Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/6
Kukulinnu ptid ehk kaunis kuldking

Kuldking on taim, kes psib oma kasvupaigas vga kaua, aga uusi paiku asustab harva ja visalt. Vib oletada, et mnisada aastat tagasi oli ta Eestis ja meie naaberaladel, ilmselt ka Kesk-Euroopas, vrdlemisi laialt levinud.

Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) tavaprased elupaigad on viljaka mullaga valgusrikkad salumetsad, puisniidud ja puiskarjamaad. Enamasti ei psi ta pris lagedal, puudeta ja psasteta paigus, ega ka seal, kus mets on muutunud vga tihedaks.

Kuldking armastab niiskust. Niliselt kuivades paepealsetes kadastikes, kus ta kasvab niteks Muhus, on kevaditi ja sgiseti vett learugi, lbi kuivavad need paigad vaid sdasuvel. Ehkki lubi kuldkingale meeldib, ei pea mulla reaktsioon tema kasvupaigas olema vga aluseline: paljudes kohtades kasvab ta happelisel turbamullal, mis sisaldab siiski rohkesti kaltsiumioone.

Taimed uuenevad enamasti vegetatiivselt, haruneva risoomi abil: puhmikud ehk kloonid vivad olla palju aastakmneid vanad. Igal aastal areneb vsu alusel kaks uut punga, millest ks vi vahel kaks jrgmisel aastal uue vsu annavad. Teine pung vi mlemad (kehvades oludes) jvad soikusolekusse. Nii vib juhtuda, et mni viksem kloon ei kasvata mnel aastal htegi vsu. Seejuures ei leta ka eakate kogumike lbimt tavaliselt meetrit, jdes tavaliselt mnekmne sentimeetri piiresse, sest risoomi harud kasvavad vaid sentimeetri jagu aastas. Nii vib mitukmmend lhestikku kasvavat vart olla maa all omavahel henduses. Ilmselt saavad vsud henduse kaudu mingil mral varusid jagades ksteist aidata.


Petlikud ied. Kuldkinga ied puhkevad mai lpul vi juuni algul ja psivad paar ndalat. Nad meelitavad lhnamrkidega ligi mesilasi, kes loevad neist mrkidest vlja toidu ja pesapaigaga seotud signaalid ning lendavad sussisarnasesse kollasesse ide. Tegelikult ei sisalda kuldkinga ied mesilaste otsitud nektarit, lill petab. Kord ide sattununa peab aga mesilane leidma vljapsu viksest avausest tolmupaki all, saades kaasa ietolmu jrgmise ie tarvis. Seikluses ilmselt pettunud putukas lendab tavaliselt kaugemale, ja tenosus, et ta oma tolmupakiga teise kuldkinga ide poeb, pole kuigi suur. Siiski viljub mitmes Eesti kuldkingapopulatsioonis paljude aastate keskmisena 15% itest. Et hes kupras on enamasti le 10 000 seemne, siis viks sobilike idanemistingimuste korral igal aastal populatsioon tieneda mnegi uue taimega. Siin erinevad aga populatsioonid suuresti: mnes ei tule uusi taimi juurde kmneid aastaid, teises vib aga nha sadu pisikesi taimehakatisi. Paigad, kus noori taimi palju, on parajalt niisked, soontaimedest vhe kaetud ja pigem tseda samblarindega.

Kui olud on soodsad, itseb enamik vsusid, kusjuures paljudel on kaks it. Vaid pisikesed noored taimed piirduvad ainult lehtedega. Ent just nende pisikeste olemasolu nitab populatsiooni elujulisust, sest populatsiooni geneetiline mitmekesisus suureneb. Tugevama varju tingimustes lakkab kuldking itsemast. Vsud jvad nrgemaks, ent nende arv kloonis esialgu ei vhene: ilmselt suudavad nigelad vsud siiski nii palju fotosnteesida, et jrgmiseks aastaks areneb uus pung. Alles mitme jrjestikuse kehva aasta jrel vheneb tunduvalt maapealsete vsude arv.

Seemnest kasvanud vga noored vsud ja kehvadesse oludesse jnud vegetatiivsed vsud vivad olla vahel sna sarnased. Vahet saab siiski teha varre lbimdu ja leheroodude arvu jrgi: seemnest trganud vsudel on peenike vars ja lehtedel vhe roodusid. Noorukesed ja vegetatiivsed vsud puhkevad kevadel pungast hiljem kui itsvad.

Kuldking on, eriti idanemisperioodil, tihedalt seotud mkoriisaseentega perekonnast Tulasnella. Nende seente bioloogiast ja ka levikust, vhemalt Eestis, teame vhe. Vimalik ka, et seened aitavad tiskasvanud taimedel soikusolekus hakkama saada.


Levik maailmas ja Eestis. Kuldkinga ldlevila laiub Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ja Phja-Soomest Vahemere maadeni (vt. levikukaarti).

Eestis kasvab kuldking hajusalt kikjal, kus on psinud talle sobivad kasvukohad. Haruldasem on liik Luna-Eestis. Viimasel sajandil on kuldking meil pris tuntavalt taandunud ja ilmselt vga paljudes kohtades, mis levikukaardil praegu kirjas, teda enam ei ole (vt. levikukaarti). Phjus on eelkige maakasutuse muutusest tulenev sobilike elupaikade vhenemine. Kui puisniit kasvab kinni vi raiutakse lagedaks, aga ka metsade lageraie thendavad, et kuldkingale selles paigas enam asu ei ole.

Kuldking on hea indikaatorliik: seal, kus ta kasvab, on loodus heas seisundis. Eestis leidub veel pris palju elujulisi kuldkingapopulatsioone, mida paljudes teistes Euroopa riikides enam ei ole. Inimtegevuse surve loodusele on seal olnud liialt suur.


1. Hulten, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants I. Koeltz Scientific Books, Germany.

2. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian flora. EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.

3. Kull, Tiiu 1987. Kuldking. Valgus, Tallinn.

4. Kull, Tiiu 1999. Cypripedium calceolus L. Biological Flora of the British Isles 208. Journal of Ecology 87(5): 913924.

5. Kull, Tiiu 2002. Population dynamics of north temperate orchids. Kull, Tiiu; Arditti, Joseph (eds.) Orchid Biology: Reviews and Perspectives VIII: 139165.

6. Shefferson, Richard P. et al. 2005. Adult whole-plant dormancy induced by stress in long-lived orchids. Ecology 86: 30993104.



TIIU KULL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012