Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2006/8
On aeg tiendada oma pajuherbaariumi

Eesti Looduse mrtsinumbris alustasime petust, kuidas pajusid herbariseerida. Nd jtkame.

Suvi on ties hoos ja enamik pajusid oma hkrnad lendkarvalised lapsed nelja tuule poole saatnud. Haraliste siidkarvaste usside sarnased vilikonnadki on juba maha puistatud, lehed tis kasvanud, tnavused aastakasvud suure osa oma mdust saavutanud.

Nd ongi aeg vtta kevadel mrgitud pajult oksad, et tema liiki lehtede jrgi mrata. Kui hea mte pajusid tundma ppida tuli esimest korda alles nd, siis viks psa/puu, millelt lehtedega oksad mramiseks vtate, kohe ka thistada (nriga, traadiga vms., mis talvele vastu peab), et jrgmisel kevadel temalt urbadega oksi saada.


ige oks igelt pajult. Nagu kevadelgi, tuleks vtta vhemasti 30 sentimeetri pikkune oks. Seda vib teha kuni ajani, mil lehed enam oksa kljes ei psi ja rohelist vrvi kaotama hakkavad. Ainult vesivsu jrgi ei saa alati tpselt liiki mrata, seetttu oleks otstarbekas vtta samalt pajult ka mni vanem lhivrsetega oks. Veel viks lisada tki koort mnelt vanemalt oksalt koos selle aluse puiduga, millelt koore eemaldamisel saab kontrollida pikiharjade ehk nn. rnete olemasolu (vt. fotot!). Rned ongi need, mis mne pajuliigi okstest pilli ei lase teha: hoiavad kevadel koort kinni ega lase pillitoru tervelt maha vtta. Pole ehk ka liigne meelde tuletada, et oksad olgu ikka helt ja samalt pajult (pajuvsas askeldades vib kergesti eksida!). Jlgige sedagi, et lehed ei oleks kahjuritest vga puretud, sest sedapuhku ei ole meie eesmrk teha herbaariumi putukakahjustustest vi seenhaigustest.

Kindlasti tuleb kirjutada korralik etikett leiuandmetega (hea, kui saab muu hulgas kirja, kas oksad on psalt vi puult ja ka selle ligikaudne krgus). Kui samalt pajult sai vetud ka kevadine itsev oks, siis on lihtsam: andmed on sel juhul kahe kogumise peale samad, ainult kogumise kuupev tuleb nd teine.


Mis liiki mu paju on? Prast seda, kui olete lehtedega oksa ajalehtede vahel vajutuse all kuivatanud, vite panna helt pajult korjatu kokku. Kui see pole suurte okste tttu vimalik, siis kontrollige, et mlema juures oleks etiketil mrge teise samasse komplekti kuuluva oksa olemasolu kohta. Kui on vhimgi kahtlus, et mitmest kohast eri aegadel kogutud okste numbrid vi muud salamrgid visid segamini minna, ehk teisisnu kui te pole pris kindel, et kevadine oks on ikka selleltsamalt pajult, siis lisage see kahtlus mrkusena. Parima seni ilmunud pajude mraja on koostanud Heljo Krall ja Linda Viljasoo neli aastakmmet tagasi [6].

Kui teil ei nnestu pajule mrajate abil ise liiginimetust leida vi soovite oma mrangut kontrollida, siis tuleks kogutud ja kuivatatud oksad koos etiketiga panna ajalehtede vahel mappi vi siduda pappide vahele ja toimetada asjatundjate ktte: Tartus viks viia Tartu likooli botaanikamuuseumi (Lai tn. 40, telefon 737 6233), Tallinnas loodusmuuseumi (Toompuiestee 26, telefon 6 603 327. Kindlasti olgu juures koguja nimi ja kontaktandmed.


Kuidas vormistada herbaariumi? Liiki mrata on isegi parem, kui oksad ei ole herbaarlehele kinnitatud. Kui soovite aga siiski vormistada korraliku herbaarlehe, siis on selleks vaja A3 mtu tugevamat paberit (sellist, mis kahe kega alumistest nurkadest hoides kahekorra ei vaju). Herbaarlehele oksi korraldades vtke eeskujuks lisatud fotod.

Etikett vib olla ka teistes nurkades kui paremal all, aga kindlasti mitte keset herbaarlehte. Kleepribad sobivad vaid peenemate okste ja leheotste kinnitamiseks, jmedamaid oksi nad enamasti korralikult kinni ei pea. Siin tuleb appi vtta niit ja nel. Kleepribad peaksid hsti oksa kinnitama, kuid vimalikult vhe varjama, seeprast ei tohiks need olla laiemad kui 0,5 cm ja ulatuma vhemasti 1,5 cm mlemalt poolt le kleebitava oksa. Kleepribad asetatakse kleebitavaga risti ja surutakse taimeosa mber korralikult vastu aluspaberit. Neile, kes tahavad phjalikumat selgitust herbaariumi valmistamise ja vormistamise kohta, soovitame siin sellekohast kirjandust.



1. Eichwald, Karl jt. 1954. Taimekogud. Juhend taimede korjamiseks ja kuivatamiseks ning taimekogude korraldamiseks. Abiks Loodusevaatlejale 15.

2. Eilart, Jaan; Masing, Viktor 1966. Taimede kogumine, etikettimine ja kuivatamine. Mrissepp, Karl (koostaja), Kodu-uurija ksiraamat. Eesti Raamat, Tallinn: 222228.

3. Jaagome, ie; Peikel, Elisabeth 1972. Valmistame herbaariumi 1. Eesti Loodus 23 (6): 370372.

4. Jaagome, ie; Peikel, Elisabeth 1972. Valmistame herbaariumi 2. Eesti Loodus 27 (7): 443345.

5. Kivinukk, Anne 1990.Taimede kogumine ja korraldamine herbaariumiks. Eesti Haridusministeerium, Tallinn.

6. Krall, Heljo; Viljasoo, Linda 1965. Eestis kasvavad pajud. Abiks Loodusevaatlejale 51.



LLE REIER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012