Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2006/6
Kuidas kaitsta plispuid kobraste eest?

Eestis on piirkondi, kus koprapere teeb pris palju pahandust. Kahju kll, aga siiski on viimne aeg hakata kobraste eest kaitsma jgede ja jrvede rseid plispuid. Viimastel aastatel on tugevale koprahambale pidanud alla vanduma isegi uhked saja-aastased tammed. Loom ei saa sellest lisa oma sgilauale, kll aga jb maastik hiidude surma tttu vaesemaks. Pajul on hea vohada ja mnekmne aasta prast kirume kanuul matkates ilmetut vsa ning kurdame, et jekaldail polegi enam midagi ilusat vaadata.

Viis tuhat aastat tagasi olid peaaegu pooled meie metsadest tammikud. Eestimaa looduses on tamm kikidest puudest vimsaim ja suursuguseim. Talle sobib hsti puude kuninga tiitel. Tamme on peetud phaks puuks juba antiikmaailmas, ta on olnud religioosselt austatud puu ka germaani, balti ja slaavi rahvastele.

Kuidas kll vimalikult valutult kraetada, vahatada vi vrgutada meie phapuud kobraste elupaikade lheduses, et neid saaksid imetleda ka meie lhemad ja kaugemad jreltulijad? Ehk on kellelgi hea kogemus varnast vtta?

Aire Holtsmeier


Vastab koprauurija Nikolai Laanetu

Kobraste tegevus on kahtlemata silmatorkav. Eriti siis, kui see puudutab maastikul thelepanuvrseid objekte, samuti siis, kui loomad sekkuvad inimese isiklikesse probleemidesse.

Miks lheb kobras plispuude kallale? Sellel on omalaadne selgitus. Suur puu varjab ulatuslikku kaldaala, ja kui neid on veel juhtumisi palju, siis ei saa seal kasvada viksemad-nooremad, koprale toiduks sobivamad puud ja psad. Enamasti kobras suuri tammesid ei langeta, vaid rngastab need, misjrel puu kuivab. Tammed, kased, eriti aga haavad annavad prast vana puu surma rohkesti knnu- ja/vi juurevsusid: nii tekib mne aasta prast suureprane toidubaas koprale. Nnda on suurte, toiduks sobimatute puude langetamisel ja rngastamisel oma kindel suunitlus: tagada kaldaala parem valgusreiim, et hakkaks kasvama toiduks sobivam vsa.

Sama eesmrki tidavad ka kobraste tekitatud leujutused: puud surevad liigvee tttu ja prast veetaseme langust kasvab sinna noor paju-, kase- lepa- vi haavavsa. Selline tegevus on ilmselt pika evolutsiooni jooksul kujunenud kohastumus, mis aitab parandada elupaiga kvaliteeti, tagades nii liigi psivuse.

Kuidas suhtuda kobraste tegevuse tagajrjel kuivanud plispuude ja jekaldaid ilmestavate puistute hvimisse? Sellele ksimusele ei saa vastata heselt. Seal, kus kobraste mju ei ole soovitatav, tuleks need loomad kttida vi kaldavndit ilmestavaid plispuid kaitsta.

Kaitsmine vib olla kulukas: vrtuslike puude tve mber tuleks paigaldada sobivat vrvi traatvrk. Seda peaks tegema esmajoones Soomaa luhtadel kasvavate tammede kaitseks, samuti Alam-Pedja looduskaitsealal. Tammede krval vrivad kaitset ka vanad ja vrikad kaldapajud.

Ka eramaadel peaksid inimesed kindlasti arvestama, et kopral vivad olla oma plaanid jekaldal silma rmustavate plispuudega. Kui seda igel ajal ei taipa, siis avastate hel peval, et koprad on oma plaani ellu viinud... Kui aga maaomaniku plaanid htivad kobraste omaga, siis las nrib. Paljudel juhtudel on inimesed tahtnud avada oma kinnistu juures veekogu kallast, kuid looduskaitsekorralduse kohaselt pole raie lubatav. Laske siis liitlasel toimetada: kuivanud ja varisemisohus puid lubab ra koristada isegi looduskaitseinspektor.

Koprad vivad ohustada ka plispuid elamute juures, nii et need kukuvad majale vi mnele muule ehitisele. Sellised juhtumid polegi vga haruldased.



Aire Holtsmeier, vastab koprauurija Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012