Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2006/5
Mis on hea ja mis on paha

Poodu majas kiest ei rgita. Tnavuse erakordselt kuiva kevade kurbade kuluplengute ja tulekahjude taustal oleks see jutt justkui mrk kehvast lastetoast. Tule olemust ja thendust meie loodusele on vaja iglaselt hinnata. Eesti looduse jaoks pole tuli ega plengud nii loomuvastased ja erakordsed, kui sel kevadel mista anda on ritatud. Muidugi ei ole tulel meie looduses sellist rolli nagu teatud piirkondades Austraalias vi Ameerikas, kus enamik elusat plengutega rohkem vi vhem kohastunud on. Aga on kllalt kindel, et enne seda, kui inimene sada-paarsada aastat tagasi suutis metsaplenguid ohjeldama hakata, plesid mned meie metsad keskmiselt iga mnesaja aasta tagant; kohati isegi sagedamini.

Kui Eesti metsade muistsed plengud olid tingitud piksenoolest, siis hilisemate tulekahjude sdlasi tuleb otsida meie esiisade aasta-aastalt hoogustunud tegevusest. Niisiis. Metsaplengud on olnud palju sajandeid peamine meie metsa mitmekesisust ja vljangemist phjustav mjur. Mitmed meie taime- ja loomaliigid on just neis oludes, kus plengud olid tavalisemad kui praegu, leidnud enesele Eestis elupaiga.

Plengutest prit maastikke ja kooslusi leidub Eestis tnapevalgi. Mrjamaa mbruse hredad loo-nmmed on mlestus kunagistest plendikest. Kaunis Phja-Krvemaa nmm ja Vrska liivik on tekkinud alles linud sajandil militaarppuste kigus. On teada mitukmmend putukaliiki, kes sltuvad otseselt tulest ja selle saadustest. Mitmed neist suudavad paljuneda vaid sestunud ja kdunenud puidu olemasolul. On hulk taimeliike, kes eelistavad plengujrgset valget ja sooja kasvukeskkonda. Eesti flooras leidub haruldane liik bmi kurereha, kelle seemned ilma tulesoojuseta idaneda ei suuda.

Meie ettekujutus Eesti loodusest, eriti selle looduslikumast ja metsikumast osast on tihti kiivas. Enamik meie loodust on ju olemuselt poollooduslik. Sajandeid kestnud inimtegevuseta kataksid suurt osa Eestit vaid metsad ja sood ning meie maa looduslik mitmekesisus oleks lootusetult viksem kui praegu, mil ka niidud ja karjamaad ning pllud ja aiad pakuvad eluruumi ja -tingimusi loendamatutele elusorganismidele. Suur osa meie praeguseid haruldasi taime- ja loomaliike oleks neis tingimustes tavalised ja vastupidi: paljud tavalised liigid puuduksid sootuks vi oleksid haruldased.

Oleme ha enam ja enam loodusest vrandumas. Meil pole phjust enam usaldada oma palju kiidetud tervet talupojamistust. Vib-olla selleprast, et juba mitmendat plve on paljud meist hoopis hobusevargad, moonakad vi hrrad, kes kuidas.


Me neme nd loodust seal, kus seda pole, vi vhemalt, kus loodus pole philine. Seda reedab aeg-ajalt tusev tli mne linnapargi vi -puiestiku uuendamisel, mil arhitektide, keskkonnateenistuse ja linnavalitsuse loodusvaenulikkust hurjutades saab alalhoidlike ja loodusest hoolivate inimeste hulgas argumentideks vanade puude suur looduslikkus ning neid mbritsev kossteem. On isegi juhtunud, et linnapargis soovitakse nha pargipuude loomulikku jrelkasvu ja metsale omast alustaimestikku.

Seevastu relinnades proovitakse iga hinna eest kultuuristada viimaseid jnuseid telisest loodusmaastikust: raiutakse psastikke ja avatakse vaateid, rajatakse teid ja paigaldatakse valgustust ning prgikaste. Ning kohe-kohe plaanitakse vlja ehitada igati thistatud ja sildistatud tervise- vi pperada. Teline Eesti mets tundub meile nd vaata et eluohtlik. Meie raamaturiiulitele on siginenud paljud ameerikalikud ksiraamatud sellest, kuidas rgses metsas ekseldes ellu jda. Tuntud koolitusfirmad korraldavad Eesti metsadesse ja rabadesse mitu tunde vltavaid ja eriti ekstreemseid ellujmiskursusi.

On selge, et moodne loodushoid vi looduskaitse vajab inimese aktiivset sekkumist, et kunstlikult silitada endistest aegadest prit, meile armsaks saanud maastikku ja kooslusi. Ainult nii on vimalik silitada meie looduslikku mitmekesisust. Ihaldatud mitmekesisuse silitamine eeldab ka vimalikult mitmekesiseid majandamisvtteid. Selles kontekstis on ks vimalusi ka tuli plengud. Eestis pole pletamine metsamajanduses eriti rakendust leidnud. Soomes ja Rootsis seevastu on lageraielankide pletamine tunnustatud metsamajandamise viis, mis vabastab langid raiejkidest ja valmistab pinda metsauuendusele.

Aastaid sihipraselt kasutamata heinamaadel vi karjamaadel vimaldab pletamine kiiresti vabaneda kogunenud kulust. On hoiatatud, et see peab olema vaid hekordne majandamisvte, mida vib teha ainult varakevadel ning organiseeritult. On selge, et pletamine vga eriprase looduse majandamisvttena ei tohi mingil moel ohtu seada kellegi omandit ega tekitada vhimatki materiaalset kahju.

Meie suhtumist loodusesse iseloomustab lim inimkeskesus. Me ei pruugi osata seda niisama lihtsalt muuta, aga me viksime seda enesele vhemalt tunnistada. Mis on hea meile, ei ole enamasti hea loodusele. Mis on hea loodusele, ei pruugi olla meeleprane meile.



Rein Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012