Eesti Looduse fotov�istlus
2006/9



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/9
Sangaste korvipajukasvandus

Erudeeritud inimese ja mitmekülgse majandusmehena tundis Friedrich Berg elavat huvi kõige uue vastu, mis võiks suurendada mõisa sissetulekut. Üks tema huviala oli korvipajude kasvatus. Välismaal nähtu eeskujul hakkas ta rajama pajukasvandust ka Sangastes.

Krahv Friedrich Berg (1845–1938) on Eestis tuntud eelkõige sordiaretajana, kelle elutöö oli kuulsa ´Sangaste´ rukkisordi aretus. Teatakse ka tema tegevusest maaparanduse, hobusekasvatuse ja tiigikalakasvatuse valdkonnas. Mõnevõrra vähem on tuntud Fr. Bergi tööd metsanduse, eriti dendroloogia alal. Ent siingi on ta üks teerajajaid 19. sajandi lõpukümnenditel.

Esimesed katsed. Fr. Berg katsetas algul ligi 15 pajuliigiga (kahjuks läksid katseandmed Esimese maailmasõja ajal kaduma). 1880. aastail Sangastes rajatud pajukultuurid ei andnud loodetud tulemusi. Siis saatis Fr. Berg ühe isiku Saksamaale pajukasvatust õppima. Tema tagasi saabudes rajati 1891. aastal Sangastes esimesed suuremad pajukultuurid. Asjatundlikult rajatud ja hooldatud korvipajukasvatus hakkas edenema. Katsetades jõudis Fr. Berg järeldusele, et Eesti oludes on korvipajuks kõige sobilikumad vitspaju (Salix viminalis), vesipaju ehk loogapaju (S. triandra) ja punapaju ning vesipaju hübriid (S. purpurea x S. triandra), mida nimetati ameerika pajuks. Fr. Berg ei soovitanud kasvatada liiga palju eri liike: nende lähestikku kasvades on looduslike hübriidide tekkimise oht, mis vähendab pajuvitste kvaliteeti. Hiljem kasvatati Sangastes peamiselt kaht liiki – vitspaju ja ameerika paju.


Sangaste pajuistandused. Pajukultuuride rajamisel pidas Fr. Berg väga oluliseks kasvukoha õiget valikut ja korralikku maaharimist. Ta soovitas kasvatada korvipaju jõelammidel, kus põhjavesi on umbes meetri sügavusel.

Pajukultuuri alla mineval põllul kasvatati eelmisel aastal kartuleid, mis aitas hävitada umbrohtu. Sügisel künti põld võimalikult sügavalt neljahobuse sooadraga. Selle järel liikus teine kündja harkadraga, mis kobestas vao põhja. Varakevadel põld äestati ja ligikaudu 20 cm pikkused pajupistikud torgati püstloodis kuni ülemise pungani maasse. Ridade vahe jäeti 30–50 cm, pistikute vahe reas oli 10–15 cm. Esimestel aastatel tuli istandust pidevalt rohida.

Pajuvitsad lõigati hilissügisel või varakevadel. Enne koorimist hoiti neid mõnda aega vees, et koor lahti läheks. Kooriti hargitaoliste klambritega, see olevat olnud tavaliselt naiste ja laste töö. Kuivatamisel pajuvitsad vääveldati, et ära hoida nende hallitamist. Enne kimpu köitmist sorditi vitsad jämeduse järgi.

Sangaste korvipajukasvandus oli enne Esimest maailmasõda ainuke omataoline ettevõte Baltimaades. Suurem osa toodangust müüdi Peterburi, Moskva ja Riia pimedatekodudesse. Pistikuid istanduste rajamiseks saadeti Sangastest paljudesse Venemaa piirkondadesse, kaasa arvatud Kaukaasia.


Jäljed ajakirjanduses. Viljaka kirjamehena avaldas Fr. Berg oma töö tulemusi ajakirjanduses. Nii ilmus 1896. aastal tema pikem kirjutis korvipajude kasvatamise kohta nädalalehe Baltische Wochenschrift kolmes numbris. Seal on ta kirjeldanud eri liiki pajude kasvatamist ja andnud juhiseid pajukultuuride hooldamise ning pajuvitste kasutamise kohta. Ligikaudu samasisulised artiklid ilmusid tema sulest 1895. ja 1899. aastal Peterburis väljaantavas Zemledeltðeskaja Gazetas.

Fr. Berg propageeris korvipajude kasvatamist ka kohalike talupoegade hulgas. Õigesti rajatud ning hooldatud pajuistandus annab pinnaühikult küllalt suurt tulu. Ajaleht Postimees 1898 (n. 59) kirjutas krahv Bergist: Nii on ta selgeks teinud, et korvivitsade kasvatamisest rohkesti kasu võib saada, kuna ta ära kooritud korvivitsu toorelt 3 rubla puud müüb. 29. aprillil 1901 pöördus üks Viljandi kandi mees kirjaga Fr. Bergi poole, paludes temalt juhatust pajukasvatuse kohta. Mina olen kuulnud, et Teie omas mõisas olete iseäralikkude pajude kasvatamist alustanud, kes põllumehe sissetulekut võivad suurendada. Seepärast julgen mina Teie Kõrguse ette oma alandlikku palvet ette kanda. Kas ei oleks minul võimalik Teie juures selle asja kohta tarvilikku juhatust saada. Kui minu palve mitte liig julge ei saa olema, siis palun ka teadust selle kohta, millal võin Teie Kõrguse juure tulla. (Eesti ajalooarhiiv (EAA) f. 1874 n.1 s. 1891 lk. 78.)

Suurte teenete eest eesti põllumajanduse arendamisel otsustati 1929. aastal valida Fr. Berg Tartu ülikooli audoktoriks. Prof. Andres Mathiesen, tolleaegne põllumajandusteaduskonna dekaan, tegi selleks vastava esildise. Muude Fr. Bergi teenete loetelu kõrval oli selles märgitud: Ei saa vaikides mööda minna krahv Bergi teenetest metsakasvatuse alal, kus erilist tähtsust omavad tema paju sortide kasvatus ja edurikkad katsed võõramaa puude aklimatiseerimise alal. Sangaste on paju kasvatuse alal hääks eeskujuks olnud ja sealt on ka pärit meie kodumaal kultiveeritavad paremad paju sordid. (EAA f. 2100 n. 12 s. 590 lk. 126.)



HEINO KASESALU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012