Olukord kiskus kehvaks juba kevadel, sest suurvesi jäi paljudes kohtades üldse olemata. Näiteks Emajõe vanajõgede nii madalat kevadist veetaset ei mäleta isegi eakad mehed. Ja edasi läks aina hullemaks. Paljud kalaliigid, kes on harjunud kevaditi luhal kudema, olid suurtes raskustes, sest koelmupiirkonnad olid tunduvalt ahenenud ja madalaveelised. Osa kalu jäigi kudemata, paljude kude võis hukkuda. Nõrk järglaskond kajastub aga edaspidi ka näiteks kalasaakides.

Vesi on madal praegugi; vaja oleks korralikku sadu, et veekogud talveks valmis saaksid. Sageli järgneb ju suvistele hädadele ka kurb talv. Kui veekogud on veevaesed, siis on talvised probleemid eriti tõsised. Kui järvedes on vee maht karmi talve tulles väga väike, siis lõpeb hapnik suhteliselt ruttu otsa ja väikejärvedes võib kalu hulgaliselt hukkuda.

Väga oluline on muidugi see, kui külm talv tuleb. 2002. aasta äärmiselt kuival suvel suri väga palju kalu paljudes veekogudes. Järsult järgnes külm talv – enne kui sademeid juurde jõudis tulla, läks kestvalt külmaks. Need väikesed ojad-jõed, kus oli natuke elu veel säilinud, aga vool raugenud, külmusid põhjani läbi ja sedamoodi hävis paljudes viimanegi elu.

Kui rääkida konkreetselt Emajõest, kus vesi on samuti väga madal, siis sellel jõel on mõlemas otsas õnneks suur järv, kuhu kalad saavad pakku minna. Ehkki ka Võrtsjärv ja Peipsi on väga madalad, on paljude teiste jõgedega võrreldes siin kaladel hoopis rohkem pääsemisvõimalusi.

Õnneks ei ole Emajõele veel ka paise ehitatud. Väga paljudel teistel jõgedel paise leidub, neid on rajanud nii inimesed kui ka koprad. Oluline vahe on aga see, et kui kobras kuulub ökosüsteemi, siis inimene on sinna väevõimuga pressinud. Kuivadel suvedel kipub inimlik ahnus halba mõju veelgi võimendama. Suvisel kuival, madala veeseisuga ajal ei lubaks minu südametunnistus küll vett koguda ja veetaset kõigutada. See, kui paisust allavoolu pole vahepeal peaaegu üldse vett ja teisel hetkel lastakse seda korraga suures koguses, põhjustab tõsiseid hädasid. Vee-elustikule raskel ajal võiksid hüdroenergeetikud lihtsalt kasumi teenimata jätta.

Sügis on alles ees, loodetavasti tuleb see väga vihmane. Ehk siiski pisut kuivem kui 2003. aastal Ida-Virumaal.