Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vastukaja EL 2006/6
Veel rotikuningast

Tienduseks Andrei Miljutini artiklile Rotikuningad Eestis ja mujal, EL 2005, 56 (7): 4649.

Siiri Veromann:

Mitmeid vaieldamatuid fakte sisaldavas levaatlikus artiklis on autor kirjeldanud rotikuningate sabapidi pimunud rotikogumike leide valdavalt parasvtme kliimas. Nii Eestis kui ka muudes maades on rotikuningaid tabatud peaaegu alati talvel prast jrsku klmenemist. Kuna need rotipuntrad on sisaldanud ka surnud isendeid, siis autor bioloogina jreldab, et rotikuningas pole midagi muud kui karm evolutsiooniline tasu, mida kodurott maksab oma pika ja paindliku saba olemasolu eest.

Kas see ikka on nii? Koduroti karvastik pole nii pikk ja tihe, et ta saaks oma pika mmarguse paindliku ja peaaegu karvutu saba suure klma ajal keha katvatesse suhteliselt lhikestesse ja mitte vga tihedatesse karvadesse sooja peita. Roti rikkaliku verevarustusega pikk saba toimib oletatavasti termoregulaatorina, hoides kehatemperatuuri stabiilsena: soojal ajal jahutades sabast lbi voolavat verd (saba on vrreldes vlishuga soe ja jahtub), ning hoides kehasooja kokku talvel klmaga, mil vere tsirkulatsioon on sabas aeglane ja soojakadu viksem.

Seega on rotil stabiilne kehatemperatuur tagatud nii suvel kui ka keskmiselt klmal talvel. Kui temperatuur on nii madal, et saba hvardab klmumine, siis kogunevad rotid kokku, pimides saba kui kige klmakartlikuma ja peaaegu karvutu kehaosa. Oletatavasti mbritsevad pimumise tttu lhenenud sabasid ka kehad kehasooja silitamiseks, et siis niisuguse pallina vi ka rotikuningana klm aeg le elada. Osa neist siiski hukkub kas nlja vi klma tttu. Kes neid rotte ikka talvel suure klmaga vga uurib, sest kirjeldatud leide ei ole maailmas just eriti palju: umbes 60 juhuleidu. Kui niisugust rotipundart hirida, siis pavad rotid loomulikult pgeneda ilmselt ebasbralike kavatsustega inimese eest. Nnda ei ole neil aega oma sabasid rahulikult lahti pimida, mida nad looduses olude paranedes tasapisi teeksid. Ohu korral rabeledes tmmataksegi sooja hoidmise tarbeks pimitud sabad tihedalt slme inimene vib kergelt saadud ja huvitava saagi rahulikult maha nottida.

laltoodud lahendus nib olevat loogiline. Roti ja teiste nriliste saba on evolutsiooni jooksul kujunenud pikaks ja mmarguseks, muidu ei oleks nende pikasabaliste ja inimesele tlikate liikide isendeid nii arvukalt. Oletuse testuseks on vaja teha katse stressivabade hiirte vi rottidega klmkambris ning looduslhedastes tingimustes, kui asi tsist huvi pakub. Jn oletuse juurde, et rotikuningad on rottide ja mne muu nrilise liigi otstarbekas moodustis asurkonna silitamiseks rmiselt ebasoodsa ilma karmi pakase puhul.

ks analoogne thelepanek on vihmausside kohta, ehkki see ei puutu otseselt rotikuningate sabade tihedasse pimimisse. Nimelt pakib vihmauss end mullas veidi muhklikuks palliks, mis kattub kuiva limaga: et vltida keha kuivamist ja elada le ohtlik puaaeg. Arvan, et niiviisi pakitud vihmausse on teisedki mrganud lbikuivanud mullast niteks kalaleminekuks usse kaevates.


Andrei Miljutin:

Suhtun Siiri Veromanni oletusse skeptiliselt, sest keegi pole sellist sabade soojendamist ninud. Oma rotipidamise kogemustest vin elda, et klmaga tmbab rott ennast kerra, nagu ka paljud teised loomad, niteks koerad ja kassid. Kui rotte on mitu, siis pavad rmised pugeda teiste loomade vahele. Seejuures ei hoolita eriti sabadest, mis on vhetundlikud. Kui siiski saba soojendatakse, siis ikka enda vi teise roti kehaga, mitte teise looma sabaga, sest viimane on pealt klm ega jahtu rotikuningana pimunult nii ruttu.

Rotikuninga tekke hpoteese on mitmesuguseid. Valisin oma artikli jaoks vaid mned, mis lhevad kokku faktidega. Kik hpoteesid on teretulnud, aga parem muidugi, kui nad lhtuvad faktidest.



Siiri Veromann, Andrei Miljutin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012