Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/8
Haapsalu tagalahtede matkarajad

Silma looduskaitseala hlmab kunagist vina, mis eraldas Noarootsi saart mandrist, ning selle lhimbrust. See on sobiv paik vee, avaruse ja lindude nautlejaile.

Kaitsealal kijad vivad valida kolme thistatud matkaraja vahel: kaks asuvad Saare klas Noarootsi vallas ja ks on Saunja klas Oru vallas. Siinse looduse ja maastikuga aitavad tutvuda teabetahvlid ning kaheksa linnutorni ja -platvormi. Enne matka viks lbi astuda riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lne regiooni Saunja kontorist. Sealt saab kaasa kaitseala tutvustavaid voldikuid ja vajaduse korral ksida nu loodusharidusspetsialistilt.

Saare kla matkarajad vib lbida kogupikkuses ligi 10 kilomeetrit jalgsi, rattaga vi hoopis hobusega. Pikemat ringi nimetataksegi siin hoburajaks. Lhem ring on neljakilomeetrine, millest 900 meetrit kulgeb roostikus. Seetttu kutsutakse seda roostikurajaks. le pea ulatuvate pilliroovarte vahele matkaja vaevalt et muidu satub. Laudteel kndides on aga tore uudistada rooelu seestpoolt ja khedusega piiluda mudast vett kahel pool rada. Kevadel ja sgisel on laht ning selle mbrus lindude pralt, kuid suvel saab imetleda eelkige maastikku ja taimi.


Kel soov teha mnus jalutuskik, peaks rnnakut alustama Saare kla matkaraja parklast. Seal on kaitseala tutvustav kaart. Kindlasti viks kevadel varuks olla kummikud. Esimese pilgu tpilisele siselahele saab heita Sutlepa vaateplatvormilt. Enne les ronimist saab teabetahvlilt lugeda levaadet Sutlepa mere elustikust . Veekogusid nimetatakse siin kandis vana kombe kohaselt meredeks vi lahtedeks. Tegelikult Sutlepa ja Vla merel hendus pris merega peaaegu puudub ja need on jrved. Krge pilliroog vinades loob mulje suletud veekogudest, krge veeseisu korral saab aga soolane vesi tungida kunagistesse merelahtedesse. Bioloogid nimetavad selliseid elupaikasid laguunideks ehk rannikulugasteks.


Aprilli- ja maikuus peatub Sutlepa merel palju veelinde. Tuhanded vardid, pardid, haned ja luiged koguvad siin judu, et puhanuna rndeteekonda jtkata. Mais vib roostiku kohal putukaid jahtimas nha lopistrikke, sadu kajakaid ja viireid ning tuhandeid psukesi. Juunis on alles jnud eesktt haudelinnud. sna sageli neb veekogul suuri valgeid ujuvaid kogusid need on khmnokk-luiged. Pisut viksemad ja hallid on aga hallhaned. Mlemad pesitsevad lahte ristavas roostikus. Alates mai lpust vi juuni algusest vib neid kohata udusulis pesakondadega.


Sihvakad linnud, kes toitu otsides leni vee alla sukelduvad, on ptid. Neist kige sagedasem on tuttptt.


Peale nende liikide on enamasti nha viksemaid pardisarnaseid linde: mustvalgeid tuttvarte, pruunikaid sinikaelparte ja teisi ujuparte ning musti laukusid. Viimased on lhemas suguluses hoopis rukkirgu ja sookurega. Binokli vi vaatetoru abil saab linnuliike tpsemalt mrata, seejuures on head abimehed raja rde paigutatud teabetahvlid.





Roostikurada. Vaateplatvormi juurest juhatab teeviit linnutorni ja roostikuraja suunas. Niidu nurgast kadakate vahelt algab vesine soostuv rohumaa ja laudtee. Lubjarikka mulla tttu on kikjal nha lubjalembeseid taimi: lubikat, mningaid kpalisi, pldmurakat, angerpisti, psusilmi. Puude varjus asuv linnutorn on parim paik, kust vaadelda Sutlepa lahe arvukat linnuriiki. Vaatlustoru omanikud vivad nende seast les leida ka harva ette tulevaid liike: kaunist sarvikptti ja kaitseala smbollindu mustade tiivaalustega vikekajakat. Linnuhlte tundja saab metsatukas kuulata kukkurtihase hdu, rkimata tavaliste laululindude vidinast.


Roostikuraja laudtee vonkleb esmalt soostunud niidu ja kadakate vahel. Kikjal kasvab liigniiskele niidule omaseid taimi tarnu. Seda rhma on krrelistest lihtne eristada: katsu, kas pika krrega taime vars on mar, lapik vi kolmekandiline. Viimane on omane likheinalistele, sealhulgas tarnadele. Selleks et liiki ra tunda, peab olema vrdlemisi hea asjatundja: tarnasid on palju ja neid pole lihtne eristada.


Pisut veel ja paistabki kollane mr, suvel muidugi rohelisem. Kollased on varasemate aastate kuivanud pillirookrred, rohelised samal aastal sirgunud taimed. Kujutle end sellesse mri sisenemas ilma laudteeta ja pris ilma rajata. Arvatavasti pole kompassita kuskil nii kerge eksida kui roostikus! Aga seda vrtuslikum on laudtee, millel jalutades vib igaks nha, mis roomri taga tegelikult peitub.


Taimestiku poolest on roostik rmiselt liigivaene. Raja servas itsevad lillaka isikuga kukesabad, tagasihoidlike tumepunaste itega soopihlad ja kollaste kroonlehtedega metsvitsad. Need liigid saavad siin kasvada suuresti seetttu, et roorada niidetakse ning valgus juab maapinnani. Sgavamal pilliroo vahel ei kasva peaaegu mitte kski teine taim. Seevastu pakub tugev rookrs sobivat pesitsemisalust paljudele lindudele. Mni ehitab pesa lamandunud pilliroole, nagu rootsiitsitaja, kelle lihtsat silpidest koosnevat laulu vib roostikus tihti kuulda. Teised punuvad pesa rookrte vahele. Sedaviisi talitavad tiigi- ja rstas-roolind. Need on tagasihoidlikud pruunid linnud, kelle vali lauluhl kaigub roostikus eesktt kevadel. Kui veab, vib krvu kosta ka pehme plinkiv hl vi nha le roostiku lendavat pika sabaga lindu, kelle tiivad kivad kiiresti nagu propellerid. See on ks roostiku kauneimaid vrvulisi roohabekas. Paarikmne aasta eest oli see liik Eestis veel vga haruldane.


Retkel viks tundma ppida kaht kige lihtsamat roolinnuhlt. Roostikust kostev mp nagu puhutaks thja pudelisse tuleb hbi nokast. Ja htlane sirin, veidi ritsika moodi, kuulub roo-ritsiklinnule. Muid hli on juba keerulisem eristada.


Rooraja lpus keerab tee varjendi juurde, kust saab piiluda veesilmale. Kui piisavalt ettevaatlik olla, vib siin mnda veelindu vrdlemisi lhedalt nha. Ja kannatlikumad saavad oodata pildistamiseks sobivat hetke.


Ongi roorada lppenud. Tagasitee kulgeb lbi Saare kla, kust vib prduda paremale Sutlepa parklasse vi keerata vasakule Saare misa juurde seal saab tutvuda taastatud misahoone ja Noarootsi (Lyckholmi) muuseumiga. Einestada on vimalik misaesise parkla puhkepinkidel vi misa suvekohvitoas. Kuid teekonda vib jtkata ka hoburajal.





Hoburada viib matkaja sinna, kuhu inimene harva satub. Kuigi tegemist on pliste heinamaadega, on talukoht Mullamel ammu varemetes, ja mbruskonna rohumaad arenevad omasoodu. Siin on hea pelgupaik metssigadele ja ptradele, kelle tegutsemisjlgi on teeveeres alati nha.


Rada lbib vikseid mnnitukkasid mets on siin noor ja alles kujunev. Enne rannaniitu juab tee kadastikku, kus vib hetkeks peatuda, et huvitavaid linde ning taimi otsida. Vaikne tulija neb kindlasti kadaka otsas liikumatult istumas punakaspruuni kuue ja laia musta silmatriibuga varblasest suuremat lindu. See on punaselg-gija, kes valvab oma territooriumi ja jahib suuri putukaid. Teine kadastikele omane liik on vt-psalind. Teda juba naljalt ei ne, aga terav trrrrrrrr psastest kuulub sellele liigile. Mlemad linnuliigid on kaitstud Euroopa Liidu linnudirektiiviga.


Suve hakul itsevad kadastikes kpalised: kahkjaspunane srmkpp ja mrjemas osas hall kpp. Viimast on teistest orhideedest lihtne eristada, kuna tema is on inimsiluetikujuline: kaks ktt, kaks jalga ja suur kiiver. Teiste kpaliste ie alumine osa huul pole niivrd sgavalt lhestunud.


Hoburada juhib teelised vaatlusplatvormini Vnnu poolsaare alguses. Sealt saab hea levaate Tahu lahest ja kaitseala suurimatest rannaniitudest. Sadu hektareid niite hooldatakse loodushoiutoetuste abil, et luua sobivaid elupaiku liikidele, kes vajavad pesitsuseks lagedat mererset rohumaad. Platvormi mber ongi nha hiljuti taastatud niidud. Sinna pole haruldaseks jnud linnuliigid, nagu niidurdi ja mustsaba-vigle, veel naasnud. Seevastu punajalg-tildrid ja kiivitajad tulid pesitsema kohe prast pilliroo mahaniitmist.


Innukamad seiklejad vivad edasi matkata piki poolsaart, mille kohal olid kunagi Uugla ja Vnnu saar. See teekond viib he Lnemaa suurima rndrahnuni Kalevipoja kivini. Mne kilomeetri prast, le eheda looseljandiku ja madalate roostikku kasvanud veesoonte, juab nii Vnnu poolsaare tippu. Kogenud matkaja oskab roostikku lbides valida madalama pillirooga kohti, kus vesi pole sgav. le kummikuserva vib mudane vesi siiski ulatuda.


Kes ennast looduses nii koduselt ei tunne, siirdugu parem mda thistatud rada tagasi. Mullamelt tuleb valida vasakpoolne teeharu, mis sooniidulaikude ja mnnitukkade vahelt juhatab Saare misa juurde. Kevaditi valendavad mrjad niidud kaunilt villpeade ietuttidest. Tpiliste elupaikade roostiku, rannaniidu, kadastiku ja mnnimetsa kohta on raja servas elustikku tutvustavad teabetahvlid.





Saunja matkarada jb teisele poole lahte. Teerada kulgeb noore mnnimetsa all ja kadastikus kuni Saunja linnutornini. Tornist avaneb hea vaade Saunja lahele. Rnde ajal neb siin veel rohkem linde kui Sutlepa mere res. Tuhanded luiged, lagled, haned, vardid, pardid, kured, stkad, laugud, kajakad; palju kosklaid, ptte ja haigruid. Lihtsam oleks loendada veelinnuliike, keda siin ei kohta. Teline linnuparadiis!


Rvlindudest vib sageli silmata kivil istuvaid vi hus tiirlevaid merikotkaid, roostiku kohal liuglevaid roo-loorkulle, rnde ajal saagijahil aga raplemas kalakotkaid. Kannatlikumad linnutundjad vivad siinsetel lahtedel nha ka haruldasi liike: eksiklalistena on kohatud luitsnokk-iibist, hbehaigrut, valgesilm-varti ja punanokk-varti.


Saunja linnutornist paistavad ulatuslikud roovljad, mis on Matsalu jrel Eesti suurimad. Roolaam on vajalik mitmele kaitsealusele linnuliigile. Oluline pesitsuspaik on see niteks hallhanele, hbile ja roo-loorkullile. Samas madal ja hre roostik, mis kujuneb hooldamata niitudele ja laidudele, ei sobi elupaigaks helegi ohustatud liigile. Saunja lahe laide on viimastel aastatel taas niidetud.


Pnevaid ja kauneid vaateid pakuvad teisedki kaitsealale pstitatud vaatetornid ja -platvormid. Huvilistele on hsti ligipsetav Kirime poolsaare linnutorn. Autoparkla on sealsamas krval ning torni saab kuiva jalaga. Mujal on vhemalt kevadel vettpidavad jalanud hdavajalikud.


Kige ilusamad rannaniidud paistavad uuelt Tahu vaateplatvormilt. Sealt vib kuulda ka ohustatud haudelinnu niidurdi vaikset laulutrillerit. Tahu niitudelt leiab teisigi haruldusi: lindudest naaskelnokka, konnadest kret, taimedest phja- ja klibutarna.


Puutumatut ning mneti rgsematki loodust saab nautida Riimi ja Salaje tornidest. Teerajad sinna on thistamata, mistttu on soovitatav kaasa vtta piirkonda tundev matkajuht.

Saare kla matkarajad vib lbida kogupikkuses ligi 10 kilomeetrit jalgsi, rattaga vi hoopis hobusega. Pikemat ringi nimetataksegi siin hoburajaks. Lhem ring on neljakilomeetrine, millest 900 meetrit kulgeb roostikus. Seetttu kutsutakse seda roostikurajaks. le pea ulatuvate pilliroovarte vahele matkaja vaevalt et muidu satub. Laudteel kndides on aga tore uudistada rooelu seestpoolt ja khedusega piiluda mudast vett kahel pool rada. Kevadel ja sgisel on laht ning selle mbrus lindude pralt, kuid suvel saab imetleda eelkige maastikku ja taimi.


Kel soov teha mnus jalutuskik, peaks rnnakut alustama Saare kla matkaraja parklast. Seal on kaitseala tutvustav kaart. Kindlasti viks kevadel varuks olla kummikud. Esimese pilgu tpilisele siselahele saab heita Sutlepa vaateplatvormilt. Enne les ronimist saab teabetahvlilt lugeda levaadet Sutlepa mere elustikust . Veekogusid nimetatakse siin kandis vana kombe kohaselt meredeks vi lahtedeks. Tegelikult Sutlepa ja Vla merel hendus pris merega peaaegu puudub ja need on jrved. Krge pilliroog vinades loob mulje suletud veekogudest, krge veeseisu korral saab aga soolane vesi tungida kunagistesse merelahtedesse. Bioloogid nimetavad selliseid elupaikasid laguunideks ehk rannikulugasteks.


Aprilli- ja maikuus peatub Sutlepa merel palju veelinde. Tuhanded vardid, pardid, haned ja luiged koguvad siin judu, et puhanuna rndeteekonda jtkata. Mais vib roostiku kohal putukaid jahtimas nha lopistrikke, sadu kajakaid ja viireid ning tuhandeid psukesi. Juunis on alles jnud eesktt haudelinnud. sna sageli neb veekogul suuri valgeid ujuvaid kogusid need on khmnokk-luiged. Pisut viksemad ja hallid on aga hallhaned. Mlemad pesitsevad lahte ristavas roostikus. Alates mai lpust vi juuni algusest vib neid kohata udusulis pesakondadega.


Sihvakad linnud, kes toitu otsides leni vee alla sukelduvad, on ptid. Neist kige sagedasem on tuttptt.


Peale nende liikide on enamasti nha viksemaid pardisarnaseid linde: mustvalgeid tuttvarte, pruunikaid sinikaelparte ja teisi ujuparte ning musti laukusid. Viimased on lhemas suguluses hoopis rukkirgu ja sookurega. Binokli vi vaatetoru abil saab linnuliike tpsemalt mrata, seejuures on head abimehed raja rde paigutatud teabetahvlid.





Roostikurada. Vaateplatvormi juurest juhatab teeviit linnutorni ja roostikuraja suunas. Niidu nurgast kadakate vahelt algab vesine soostuv rohumaa ja laudtee. Lubjarikka mulla tttu on kikjal nha lubjalembeseid taimi: lubikat, mningaid kpalisi, pldmurakat, angerpisti, psusilmi. Puude varjus asuv linnutorn on parim paik, kust vaadelda Sutlepa lahe arvukat linnuriiki. Vaatlustoru omanikud vivad nende seast les leida ka harva ette tulevaid liike: kaunist sarvikptti ja kaitseala smbollindu mustade tiivaalustega vikekajakat. Linnuhlte tundja saab metsatukas kuulata kukkurtihase hdu, rkimata tavaliste laululindude vidinast.


Roostikuraja laudtee vonkleb esmalt soostunud niidu ja kadakate vahel. Kikjal kasvab liigniiskele niidule omaseid taimi tarnu. Seda rhma on krrelistest lihtne eristada: katsu, kas pika krrega taime vars on mar, lapik vi kolmekandiline. Viimane on omane likheinalistele, sealhulgas tarnadele. Selleks et liiki ra tunda, peab olema vrdlemisi hea asjatundja: tarnasid on palju ja neid pole lihtne eristada.


Pisut veel ja paistabki kollane mr, suvel muidugi rohelisem. Kollased on varasemate aastate kuivanud pillirookrred, rohelised samal aastal sirgunud taimed. Kujutle end sellesse mri sisenemas ilma laudteeta ja pris ilma rajata. Arvatavasti pole kompassita kuskil nii kerge eksida kui roostikus! Aga seda vrtuslikum on laudtee, millel jalutades vib igaks nha, mis roomri taga tegelikult peitub.


Taimestiku poolest on roostik rmiselt liigivaene. Raja servas itsevad lillaka isikuga kukesabad, tagasihoidlike tumepunaste itega soopihlad ja kollaste kroonlehtedega metsvitsad. Need liigid saavad siin kasvada suuresti seetttu, et roorada niidetakse ning valgus juab maapinnani. Sgavamal pilliroo vahel ei kasva peaaegu mitte kski teine taim. Seevastu pakub tugev rookrs sobivat pesitsemisalust paljudele lindudele. Mni ehitab pesa lamandunud pilliroole, nagu rootsiitsitaja, kelle lihtsat silpidest koosnevat laulu vib roostikus tihti kuulda. Teised punuvad pesa rookrte vahele. Sedaviisi talitavad tiigi- ja rstas-roolind. Need on tagasihoidlikud pruunid linnud, kelle vali lauluhl kaigub roostikus eesktt kevadel. Kui veab, vib krvu kosta ka pehme plinkiv hl vi nha le roostiku lendavat pika sabaga lindu, kelle tiivad kivad kiiresti nagu propellerid. See on ks roostiku kauneimaid vrvulisi roohabekas. Paarikmne aasta eest oli see liik Eestis veel vga haruldane.


Retkel viks tundma ppida kaht kige lihtsamat roolinnuhlt. Roostikust kostev mp nagu puhutaks thja pudelisse tuleb hbi nokast. Ja htlane sirin, veidi ritsika moodi, kuulub roo-ritsiklinnule. Muid hli on juba keerulisem eristada.


Rooraja lpus keerab tee varjendi juurde, kust saab piiluda veesilmale. Kui piisavalt ettevaatlik olla, vib siin mnda veelindu vrdlemisi lhedalt nha. Ja kannatlikumad saavad oodata pildistamiseks sobivat hetke.


Ongi roorada lppenud. Tagasitee kulgeb lbi Saare kla, kust vib prduda paremale Sutlepa parklasse vi keerata vasakule Saare misa juurde seal saab tutvuda taastatud misahoone ja Noarootsi (Lyckholmi) muuseumiga. Einestada on vimalik misaesise parkla puhkepinkidel vi misa suvekohvitoas. Kuid teekonda vib jtkata ka hoburajal.





Hoburada viib matkaja sinna, kuhu inimene harva satub. Kuigi tegemist on pliste heinamaadega, on talukoht Mullamel ammu varemetes, ja mbruskonna rohumaad arenevad omasoodu. Siin on hea pelgupaik metssigadele ja ptradele, kelle tegutsemisjlgi on teeveeres alati nha.


Rada lbib vikseid mnnitukkasid mets on siin noor ja alles kujunev. Enne rannaniitu juab tee kadastikku, kus vib hetkeks peatuda, et huvitavaid linde ning taimi otsida. Vaikne tulija neb kindlasti kadaka otsas liikumatult istumas punakaspruuni kuue ja laia musta silmatriibuga varblasest suuremat lindu. See on punaselg-gija, kes valvab oma territooriumi ja jahib suuri putukaid. Teine kadastikele omane liik on vt-psalind. Teda juba naljalt ei ne, aga terav trrrrrrrr psastest kuulub sellele liigile. Mlemad linnuliigid on kaitstud Euroopa Liidu linnudirektiiviga.


Suve hakul itsevad kadastikes kpalised: kahkjaspunane srmkpp ja mrjemas osas hall kpp. Viimast on teistest orhideedest lihtne eristada, kuna tema is on inimsiluetikujuline: kaks ktt, kaks jalga ja suur kiiver. Teiste kpaliste ie alumine osa huul pole niivrd sgavalt lhestunud.


Hoburada juhib teelised vaatlusplatvormini Vnnu poolsaare alguses. Sealt saab hea levaate Tahu lahest ja kaitseala suurimatest rannaniitudest. Sadu hektareid niite hooldatakse loodushoiutoetuste abil, et luua sobivaid elupaiku liikidele, kes vajavad pesitsuseks lagedat mererset rohumaad. Platvormi mber ongi nha hiljuti taastatud niidud. Sinna pole haruldaseks jnud linnuliigid, nagu niidurdi ja mustsaba-vigle, veel naasnud. Seevastu punajalg-tildrid ja kiivitajad tulid pesitsema kohe prast pilliroo mahaniitmist.


Innukamad seiklejad vivad edasi matkata piki poolsaart, mille kohal olid kunagi Uugla ja Vnnu saar. See teekond viib he Lnemaa suurima rndrahnuni Kalevipoja kivini. Mne kilomeetri prast, le eheda looseljandiku ja madalate roostikku kasvanud veesoonte, juab nii Vnnu poolsaare tippu. Kogenud matkaja oskab roostikku lbides valida madalama pillirooga kohti, kus vesi pole sgav. le kummikuserva vib mudane vesi siiski ulatuda.


Kes ennast looduses nii koduselt ei tunne, siirdugu parem mda thistatud rada tagasi. Mullamelt tuleb valida vasakpoolne teeharu, mis sooniidulaikude ja mnnitukkade vahelt juhatab Saare misa juurde. Kevaditi valendavad mrjad niidud kaunilt villpeade ietuttidest. Tpiliste elupaikade roostiku, rannaniidu, kadastiku ja mnnimetsa kohta on raja servas elustikku tutvustavad teabetahvlid.





Saunja matkarada jb teisele poole lahte. Teerada kulgeb noore mnnimetsa all ja kadastikus kuni Saunja linnutornini. Tornist avaneb hea vaade Saunja lahele. Rnde ajal neb siin veel rohkem linde kui Sutlepa mere res. Tuhanded luiged, lagled, haned, vardid, pardid, kured, stkad, laugud, kajakad; palju kosklaid, ptte ja haigruid. Lihtsam oleks loendada veelinnuliike, keda siin ei kohta. Teline linnuparadiis!


Rvlindudest vib sageli silmata kivil istuvaid vi hus tiirlevaid merikotkaid, roostiku kohal liuglevaid roo-loorkulle, rnde ajal saagijahil aga raplemas kalakotkaid. Kannatlikumad linnutundjad vivad siinsetel lahtedel nha ka haruldasi liike: eksiklalistena on kohatud luitsnokk-iibist, hbehaigrut, valgesilm-varti ja punanokk-varti.


Saunja linnutornist paistavad ulatuslikud roovljad, mis on Matsalu jrel Eesti suurimad. Roolaam on vajalik mitmele kaitsealusele linnuliigile. Oluline pesitsuspaik on see niteks hallhanele, hbile ja roo-loorkullile. Samas madal ja hre roostik, mis kujuneb hooldamata niitudele ja laidudele, ei sobi elupaigaks helegi ohustatud liigile. Saunja lahe laide on viimastel aastatel taas niidetud.


Pnevaid ja kauneid vaateid pakuvad teisedki kaitsealale pstitatud vaatetornid ja -platvormid. Huvilistele on hsti ligipsetav Kirime poolsaare linnutorn. Autoparkla on sealsamas krval ning torni saab kuiva jalaga. Mujal on vhemalt kevadel vettpidavad jalanud hdavajalikud.


Kige ilusamad rannaniidud paistavad uuelt Tahu vaateplatvormilt. Sealt vib kuulda ka ohustatud haudelinnu niidurdi vaikset laulutrillerit. Tahu niitudelt leiab teisigi haruldusi: lindudest naaskelnokka, konnadest kret, taimedest phja- ja klibutarna.


Puutumatut ning mneti rgsematki loodust saab nautida Riimi ja Salaje tornidest. Teerajad sinna on thistamata, mistttu on soovitatav kaasa vtta piirkonda tundev matkajuht.



Marju Erit
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012