Päev enne ajakirja trükkiminekut jõudsin pärast välitöid Pärnumaal öömajale, võtsin turismitalus saapad jalast ja jõudsin just arvuti käivitada, kui talu peremees kutsus mind loojuva päikese pikka punast kiirt pildistama. Kuni sussid uuesti saabaste vastu vahetasin, oli pikk punane kiir puu taha kadunud. Igatahes sain hulga udupilte loojuvast päikesest; nõnda võttis igaõhtune digipiltide kustutustöö veidi rohkem aega.

Loojuv päike, luiged merel ja mesilane lilleõiel on küllap iga pildistamist alustava fotohuvilise meelisteemad. Üsna kiiresti koguneb selliseid pilte päris palju: päikeseloojangud on üha punasemad, luiged üha uskumatumates poosides ja õied sinisemad. Loogiline jätk on pakkuda oma pilte loodusajakirjale, näiteks Eesti Loodusele: tood CD või albumi toimetusse näha või ka lihtsalt küsid toimetajatelt hinnangut oma piltidele.

Paraku rikub sageli fotograafi ootuse kuri toimetaja, kes pealtnäha täiesti korralikud pildid kõlbmatuteks tunnistab. Eesti Loodus on tegelikult kogu aeg tundnud puudust (headest) fotodest, ent pildid peavad olema artiklitega seotud. Kui lugu on näiteks Maardu mõisa pargist, siis loojuv päike mererannal selle juurde ju ei lähe ning vastupidi: päikesekiirguse loo juurde sobib päikeseloojangki, isegi ehk siis, kui loojuva päikese kiired Maardu mõisa häärberit kuldavad.

Kustkohast ajakiri siis avaldatavad pildid saab? Vastupidi laialt levinud arvamusele pole Eesti Looduse toimetusel endal fotokogu: on vaid mõnede fotograafide kunagi kasutada antud pildivalikud. Artiklite juurde pakuvad pilte ka autorid, kuid küllalt tihti tuleb toimetajatel paremaid fotosid otsida või paluda fotograafidel uusi pildistada.

Tegelikkuses näeb see välja nii, et toimetaja otsib pilti veebis olevatest fotokogudest, saadab meili või helistab tuttavatele fotograafidele. Ning pärast numbri ilmumist kuuleb teistelt tuttavatelt, et miks ometi neilt fotot ei küsitud: mul on ju tunduvalt parem pilt! Muidugi eelistaksime parimat fotot ja mitte parimat pildistavat sõpra, kuid kuidas see parim pilt üles leida? Üks võimalusi võiks olla äsja loodud Eesti Looduse fotolist, kuhu kõik huvilised saavad oma e-posti aadressi ise üles anda. Listi aadress on el-foto@lists.eenet.ee. Püüame selle kaudu omi fotosoove pidevalt edastada ja ehk loodusfotondustki edendada.

Juuni alguses kuulutasime välja kaheksanda Eesti Looduse fotovõistluse. Senini kandis see loomafotovõistluse nimetust, ent sellest aastast oleme objektide valdkonda laiendanud: peale loomafotode hindame ka taimedest ja seentest tehtud pilte. Täpsem võistluse juhend on ajakirja tagakaanel. Igatahes loodame, et fotovõistlus toob meile uusi häid looduspilte ja -fotograafe ning aitab edendada looduse tundmist: seekord peab pildi saatja ka pildistatava objekti ise ära määrama ning foto saamisloo lühidalt kirja panema.