Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
lugeja ksib EL 09/2002
Kas puunott, metssiga vi hljes?

hel juunikuu hilishtul, kui lksin mereranda paati veetusu ja lainetuse eest krgemale kaldale vinnama, mrkasin umbes 40 meetri kaugusel vees hulpivat puunotti. Ju on krgvesi selle kaldalt ujuvile ajanud, mtlesin. Ent nott liikus vga kiiresti ja tuule suunaga risti. Siis peatus, tstis he otsa veest vlja ja vajus taas, hakates seejrel kaldast kaugenema.

Kui kodus nhtut kirjeldasin, arvas poeg, et see vis olla metssiga: need tulevad mnikord palava peva jrel prast loojangut vette soperdama. See on usutav kll, aga kas metssiga nii hsti ujub? Kui teda mrkasin, oli ta umbes 1,3 meetri sgavusel vees. Kui krge on suur metssiga? Ehk liikus ta, jalad phjas, selg, silmad ja ninaots vljas?

Harri Sandstrm Kasispealt (Harjumaa)

Soojadel suvepevadel ujuvad meres ja rannalahtedes meelsasti nii pdrad kui ka metssead. Metssead jahutavad ennast eelkige roostunud merelahtedes. Pdrad kmblevad rohkem avavees, seal psevad nad parmude ja sskede kest ning vabanevad mnest muustki parasiidist. Jlgisin ptru kogu ndala Matsalu lahe res Puises 1972. aasta suve hakul: nad ujusid iga pev kella kahe ja viie vahel Puise tolleaegse ornitoloogiajaama tagant roostikust mitme kilomeetri kaugusele lahele ja prdusid paari tunni prast samasse tagasi. Korduvalt on nhtud ptru ujumas ka le Peipsi selle kitsamates kohtades.

Metssiga ja ka pder vtavad ette pikemaid ujumisretki siis, kui neil tekib tahtmine minna rannalhedastele laidudele vi saartele. Nii on metssigu ootamatult ilmunud ka Turu Saaristomere rahvuspargi saartele Soomes: 1996. aastal leidsime Truns lhedal saare rannast metssea korjuse. Aasta varem nhti kaht suurt metssiga Turu linna lhedal (Kaarinas), hiljem nad kadusid. Soome selles piirkonnas metssigu ldiselt pole, nii et tegemist oli laiemalt ringi uitavate loomadega.

Suuremad merelahed tkestavad mingil mral nii pdra kui ka metssea levikut, kuid pole siiski pris letamatud. Kuidas muidu oleksid need liigid judnud meie lnesaartele, kus nad on praegu tiesti tavalised? Pikemaid rnnakuid vtavad need loomad ette ikka suvisel ajal, kui merevesi on piisavalt soojenenud. Klm vesi jahutab maha isegi sna paksu rasvakihiga metssea, pdrast rkimata.

Rannikumeres neb ujumas teisigi loomi. Piirkonnas, kus salaprast notti vaadeldi, vib kohata nii viigrit kui ka hallhljest: viiger on seal tavalisem, hallhljes liigub rohkem Eesti looderanniku ja lnesaarte lhikonnas. Meres vib kohata veel pringlit, kuid teda madalas kaldavees nha pole eriti tenoline.

Kui ujuval notil ei olnud silmaga nhtavaid krvu, siis ei saanud ta olla metssiga, pder ega metskits. Ilmselt oli tegu hlgega, ja nimelt viigriga, kes vib ujuda ranna lhedal, otsides toitu vi sobivat kivi lesimiseks. Kirjeldatud ujumisstiil ja sellega seonduv kitumine sobib igati viigerhlgele. Ta on ka piisavalt uudishimulik: tuseb ujudes veest vlja, et paremini nha rannas ja merel toimuvat.

Vheliikuv ja uudistav hljes vib mbrust jlgides seista vees kui poi (meremrk), mis vajub vee rppe ja ilmub teatava aja prast vlja teises kohas, et asja tpsustada. Hall- ja viigerhljest kaugelt eristada pole alati lihtne. Mnel pool iseloomustab rannarahvas neid kui kassi- ja koerapeaga hlgeid: hallil on pika koonuga koerakoonlase ngu, viigril aga mmargune, lhike ja kassi koonu meenutav pea. Otsevaates paistab ta nagu rtikuga klaeideke, kes on ujuma linud ja hbeneb veest vlja tulla, sest keegi vaatab pealt.

Ju teab rannast prit ksija neid hlgeasju isegi, see jutt oli meldud pigem teistele.



Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012