Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 09/2002
Inimene peab elama koos bakteritega

Marika Mikelsaar on sndinud Tallinnas 1938. aastal. 1957 lpetas ta Tallinna 20. Keskkooli kuldmedaliga ja 1963 Tartu likooli arstiteaduskonna ravi erialal. 1969. aastast meditsiinikandidaat ja 1993. meditsiinidoktor. Praegu Tartu likooli mikrobioloogia instituudi juhataja, professor. Avaldanud le 80 teadusartikli, monograafia Lactic Acid Bacteria (New York 1993, 1998) kaasautor, kirjutanud kaks eestikeelset meditsiinilise mikrobioloogia pikut. Maarjamisa mikrobioloogilise diagnostika labori juhatajana pannud aluse kliinilisele mikrobioloogiale Eestis. Juhendanud kuut meditsiinidoktori vitekirja. Teinud koostd Soome ja Rootsi mikrobioloogidega ning paljude erialade klinitsistidega Eestis. 1994. aastal sai riigi teaduspreemia vastsndinute mikrofloora uuringute eest (kollektiivi juhina) ja 2002 inimese normaalse mikrofloora ja Eesti olulisemate bakteriaalsete infektsioonide uurimise eest. Eesti Naislipilaste Seltsi vilistlane. Kolme lapse ema.


Lapseplvest on meeles ema jutt puhtusepidamise vajadusest: mahakukkunud kahvel tuleb puhtaks pesta, rkimata turult ostetud untest. Kui ohtlik on mdukas mustus tegelikult?


Puhtusepidamine on ikka hdavajalik, nagu prast tualetis kimist korralik ktepesu. Seda hgieenikultuuri peavadki emad lastele petama. Isegi tualetipoti veenupult vib saada tohutu hulga mitmesuguseid mikroobe, ka niteks igelloosi ehk bakteriaalse dsenteeria. Siin on testi vastuolu: htpidi rgin, et kik peab olema loomulik ja naturaalne, teine asi on mikroobide poolest ohtlikud kohad: avalikud tualetid, haiglad, hissidukid. Mikroobid erinevad ksteisest suuresti selle poolest, missuguse annusega ks vi teine haiguse esile kutsub. Mnel piisab kmnest rakust ja tekibki infektsioon. Aga oma tavalises elukeskkonnas pole iialgi vimalik hvitada kiki tuntud ja tundmatuid baktereid. Kuna seda pole vimalik saavutada, siis vib juhtuda, et materdad kaikaga hoopis eluks hdavajalikke baktereid. Meeletu puhtuse tagaajamine oma elukeskkonnas on igapidi mttetu.

Nii et Teie antibakteriaalset seepi ei kasuta?


Seda ma lausa vihkan, eriti ebaadekvaatse reklaami tttu. Pidev antibakteriaalse seebi kasutamine on rmuslikult halb lhenemine. Teine asi on, kui niteks laps on maha kukkunud ja end kriimustanud, siis kasutame ikka kas joodi vi mnd teist desinfitseerivat vahendit. Sel juhul viks antibakteriaalne seep olla omal kohal. Aga mitte terve lapse igapevasel pesemisel. Inimese peal ja sees, nahal ja limaskestadel on kmme korda rohkem mikroobe, kui tal on keharakkusid. Inimene poleks ju evolutsioonis silinud, kui need kooslused poleks talle kasulikud.

Kui vrrelda niteks eestlasi ja rootslasi, siis kas on vahet inimesel elavate bakterite hulgas?


Pris algmomendil, esimestel elukuudel on testi pris suur vahe, aga teisest-kolmandast eluaastast on juba raskem leida erinevusi. Mikroobide omandamine on astmeline protsess. Sellele ongi rajatud hgieeni hpotees allergia tekke kohta: liiga palju hgieeni on paha. Varases nooruses tuleb omandada teatav kogus mikroobe, et organism oskaks neid ra tunda ja tolerantsust saavutada. Kui alguses steriilsust pda, nii et bakterite saamine lkkub hilisemasse perioodi, kus tolerantsust ei kujune, siis vib organism hiljem mitte vahet teha mitteallergeenidel ja allergeenidel ning ka esimestele litundlikult reageerida.

Kas konserveeritud-pastriseeritud toidu smine vib olla ks phjus, miks organism bakteritele tundlikult vastab?


Tenoliselt. Seejuures pean vga oluliseks just kodumaise toidu smist. Kui pastriseeritud toidud tehaksegi vlismaiste juuretistega, siis fermentatsiooni lppedes tulevad uuesti esile lehmapiima bakterid, mis pastriseerimisega ei hvinud. Igal maal, kigil taimedel, loomadel on eripraseid baktereid ja nende kooslusi. Rahvusliku omapra silitamine on vga thtis, need teatud bakterid on meile omased, juba vga ammusest ajast sobinud meiega. Ilmselt kaitstes meid mitmete vlismjurite eest. Krgpastriseeritud, steriliseeritud toitudes neid enam pole.

Kas meil on omapra silinud?


Praegu veel kllalt hsti, kuigi viie aasta jooksul on linud ka meie laste mikrofloora kehvemaks ja hakanud sarnanema piimhappebakterite vhenemise poolest teiste industriaalhiskonna rahvaste omaga. ks mjur on toidud ja toitained, kik need hapu- ja kohupiimad, hapukapsad ja -kurgid ning muu selline, mis meie toidulauda rikastab. Niteks ht laktobatsilli liiki Lactobacillus plantarum , mis prineb taimedelt ja areneb hapendatud toiduainetes, on meie paariaastaste laste sooltes palju ja teistes maades vhe. Tema toodetud bioaktiivsed hendid vivad aga olla millegi poolest eriti olulised. Praegu me veel seda ei tea.

Teine mjur on ema mikrofloora. Esmased mikroobid omandab vastsndinu ema snnitusteedest ja rinnapiimaga: koos piimaga vtab imik suhu ema naha. Igahommikune ja -htune pesemine igasuguste duigeelidega vhendab loomulikku mikrofloorat, asemele tulevad vrasukad ja laste mikroflooras vib see suure erinevuse esile kutsuda. Tsivilisatsiooniga kib kll kaasas nue, et ei tohi haiseda, aga selleks ei pea ilmselt end mitu korda pevas leni pesema, vib-olla piisaks ka intiimpiirkondade pesemisest ja igapevasest riiete vahetamisest?

Mis viks veel phjustada selle, et Eesti inimese bakterifloora teistest erineb?


Vib-olla ka see, et meil on suhkru- ja piimatarvitus olnud normaalsem, oma maitse jrgi. Alles viimasel ajal on hakatud neid toitaineid vhem kasutama. Ebaloomulikult vikesed suhkruannused ja ka mitmete heklgsete dieetide pidamine on meil alles viimasel ajal moodi tulnud ning meie mikrofloora oli seni seetttu looduslikuna silinud. Mikrofloora liikide suhted soolestikus sltuvad sdavast toidust vga palju. Teistpidi, soole limaskestal mngib rolli ilmselt eesktt geneetiline, mikroobide koloniseerimiseks vajalike retseptorite erinevus. Oleme testanud, et hemunakaksikutel on hesugune mikrofloora, palju-palju hesugusem kui el ja vennal. See nitab, et eestlaste ja rootslaste mikroobifloora ja sellega seostatava allergiasageduse erinevuste taga vivad olla ka geneetilised phjused.

Gastriiti ja haavandtbe phjustavat patogeenset bakterit Helicobacter pylori on Eesti populatsioonis kllaltki palju: kuni kaheksakmmend protsenti vanemaealistest inimestest on sellega nakatunud. Oleme eraldi vaadelnud siin elavaid eestlasi ja venelasi, kelle vanaisa ja vanaema olid juba samast rahvusest. Leidsime, et eestlastel ja venelastel levivad erisugused helikobakterite tved. Vib-olla aitavad sellised erinevused isegi selgitada rahvaste rndamisi? Eestlaste bakterifloora on rohkem sarnane Aasia omadega ja venelastel Euroopa omadega. See on nd kll tiesti vastupidine akadeemik Villemsi videtele ja toetab varasemaid eestlaste soome-ugri pritolu hpoteese. Uurime neid hpoteese, vrreldes mikroobe koos paljude teiste maade teadlastega.


Olete avastanud piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3. Kas kodumaine bakter on vlismaistest analoogidest vgevam?


Kas ta nd kikide omaduste poolest parem on, aga tal on ks eriline omadus. Kui ldiselt parandavad probiootilise toimega bakterid inimese tervist, videldes haigusttekitavate mikroobidega, siis meie oma kaitseb organismi ka otse. Teised pole seda omadust testinud ega kirjeldanud, see on selgunud koosts T biokeemia instituudiga. Osaleme leeuroopalises projektis koos kuue teise likooliga, et vrrelda Euroopa Liidus kasutatava seitsme kommertsbakteritve omadusi. Meie oma on teistest tvedest enamiku nitajate poolest parem. Tvi kuulub Tartu likoolile, kes ritab teda maailmas patentida.


Kas selle bakteri abil valminud toodangut on ka poest vimalik saada?


Juustu Tervis saime esimesena valmis. Kohtusime vga entusiastliku Vana-Kuuste juustumeistriga, kellega koos sobitasime oma bakteri senisesse juustubakterite kooslusse. Juustu Pikantne kui kandja abil juab piimhappebakter elusalt soolestikku, praegu katsetame samal eesmrgil ka jogurtit. llataval kombel parandab meie bakter ka selle juustu maitset, lhna ja vljangemist. Edaspidi tahaksime saada ME-3 ka kapslisse, et saaks ravimina toidulisandina patsientidele manustada.


Millised on Teie instituudi teised philised uurimissuunad?


Olulisem suund on Eesti thtsamate infektsioonhaiguste uurimine ning uute diagnostika- ja ravivimaluste pakkumine. Hoolimata meditsiini edusammudest pole viimase kahekmne aastaga vhenenud inimeste suremus infektsioonidesse. Uute haigust tekitavate omadustega ja antibiootikumiresistentsete mikroorganismide, sealhulgas tuberkuloosi- ning mitmesuguseid olme- ja haiglainfektsioone phjustavate bakterite levik hvardab just arenenud tervishoiussteemiga riikide, sealhulgas ka Eesti elanikkonda. Helicobacter pylori phjustatud mao- ja kaksteistsrmiksoole haigused gastriit, haavandtbi on ks olulisi teemasid. Oleme nidanud, et haavandtvega ja raskekujulise gastriidiga haigetel kannavad helikobakterid erilisi virulentsusgeene, niteks vakuoliseeriva toksiini geeni. Koosts Tartu likooli teiste arstiteadlastega pame leida meetodit, kuidas mao sondeerimise asemel saaks faecese ja molekulaardiagnostika abil mao bakterifloorat uurida ja nende eriliste helikobakterite olemasolu kindlaks teha, et paremini ravi suunata.

Uurime ka bakterite antibiootikumiresistentsuse levikut ja kujunemist. Maailmas see ha suureneb, samal ajal on uute antibiootikumide loomine pidurdunud. Kui pikemat aega kasutatakse samu antibiootikume, nii-elda surutakse mikroobe antibiootikumpressiga tkk aega, siis lpuks ikka mni kavalam mikroobivennike lipsab pressi alt resistentsena vlja, edeneb ja paljuneb. heksakmnendate keskel polnud Eesti bakterite antibiootikumiresistentsus tpselt teada. Kuna arengumaades ja ka postsotsialistlikes maades oli puudulik ravimipoliitika, arvati, et ka meil on resistentsus vga suur. Meie uuringutega selgus, et olme- ja ka haiglainfektsioonide puhul polegi Eesti seis halb. Niteks on ks vga ohtlik haiglainfektsiooni tekitaja metitsilliiniresistentne staflokokk, mida Hispaanias on leitud kolmekmnel protsendil juhtudest, meil on nende esinemissagedus kolmteist protsenti. Muidugi annab meil veel juda Taani tasemeni neli protsenti! Kahjuks ei kehti eeltoodu Eestis ringlevate tuberkuloositekitajate resistentsuse kohta.


Kas tuberkuloosiuuringutes on midagi uut?


Koosts rootslastega oleme leidnud huvitavad uued seadusprasused. Nimelt arvati, et Eesti arstid on ravimite puuduse tttu tuberkuloosi valesti ravinud, mis on viinud meid maailmas esiritta multiresistentsete tuberkuloositekitajate sageduselt. Doktorant Annika Krner nitas, et Eestis ringleb ks eriline tuberkuloositekitaja kloon (Pekingi tvi), mis on tuberkuloosi phiravimitele vastupidav ja mis on ka mujal maailmas phjustanud samasugust raskesti ravitavat infektsiooni. heksakmnendatest aastatest on tema puhangud tekkinud New Yorgis ja hiljem Londonis. Pekingi tvi pses ringlema Eestis eesktt vanglate kaudu. Seega polnud asi vales ravis, vaid meie avatuses uutele maailmas levivatele infektsioonidele.

Loodame, et antibiootikumiresistentsuse teooriat muudavad meie vrsked publikatsioonid Ameerika ajakirjades. Seni arvati, et ks peamine bakterite resistentsuse tekkephjus on ebakorraprane ja madalates doosides antibiootikumravi. Bioloogina meldes pole see loogiline: mis vajadus peaks bakteril olema resistentsuse tekkeks, kui puudub antibiootikumpress? Miks peaks katkestatud ravi selekteerima vlja antibiootikumikindlaid tvesid? Vrdlesime kuut patsienti, kes pikka aega eritasid tuberkuloositekitajaid ja ei saanud neist jagu puuduliku ravi tttu. Molekulaarsete meetoditega on selgunud, et neil olid kogu aeg samad bakteritved ja mingit resistentsust ei tekkinud. Teisel rhmal haigetel oli tpselt samamoodi katkendlik ravi, kuid neil tekkis multiresistentsus. Genotpeerimine nitas, et tegelikult vaheldus neil algne tvi Pekingi tve vastu. Seega oleme testanud, et tuberkuloosi puhul vib olla ka tegemist uue ehk superinfektsiooniga, mitte resistentsuse kujunemisega. Ilmselt said nad haiglas teistelt haigetelt selle uue tve. Avastuse tttu muudeti Kose haiglas multiresistentsete haigete paigutust ja reiimi. Soomes on leitud, et tuberkuloosihaigeid asotsiaale pole ige ravida, pakkudes hist lunaski: patsiendid tulid kokku, said oma kmme marka ja lksid laiali. Sellest polnud kasu, infektsiooni sagedus psis. Siis hakkas sotsiaalttaja klastama asotsiaale nende kodudes kindlatel kellaaegadel, ti rohu ja sgiraha ning tulemused paranesid. Parem on infektsioonihaigeid mitte kokku koguda, seetttu on haiglaski mttekas hoida patsiente vimalikult lhemat aega.


Kas erineme haigestumuselt naabermaadest: on siis eestlastel endeemilisi infektsioonhaigusi?


Hbivrselt tihti on meil puhangutena igelloosi ehk bakteriaalset dsenteeriat, see on niinimetatud mustade kte haigus. Toiduinfektsioonide, niteks salmonelloosi puhul meil kll Rootsi vi Soomega vahet pole. Tuberkuloos on Eestis testi palju sagedam kui lnemaades. AIDS on uus ehmatus ning siin peaks valitsus kiiresti efektiivse preventsiooniprogrammi vlja ttama ja meditsiinildsus oma la alla panema selle rakendamiseks.


Kuidas hindate vimalusi Tartus mikrobioloogiaga tegeleda?


Biomeedikumi kolimine andis olulise impulsi Tartu meditsiinilisele mikrobioloogiale. Enne kasutasime traditsioonilisi bakterioloogilisi meetodeid, nd on lisandunud molekulaarsed. Minult on vlismaal korduvalt ksitud, kuidas oli nukogude ajal teadust teha. Pean tlema, et meie erialal polnudki vga halb. Normaalse mikrofloora uuringutel oli Tartu likoolis vga pikk traditsioon. Kui mina alustasin, oli teadustase krge, eelkige tnu professor Akivo Lenznerile ja koostle Moskva teadusasutustega.

Noorena kisime paar korda aastas Moskvas ja Leningradi raamatukogudes, olime seal ndala ja lugesime uut kirjandust. Eesti teadlaste tugev klg on alati olnud keelteoskus, mis aitas ka armetu kommunikatsiooni tingimustes. Kui vabanesime, tuli ennast testada teadusmaailmale. heksakmnendate aastate algusest peale on meie teadust mujal hsti aktsepteeritud. Oleme saanud Euroopa uurimistoetusi ja projekte, Eestis sihtfinantseeringut ja ETFi uurimisraha, nii et pole phjust praegu kurta. Meil on tkas teaduskollektiiv, palju doktorante, igal aastal kaitseb vhemasti ks neist.


Kas Teil endal jb aega teaduse krvalt muude asjade ja hobidega tegeleda?


Suvel kindlasti. Mul on kuus lapselast ja just praegu tulen kmnepevaselt puhkuselt, mille ajal hoidsin kaheaastast imet. Meie perel on Pangodis suvekodu, kus tegutseme, naudime loodust, ujumist ja vaimutd. Loen juturaamatuid, Akadeemiat ja vaatame igal htul koos abikaasaga Aktuaalset kaamerat. Aga muidugi, tikutopse ja muud sellist ma ei ole seni phendumusega koguma hakanud. Rgin ikka noortele, et inimene peab elu jagama perioodideks: noorena tuleb teadmisi koguda, siis pead oma lapsed tegema ja kaela kandma kasvatama ning prast seda vib he perioodi kvasti oma tle phendada. Kui see sulle lbu pakub. Miski ei ole minu meelest parem, kui noorte teadushimuliste seas td teha, neid kujundada, koos otsida ja vahel ka leida.



Mikrobioloogia professorit Marika Mikelsaart ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012