Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/7
Sarikatest rabisevad kmned

Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes sna vhe. ks meeldiv erand on harilik kmen, ajast aega tuntud toidu- ja joogilisand ning ravimtaim.

Harilik kmen on vga ulatusliku levilaga, teda vib leida Euroopas ja Aasias, tulnukana on ta judnud ka Ameerikasse. Euroopa aladel on kmnetega toitu maitsestatud juba kiviajast alates.

Looduses kasvav harilik kmen on kaheaastane taim ehk letalvik. Tsi, ndisajal on aretatud ka selliseid sorte, mis viljuvad juba nende mahaklvamise aastal. Vlimuselt on harilik kmen tpiline sarikaliste sugukonna taim, kes pllualadel kipub suisa umbrohuks. Looduses vib teda leida teeservadel, niitudel, kraavikallastel, pllupeenardel ja uealadel.

Hariliku kmne silinderjas juur on lihakas, vars paljas, kujult kergelt kandiline ja laosas harkjalt harunev. Lehed on kahelisulgjad, ied koondunud liitsarikatesse, kroonlehed tavaliselt valged. Harilik kmen on arvestatav meetaim. Vili on aga kaksikseemnis, millest kumbki jaguneb lpuks kaheks sirpjaks 57 mm pikkuseks seemneks. Seemneid katab kllaltki paks kest, mistttu igete silitustingimuste korral (hukindlalt suletud anum, pimedus ja jahedus) psivad nende vrtsikas lhn ja maitse aastaid.


Eelkige seemned. Kmne andidest tarvitatakse kige rohkem seemneid, hoopis vhem juurt ja vrskeid lehti. Aga niteks Norras peetakse kevadel kmnelehtedest valmistatud suppi lausa rahvusroaks. Meil kasutatakse vrskeid kmnelehti harva, vaid mningates salatites, kastmetes ja rohelise maitsevi valmistamisel. Lehti kogudes peab kindlasti veenduma, et need kuuluvad ikka kmnele, aga mitte mingile muule sarikalisele, sest viimaste seas on vga mrgiseid taimi. Liigi mramisel on abi taimelehtede eriprasest lhnast. Veelgi harvem kasutatakse toitude maitsestamiseks taime juurt, seda loodusest kogudes peaks samuti kindlalt teadma, et see sai vetud ikka kmnelt.

Vanasti kasutati kmne seemneid ka mitmesugustes rituaalsetes toimingutes. Keskajal kandsid inimesed kaelas vikesi kotikesi kmnetega, et peletada nidu ja deemoneid. Mnes piirkonnas usuti temeeli, et kmnetel on vargusevastane, vara kaitsev toime, mistttu neid puistati nii majja, loomalauta kui ka abihoonetesse.


Seemnete biokeemiline varamu. Seemnete koostises on kige rohkem ssivesikuid, mis annavad peaaegu poole seemnete kaalust. Suur osa ssivesikutest on kiudainete hulka kuuluvad polsahhariidid. Arvestatavas koguses sisaldavad kmned veel ka valke (kuni 22%) ja lipiide ehk kmneli (kuni 20%). Kmneli koostises on lekaalus mono- ja polkllastamata rasvhapped. Vike teelusikatis kmneseemneid annab energeetilises vljundis ligi kmme kilokalorit.

Vhemal mral leidub kmnetes parkaineid, flavonoide, ftontsiide, vaike, vahasid ja firmamrgina kergesti lenduvaid eeterlikke hendeid. Viimaste koguhulk viljades knib kuni seitsme protsendini. ldiselt kehtib reegel, et pllul kasvatatud kmnetes on eeterlikke lisid rohkem, looduslikest kasvukohtadest kogutud seemnetes peaaegu poole vhem.

Tuntumad kmnetest lenduvad eeterlikud lid on karvoon, limoneen, karvakrool, karveool, pineen ja nende mitmesugused keemilised teisendid, mis annavadki kmne iseloomuliku lhna ja ratuntava, suurtes kogustes isegi kergelt pletava maitse. Just eeterlike lide prast kasutatakse kmneid parfmeerias. Kui vanasti lhnastati kmnelidega philiselt seepe, siis nd vib neid leida ka hambapastade jt. suuhgieenivahendite koostisest. Kmnetes on eripraseid eeterlikke lisid sedavrd klluslikult, et nendega ei sobi hsti kokku teised maitseained. Kui tahetakse saada tugevamat aroomi, siis tuleks seemned uhmris purustada. Aga seda tasub teha alles toidule lisamisel.


Mnda ravimjust. Kmnete ravitoimet on teatud ja hinnatud ammusest ajast. Niteks kloostrite ja raviasutuste aedades oli kmnete kasvatamine suisa kohustuslik juba 9. sajandil. Ka paljudest keskaegsetest ravimiraamatutest vib leida juhiseid kmneravi kohta. Kmnelisand ergutab seedenrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on see just rasvasemate toitude puhul.

Raviotstarbel kasutatakse peamiselt kmnete vesi- vi alkoholtmmiseid. Vee- vi piimaphine kmnetee aitab leevendada soolegaasidest tingitud valulisi vaevusi: siin avaldub kmnete kui looduslikku pritolu kohaliku tuimesti mju. Khuvaevuste leevendamisele aitab kaasa seegi tsiasi, et kmnetes leiduvad hendid lgastavad sooleseinte silelihaseid, mille kokkutmme ja ldvestumine meie tahtele ei allu.

Rinnaga toitvatel emadel soodustab lahja kmnetee ka piima eritumist. Arvestama peab aga seda, et liigsel tarbimisel vivad seemnete koostises leiduvad eeterlikud lid seedekulglat rritada! Samuti ei tohi kmnepreparaate tarvitada nende suhtes litundlikud inimesed.

Just eeterlike lide tttu on kmnetel ka teatud mral mikroorganisme hvitav toime. Seda kasutatakse niteks litmmise mrimisel nahale. Eeterlike lide sissehingamist soovitab rahvameditsiin hingamisteede haiguste korral: abi on siis nii silelihaseid lgastavast kui ka mikroorganisme hvitavast toimest. Tasub teada sedagi, et kmneteel on mningane organismist vett vljutav toime. Kes soovib aga tpsemaid juhiseid kmnete kasutamise kohta ravieesmrgil, leiab neid Ain Raali mdunud aastal ilmunud raamatust Tervist ja vrtsi maailma maitsetaimedest.


Vrikas toidulisand. Eestlastele on kmen oluline juba selle poolest, et kasvab ja viljub tiesti rahuldavalt siinses kliimas. ks kmnete menu phjus on kindlasti selle taime ulatuslik levik ja muude looduslike maitsetaimede vhesus meie looduses. Eesti keeles on seda taime ristitud paljude nimetustega: keemled, keemlid, kemlid, kmlid, kmmlid, kmlad, kmred, kmlid, kmned, kmned jne. Arvatavasti on kik need nimetused ja kirjakeeles kasutusel olev sna kmen tulnud saksakeelsest snast Kmmel.

Tavainimene puutub kmnetega kige rohkem kokku just igapevast leiba ses,

kusjuures need maitserikkad seemned sobivad igasuguste leibade koostisse. Eestis hakati kmneid leivateos lisama eesktt rukkiplijahust tehtud peenleibadele, et tasakaalustada nende teistest leibadest mnevrra magusamat maitset. Muudest kpsetistest sisaldavad kmneid teatud soolaka maitsega kpsisesordid.

Eestlastele omastest toitudest maitsestatakse kmnetega veel hapukapsaid ja sira. Kapsad on kmnetega sobivas maitsevahekorras igal kujul (vrskelt, kuumutatult vi hapendatult). Kuid kmned sobivad maitselisandiks praadidele, suppidele, kgiviljatoitudele (ka kartulist valmistatud roogadele) ning salatitele. Hsti kivad kokku kmned ning peedi-, porgandi- ja spinatitoidud. Paslik lisand on kmned ka kohupiimaroogadele. Seedimist soodustava lisandina on kmneid kasutatud rasvase sea-, lamba- ja linnuliha (part, hani) maitsestamiseks. Et saavutada hrk maitse, lisatakse kmneid ka vhkide keeduleemele.


Haputaar, kristallkmmel ja teised joogid. Kindel koht on kmnetel jookide koostises. Eesti vanema aja joogipoolistest lisati kmneid ja kuivatatud kmnevarsi nii rukkijahust tehtud haputaarile kui ka ivajoogile. Ergas maitselisand aitas elavdada mlema joogi ksluiselt hapukat maitset. Raviotstarbel pruugitakse kmneteed.

Kuid kmned on leidnud vrika koha ka kangemate kraadidega jookides: kmnenaps ehk kristallkmmel on tegelikult kange magustatud kmnelikr. Esialgu vaid kloostrielanike vaevusi leevendama pidanud jook sai laiemalt tuntuks 15. sajandil Hollandis ja koges veelgi suuremat menu mne aja prast Saksamaal. Eestis on kmlit valmistatud pikka aega, meie likrimeistrid toodavad seda jooki praegugi.

Skandinaavlastel on kmnemaitseline kange alkohoolne jook akvaviit kmnetega maitsestatud viin. Tsi, ndisajal on rohkem levinud selline eluvee teisend, kus peale kmnete on kasutatud ka aniisi ja tilli. Tasub siiski teada, et rohkelt kmnetega maitsestatud alkohoolsed joogid ja tmmised pole kohased neile, keda vaevavad maksa- ja neeruhdad.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012