevad tuuleluuad. Midagi huvitavat paistis ka lbi aknaklaasi.

Keegi oli mrganud meie sagimist klavaheteel ja muuseumi mber ning astus nd erksal sammul meie poole. Peagi selgus, et proua lheb muuseumisse ruume ktma. Tema lahkel kutsel saime meiegi siinsest kultuuriloost osa. Eksponaate on muuseumis vrdlemisi palju, peale selle raamatu- ja fotokogu. Hmmastav, et see kik nii vikesesse majja on ra mahtunud. Siinjuures tuleks ra mrkida koolilaste valmistatud metsateemaliste postkaartide kavandeid, mida jagub kahte tuppa. Seda le-eestilist vistlust olevat korraldatud juba mitu aastat.


Mlestuseks loodust, kultuuri ja luulet. Kigust Phni pperajal kirjutasin mrkmikku he kena luuletuse teabetahvlilt. Olgu need kaunid read Minni Nurme sulest selle loo lpetuseks:

Kui hea, et puud ei lhe minu krvalt ra,

Mu sda liialt nende kljes ripub

Ja aiman mingit rgset salapra,

ht seadust, mis meid hendama kipub.

Kui hea, et puud ei lhe minu krvalt ra.

1. Denks, Vello 2002. Phni loodushuvikeskus.

2. Koppel, Margit-Mariann 2002. Mlestusfond Ristideta Hauad. Kultuur ja Elu 3.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012