Eesti Looduse fotov�istlus
2006/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/9
Sangaste korvipajukasvandus

Erudeeritud inimese ja mitmeklgse majandusmehena tundis Friedrich Berg elavat huvi kige uue vastu, mis viks suurendada misa sissetulekut. ks tema huviala oli korvipajude kasvatus. Vlismaal nhtu eeskujul hakkas ta rajama pajukasvandust ka Sangastes.

Krahv Friedrich Berg (18451938) on Eestis tuntud eelkige sordiaretajana, kelle elut oli kuulsa Sangaste rukkisordi aretus. Teatakse ka tema tegevusest maaparanduse, hobusekasvatuse ja tiigikalakasvatuse valdkonnas. Mnevrra vhem on tuntud Fr. Bergi td metsanduse, eriti dendroloogia alal. Ent siingi on ta ks teerajajaid 19. sajandi lpukmnenditel.

Esimesed katsed. Fr. Berg katsetas algul ligi 15 pajuliigiga (kahjuks lksid katseandmed Esimese maailmasja ajal kaduma). 1880. aastail Sangastes rajatud pajukultuurid ei andnud loodetud tulemusi. Siis saatis Fr. Berg he isiku Saksamaale pajukasvatust ppima. Tema tagasi saabudes rajati 1891. aastal Sangastes esimesed suuremad pajukultuurid. Asjatundlikult rajatud ja hooldatud korvipajukasvatus hakkas edenema. Katsetades judis Fr. Berg jreldusele, et Eesti oludes on korvipajuks kige sobilikumad vitspaju (Salix viminalis), vesipaju ehk loogapaju (S. triandra) ja punapaju ning vesipaju hbriid (S. purpurea x S. triandra), mida nimetati ameerika pajuks. Fr. Berg ei soovitanud kasvatada liiga palju eri liike: nende lhestikku kasvades on looduslike hbriidide tekkimise oht, mis vhendab pajuvitste kvaliteeti. Hiljem kasvatati Sangastes peamiselt kaht liiki vitspaju ja ameerika paju.


Sangaste pajuistandused. Pajukultuuride rajamisel pidas Fr. Berg vga oluliseks kasvukoha iget valikut ja korralikku maaharimist. Ta soovitas kasvatada korvipaju jelammidel, kus phjavesi on umbes meetri sgavusel.

Pajukultuuri alla mineval pllul kasvatati eelmisel aastal kartuleid, mis aitas hvitada umbrohtu. Sgisel knti pld vimalikult sgavalt neljahobuse sooadraga. Selle jrel liikus teine kndja harkadraga, mis kobestas vao phja. Varakevadel pld estati ja ligikaudu 20 cm pikkused pajupistikud torgati pstloodis kuni lemise pungani maasse. Ridade vahe jeti 3050 cm, pistikute vahe reas oli 1015 cm. Esimestel aastatel tuli istandust pidevalt rohida.

Pajuvitsad ligati hilissgisel vi varakevadel. Enne koorimist hoiti neid mnda aega vees, et koor lahti lheks. Kooriti hargitaoliste klambritega, see olevat olnud tavaliselt naiste ja laste t. Kuivatamisel pajuvitsad vveldati, et ra hoida nende hallitamist. Enne kimpu kitmist sorditi vitsad jmeduse jrgi.

Sangaste korvipajukasvandus oli enne Esimest maailmasda ainuke omataoline ettevte Baltimaades. Suurem osa toodangust mdi Peterburi, Moskva ja Riia pimedatekodudesse. Pistikuid istanduste rajamiseks saadeti Sangastest paljudesse Venemaa piirkondadesse, kaasa arvatud Kaukaasia.


Jljed ajakirjanduses. Viljaka kirjamehena avaldas Fr. Berg oma t tulemusi ajakirjanduses. Nii ilmus 1896. aastal tema pikem kirjutis korvipajude kasvatamise kohta ndalalehe Baltische Wochenschrift kolmes numbris. Seal on ta kirjeldanud eri liiki pajude kasvatamist ja andnud juhiseid pajukultuuride hooldamise ning pajuvitste kasutamise kohta. Ligikaudu samasisulised artiklid ilmusid tema sulest 1895. ja 1899. aastal Peterburis vljaantavas Zemledelteskaja Gazetas.

Fr. Berg propageeris korvipajude kasvatamist ka kohalike talupoegade hulgas. igesti rajatud ning hooldatud pajuistandus annab pinnahikult kllalt suurt tulu. Ajaleht Postimees 1898 (n. 59) kirjutas krahv Bergist: Nii on ta selgeks teinud, et korvivitsade kasvatamisest rohkesti kasu vib saada, kuna ta ra kooritud korvivitsu toorelt 3 rubla puud mb. 29. aprillil 1901 prdus ks Viljandi kandi mees kirjaga Fr. Bergi poole, paludes temalt juhatust pajukasvatuse kohta. Mina olen kuulnud, et Teie omas misas olete iseralikkude pajude kasvatamist alustanud, kes pllumehe sissetulekut vivad suurendada. Seeprast julgen mina Teie Krguse ette oma alandlikku palvet ette kanda. Kas ei oleks minul vimalik Teie juures selle asja kohta tarvilikku juhatust saada. Kui minu palve mitte liig julge ei saa olema, siis palun ka teadust selle kohta, millal vin Teie Krguse juure tulla. (Eesti ajalooarhiiv (EAA) f. 1874 n.1 s. 1891 lk. 78.)

Suurte teenete eest eesti pllumajanduse arendamisel otsustati 1929. aastal valida Fr. Berg Tartu likooli audoktoriks. Prof. Andres Mathiesen, tolleaegne pllumajandusteaduskonna dekaan, tegi selleks vastava esildise. Muude Fr. Bergi teenete loetelu krval oli selles mrgitud: Ei saa vaikides mda minna krahv Bergi teenetest metsakasvatuse alal, kus erilist thtsust omavad tema paju sortide kasvatus ja edurikkad katsed vramaa puude aklimatiseerimise alal. Sangaste on paju kasvatuse alal hks eeskujuks olnud ja sealt on ka prit meie kodumaal kultiveeritavad paremad paju sordid. (EAA f. 2100 n. 12 s. 590 lk. 126.)



HEINO KASESALU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012