Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2006/8
Rist ja viletsus ristimgedega

Kaks Hiiumaa olulisimat vaatamisvrsust on Ristimgi ja meteoriidikraatri vaatetorn. Selline imelik mulje on mulle Hiiumaal autoga sites nii paari aasta eest kui ka sel aastal kies jnud. Need kaks jvad laisale suvitajale kige rohkem ette, asudes otse tee krval.

Selgitavad tekstid Ristime parklas annavad kuulekale turistile kohustuse jtta endast maha looduslikust materjalist ristikuju. Muud seal vaadata ega teha tegelikult polegi, kui parklas mdavad silmkoeesemed ja puunikerdused vlja arvata.

Ristidega ala on hinnanguliselt nd paar hektarit suur. Turistid on jtnud endast mrke maha jrjest leidlikumalt. le teeradade paljanduvate mnnijuurte alla on pistetud oksad, et moodustuks rist, elusate puude okste klge on pandud risti toikaid ning mned puud ngid vlja, nagu oleks tuul neid kaikaid tis raputanud, pehkinud pstisest kasetkast on lbi surutud risti pulk, pehkinud knnule on surutud risti oksad, kividest ja kbidest tehakse riste otse maapinnale ning asfaldile joonistatakse kriidiga riste. Lattidest on tehtud pstisi krgeid ristuvaid monstrumeid ja tundmatud autorid on ristanud latid jalgraja peale nii, et edasi minnes peab mtlema, et siin on kinud testi vgev mees. Enamik riste on siiski rohuga pimitud oksad. Silma rmustavad vikesed hariliku pihlaka ja toominga leinavormid, kes oma oksad allapoole kasvatavad.

Sbra vanaema oli usklik inimene ja kis Ristimel riste ra korjamas, eldes, et see on risti teotamine. Siis oli mgi aga praegusega vrreldes pisike. Ristide panemise komme on julisemalt nha Leedu iauliai suurel ristimel, kus raviallika veest olevat pime munk ngijaks saanud. Hiiumaa Ristimel segunevad aga paganlik ja kristlik traditsioon.

Alles taasiseseisvumise jrel on hakanud levima jutt kditatud rootslastest, kes seal olevat viimase palvuse pidanud ja risti maha jtnud. Suurema tuke sellise tlgenduse levikule andis Ristimel 1991 hiiu-rootslaste jreltulijate avatud vike mlestuskivi, ristatud kaks veskikivi, thistamaks vljarnde 210. aastapeva. See on Ristime kristlik taust.

Enne seda teati ainult Ristimel kahe pulmarongi kaklusest, milles pses eluga he paari peig ja teise noorik, kes hiljem nnelikult kokku jid. Vallalistel on lootust risti tehes endale kaasa leida ja noorpaaril oma liitu tugevdada.

Kahe pulmarongi kakluse kohti on les kirjutatud primuse jrgi Eestis teisigi, niteks Kuusalu kihelkonnas viiakse tapluspaika kivi. Esialgu on nnetuspaikades olnud risumed ehk kohad, kuhu mdujad on visanud oma kasutuid isiklikke asju, et vabaneda niteks haigusest. Seal ei peatuta ega korjata midagi les, muidu saad kellegi haiguse kaasa. Ja ravi selle haiguse vastu pole, aitab ainult vra asja samasse tagasiviimine.

Eestis on peale Hiiumaa veel viis muinsuskaitse alla vetud ristimge ehk looduslikku phapaika: neli muinaskalmistut ja ks ohverdamiskoht. Kalmistu ligidal olev ristimgi thistab kohta, kust lahkunud hinged kaugemale ei saa tulla, sest matuste ajal tehtud ristid puul ei lase neid edasi. Eestis on muuseas ka kaks ristideta Ristimge: Lne-Virumaal Neerutis (ks Kalevipoja knnivagudest) ja Vrumaal Haanjas.

Miks me peame kima teiste kultuuride jlgedes ja juurutama kunstlikke traditsioone, kui samal ajal meie enda looduslikud phapaigad kasvavad rohtu ja vssa? See jb kll iseseisvaks edasimtlemiseks.



Raivo Kalle
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012