Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2006/8
Hinnatud botaanik ja matkakaaslane

Jaak Palumets
30. jaanuar 1958–2. juuli 2006

Jaak Palumets sündis Võrumaal Urvaste vallas. Põhjalik ja teadmishimuline poiss lõpetas 1976. aastal kuldmedaliga Tõrva keskkooli. Sügav huvi looduse vastu viis ta edasi õppima Tartu ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonda botaanika erialale. Jaagu taip, ettevõtlikkus ja huumorimeel kujundasid temast kursusevanema, kelle põhimõttekindlus ja sirgjoonelisus, eriti 1981 mais diplomandide kohtumisel kriitika suhtes tundliku kateedrijuhatajaga, jätsid ta ilma diplomitöö väga heast hindest ja seetõttu ka cum laude lõputunnistusest.

Sellesama diplomitöö sisukuse tõttu kutsuti Jaak aga veel samal aastal aspirantuuri ökosüsteemide laboratooriumis. Bioloogiakandidaadi väitekirjast kujunes doktoritöö hariliku kuuse juurdekasvu jaotumusest, mille eest anti talle 1993. aastal filosoofiadoktori kraad ökoloogia erialal. Siiski paelus teda edaspidi teadusest enam sootuks tegelikum kokkupuude loodusega.

Alates 1992. aastast töötas Jaak Tartu ülikooli botaanikaaias ja kandis nii nooremteaduri, direktori asetäitja kui ka botaaniku ametinimetust, kuid see ei väljenda täielikult tema pühendumust ja panust aia heasse käekäiku. Igas kandis, kuhu töö- või puhkusereis teda viis, otsis ta üles kohaliku botaanikaaia, et mõnda kogetust Tartu aia arendamiseks kõrva taha panna. Teisalt oli ta ise alati valmis muhedal kombel oma teadmisi jagama ja aeda tutvustama. Samas ei olnud Jaak pelgalt visionäär ega raamatutark, vaid veetis enamiku päevast ise kaevates, istutades, kastes, kive tõstes. Tema kätetööd on näha igas aianurgas, aga uhkeimaks pidas ta turbaaeda ning alpinaariumi, mis jäigi lõpetamata.

Samamoodi hinge ja praktilise meelega tegi Jaak oma tööd taimenimede komisjonis. Tema arvates ei tohtinud taimenimed olla tuimad ja igavad, vaid pigem juba väikese kiiksuga, et oleks huvitavam ning ka lihtsam meelde jätta.

Lahutamatu koostisosana kuulusid Jaagu tegemiste juurde matkad nii Eestis kui ka idas Kaukasusest Sahhalinini, aga hilisemal ajal lääne pool. Matkadel ei olnud Jaagu siht vallutada tippe, vaid eeskätt õppida tundma kohalikku floorat ning tuua kaasa taimi ja seemneid.

Jaagu tegevus ja teadmised ei piirdunud aga kaugeltki ainult taimeriigi ja aiandusega. Tema huvi maailma vastu ulatus astronoomiast sotsioloogiani. Jaagu ootamatu lahkumise tõttu jäi kõik pooleli. 19. juulil oleks ta pidanud alustama teed Norra poole, süstamatkale Lofootide vahele.



Eesti ökoloogiakogu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012