Eesti Looduse fotov�istlus
2006/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/9
Vike jrvedemaa Pandivere krgustiku jalamil

ntu-Nmme looduse pperada juhatab matkalised kmne jrveni, samuti lbib teekond iidse linnuse Agelinde asukohta.

Pandivere krgustik on tuntud eesktt selle poolest, et siit saab alguse kolmandik Eesti jgedest, kuid piirkond ise on vrdlemisi veevaene. Tegemist on Eesti suurima infiltratsioonialaga, samuti on siin levinud karst. Seetttu on Pandivere piirkonna phjavesi sna halvasti kaitstud.

Mitmeklgse pinnamoega jrverikas ntu maastikukaitseala on kindlasti ks Pandivere huvipakkuvaim piirkond: kaitseala asub Lne-Viru maakonna lunaosas, Vike-Maarjast umbes heksa kilomeetri kaugusel. ntu maastikukaitseala pindala ulatub 388,9 hektarini. Siinsed allikatoitelised lubjarikkad jrved asuvad phja-lunasuunaliste ooside ja nendevaheliste mhnade vahel. Jrvede kaldad on siin enamasti soised ja tsikulised. Jrvestikku kuulub seitse looduslikku ning kolm tehisjrve.


Looduse pperada. 1980. aastail rajati jrvede piirkonda ntu-Nmme looduse pperada, mis lbib vrdlemisi mitmekesist loodust lhikese retke jooksul vib nha erisuguseid maastikuvorme ja taimekooslusi. Rada kulgeb lbi eri metsatpide, le jrsunlvaliste ooside ning mber eriilmeliste jrvede.

Sedamda, kuidas on retkelistel aega, huvi ja vimeid, on vimalik valida pikema ja lhema teekonna vahel. Raja pikkus on umbes 13 kilomeetrit: et lbida kik 26 rajapunkti, tuleks varuda 45 tundi.

Thelepanu viks prata sellele, et Nmme Veskijrve juures saab vabalt minna ksnes veskitammini. Sellest edasi, Liivajrveni vib matkata ainult maaomaniku loal. Mistlik on tema soovi austada ja oma jalutuskigust niteks telefonitsi teada anda (50 53 093).


Rada algab Valgejrve lhedalt parkimisplatsilt, tee rde jb ksikute mndidega sinilillekuusik. Peagi viib matkarada metsast vlja niidule, mille servas asuvad endise Moora talu lagunenud hooned. See on paik, kus veetis osa oma lapseplvest poetess Kersti Merilaas (19131986).

Sammudes RakvereTartu maantee poole, jb paremat ktt le 30 aasta tagasi istutatud kuuse-lehise segakultuur. See on suure tootlikkusega, kuna kuusk kasutab toitaineid mulla pindmistest, lehis aga sgavamatest kihtidest.

Kui suur maantee on letatud, jtkub teekond kruusateel raudtee suunas. Peagi hakkab paistma Nmme Veskijrv ning selle lnekljel asuvad veskitammi varemed. Arvatakse, et veski oli siin juba enne Phjasda, kuid praegu varemeis veski- ja villavabrik on ehitatud 1898. aastal. Hooned said kannatada 1913. aasta plengus, seejrel need taastati ning kasutati kuni kolhooside asutamiseni. Veskijrve lhedale le tee rajati hiljem Vike-Maarja kolhoosi forellitiigid.

Eemal vasakul jrve kaldal on lagunenud Nmme misa peahoone. Mis eraldus Tammikust 1793. aastal, see on kuulunud ka von Krusensternidele. Viimased misnikud olid siin siiski Pahled, kelle valduses oli hrber ja muu selle juurde kuuluv kuni 1938. aastani. Nmme misas elas aastail 18421856 baltisaksa kunstnik-maastikumaalija Konstantin Kgelgen (18101880). Siin veedetud aega peetaksegi tema loomingus kige viljakamaks.

Noorplves elas Nmme klas ka kirjanik Mihkel Jrna (18991972), kelle juures suvitas 1930. aastate algul luuletaja August Alle (18901952).


Kruusa ja turvast. Mda endist RakvereTartu maanteed jutakse peagi 300 meetri pikkuse ja 80 meetri laiuse Liivajrve rde, mis on tekkinud endise kruusakarjri phja. Siit kaevandati kruusa ka 1876. aastal ehitatud TapaTartu raudteetammi jaoks. Kuigi jrve keskmine sgavus on alla meetri, ei kao vesi siit isegi mitte kige puasemal suvel. Sooja ja madala vee tttu on see ks konnade meeliskudemispaiku.

Seejrel kulgeb rada mda teed paremale ning peagi algab tus raudteersele oosile, mille krval vasakul on turbalikamise tagajrjel tekkinud Turbajrv. Siinne oos on taimestiku poolest vga huvitav. Oosi lunaotsa juures vib leida loodukaitsealust harilikku koraamatut ja siledat tondipead. Samuti kasvab siin lubjalembeseid taimi, nagu harilik lubikas, angerpist, verev kurereha, vrv-varjulill, mgitarn, ja kuiva eelistavaid liike, niteks kassikpp, kuldkann, keeliku- ja koldrohi. Jrve phja katab paks mndvetikavaip, mis oosilt vaadatuna tekitab maalilise veealuse maastiku.

Kindlasti ei j teelistel mrkamata siin usinalt tegutsenud kobraste t: langetatud puid ja sissetallatud radasid on nha nii jrves kui ka pris krgel oosi nlval. Ronides veelgi krgemale oosi tippu, llatab avar vaade Veskijrvele ja le raudtee asuvale Punamele. Paremale puude taha jb aga Kaanjrv.


Luna-Virumaa suurim linnus. Matkaraja skeem juhatab edasi Puname oosi algusesse. Oosid tekkisid umbes 11 000 aastat tagasi, kui mandrij taandumisel sulavesi liustiku serva ees olevasse jjrve voolas. Veega kaasa kantud materjal settis lhedesse ning nende ette jjrve. Nii kuhjati lhedesse vallseljakud. Nendele jrgnes marate, ovaalsete vi ebakorrapraste mhnade teke (krgus 230 m). Teel tuleb letada Jrveoja, mis hendab viit ntu jrve ning mille kristalselt puhtas ja jahedas vees vib silmata jeforellide maime.

lesmge liikudes viib rada ntu Puname eeslinnuseni, kust algab piirkonna kige selgekujulisem oos: suhteline krgus 23 meetrit, nlvade suurim kalle 25. Sellel pinnavormil asus Luna-Virumaa suurim linnus, mis rajati esimese aastatuhande algul ja kandis nime Agelinde. Liivimaa kroonika andmetel peatus 1226. aastal Agelindel paavsti Honorius III isiklik esindaja Modena piiskop kardinal Wilhelm. Kolmeosaline linnus oli 240 meetrit pikk ning koosnes ees-, kesk- ja pealinnusest. Linnuse eri osad olid eraldatud kraavidega ja mbritsetud vallidega. Arheoloogide andmetel olid vallid laotud kivimrina, milles oli peamiselt kasutatud paasi. Linnust kaitses mlemalt poolt vesi: meseljaku all lnes voolab Jrveoja, idas aga Nmme jgi. Mnikord tuli selles veeta ndalaid ja seeprast olid linnamel nii inimeste kui ka loomade jaoks varjualused: pstkojad ning laudad. Muinasajal linnuses peetud vitlustest aga ajaloolisi andmeid silinud ei ole.

1920. aastatel asus kesklinnusel Nmme orkestrantide hingu klakoda ja peovljak. rituste jaoks saadi elektrit me all Nmme jel asunud elektrijaamast. Peoplatsina kasutati Punamge veel 1960. aastatel, laagripaigana hiljemgi.

Ees- ja kesklinnus jeti maha arvatavasti 11. sajandil, pealinnust kasutati paar sajandit kauem ajani, mil saabusid Saksa ristirtlid. Vene-Rootsi sdade ajast, 16561658, prineb muinaslinnuse kolmas nimetus Rootsikants.

Rootslased olevat peitnud siia varandust, mille otsimise jlgi vib veel tnapevalgi nha. Sgavad augud pealinnuses on tekkinud kruusavtmisest, viksemad on aga varanduseotsijate ktet. Kohalikud elanikud kutsusid mge ka Vanapaganameks. Muistseid lahingupevi tuletavad meelde rahvajutud Puname-lhedasest palkteest ja sjalema hauast Krsa rabas.


Varandusega jrved. Raudtee ja maantee vaheline Kaanjrv on paarsada meetrit pikk, 60 meetrit lai ning keskmiselt 3 meetrit sgav, kaldad on soised ja pilliroogu kasvanud. Jrve kagusoppi suubub Jola kraav, loodetipust voolab aga vlja lhike oja, mis raudteesilla ees hineb Nmme jega. Jrves olevat peidus Rootsi sjave varanduskast ja teiste juttude jrgi koguni kuldtld, mida ngevat ainult lbinisti aus inimene. Seni polevat tlda keegi ninud.

Kige ksikum ntu jrv on Krsa raba res asuv Umbjrv. Seda pilliroogu peitunud tskallastega metsajrve on ninud sna vhesed. Ka Umbjrves olevat varandusekirst. Kord pgenenud Rakke rahvas lheneva vaenlase eest Umbjrve rde rappa ja lasknud varakasti jrvephja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega phjast nha, kuid hiljem mattunud mudasse.


Valge- ja Roheline jrv. Viit ntu jrve hendava Jrveoja krged kaldad annavad aimu selle kunagisest veerohkusest. mbritseva rgse ilmega metsa all vib leida muu hulgas ka vrdlemisi omaprase vlimusega kdutoidulist klorofllita seenlille (Monotropa hypopitys).

Kuni 8 meetri sgavuse allikatoitelise ntu Valgejrve (ka Valgjrv, Paralepetsa jrv) vesi on vga lbipaistev (6,16,8 m) ja heleroheline, kohati valge. Seda phjustab jrve phja kattev jrvelubi. tsikuliste kallastega veekogu on sgavuse ja lbipaistvuse tttu allveesportlaste meeliskoht. 1983. aastal lmas siinsel alal matkajate s tttu tulekahju, mida turbase pinnase tttu oli vga raske kustutada. Kahjutuld meenutavad veel praegugi turbasse plenud sgavad augud ja okaspuudeta noor kaasik.

ntu Roheline jrv (ka Vahejrv, Vikejrv) jb Sini- ja Valgejrve vahele. Selle 0,8 ha suuruse pindalaga veekogu keskmine sgavus ulatub 3,3 meetrini. Rohelise vrvuse annab jrvele phja kattev jrvelubi, phjani lbipaistev vesi ning kallastel rohetava taimestiku peegeldus.


Matkaraja kuulsaim jrv. Kogu kaitseala huvipakkuvaim jrv on aga Eesti kige selgema veega jrveks peetav ntu Sinijrv (ka Suurjrv, Pikkjrv, Tedrejrv, Prillapatsi jrv). See eriliselt sinakasrohelise veega jrv on ntu jrvestiku lhtejrv ning lubjatoiteliste jrvede kige iseloomulikum esindaja Eestis. Ka kige sgavamates kohtades (8 meetrit) on vesi phjani lbipaistev. Kahe suure poolsaarega sopilise Sinijrve kaldad on tsikulised ning suurte allikalehtrite tttu on selle vesi suvelgi jahe.

Kui ldiselt soodustab Eesti niiske ja jahe kliima mullas kergesti oksdeeruvate ja intensiivselt vrvunud huumusainete teket, mida pinnasest vlja uhutuna iseloomustab kollane kuni pruun vrvus, siis Pandivere krgustiku piirkonnas, kus on lubjarikas pinnas ja soodus veereiim kaltsiumkarbonaatide lahustamiseks setteist, kujuneb vlja mineraalainerikas vesi.

ntu Sinijrv on omaprane ka selle poolest, et see on lbivooluta jrv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tpi jrvi on Eestis vhe. Sinijrv toitub allikate kaudu phjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Suvel, kui juurdevool valgalalt on katkenud ja aurumine jrve pinnalt suur, sadestub kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse jrsu suurenemise tttu lahusest vlja. Selle tagajrjel koguneb jrve phja jrvekriidi kiht. Siiski jvad alati domineerima vesinikkarbonaat ja kaltsiumioonid. Vee ebatavaline vrvus on peale omaprase hdrokeemilise reiimi seletatav ka selle rmiselt suure lbipaistvusega (1215 m): jrve sgavus ulatub 8 meetrini, kuid maksimaalset lbipaistvust on mdetud horisontaalselt rbiti veepinnaga. Jrve phi oma mndvetikatega meenutab pisut korallimerd ning biogeenide vhesuse tttu on siin vlja kujunenud liigirikas ja omaprane taimestik.


Kaitseala eesmrk on kaitsta ja tutvustada ntu allikajrvi ja Nmme-Ebavere servamoodustiste keskosa ning nendega piirnevaid metsakooslusi ja muinsusobjekte.

ntu-Nmme looduse pperada ksitlevaid materjale on vimalik saada Vike-Maarja muuseumist aadressil Pikk 3. Muuseum on avatud maist septembrini: TL 1017; oktoobrist aprillini: ER 1017. Telefon on 326 1625. Teavet leiab ka ntu-Nmme looduse pperaja raamatust [1] ning Vike-Maarja valla kodulehelt [2].



Hanna Maran
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012