Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 10/2002
Elus soo on etem kui surnud soo

Kodu miste ei ole heselt mratletav: mnel on kodu seal, kus kohver, teisel algab korteriuksest, kolmandale thendab see aga palju enamat. Meie talupoegadest esivanemate meeltes ulatus kodu le pllulappide, karja- ja heinamaade ka metsa ning sohu, mis olid kui eluaseme lagedavitu lhimbruse kaitsvad tagamaad, kust hangiti igapevaeluks vajalikku.

Mis saab siis, kui see kaitsev-toetav tagamaa kaob? Selle prast muretsevad praegu inimesed Rannu sood mbritsevatest kladest Ida-Virumaal. Nende kodu asub suure tstusmaastiku serval ja ka lhikonnas valdab lage kultuurmaastik. Rannu soo on olnud siinsele rahvale kui oaas, mis hoiab kaevudes vett, annab puhast hku, marju-seeni ning pakub vimalusi tervistavaks puhkuseks. Nd tahetakse rajada elusa soo asemele tolmavad (puasuvel kardetavalt ka suitsevad) turbavljad. Samas seisavad vhem kui poolesaja kilomeetri kaugusel plengutega tuntuks saanud Oru turbavljad peaaegu kasutuseta.

Kodusoo kaitsjaid on asunud toetama Eesti Keskkonnahenduste Koda, kes viitab geoloogia instituudi soovitusele vltida metsade ja soode kuivendamist Purtse je valglas eelkige puhta vee varude taastumisele meldes , ning teeb ettepaneku thistada maavarade komisjoni otsus, millega arvati see soo aktiivse turbavaru hulka. Rhutatakse veel, et haruldaste taimede kasvukohana vrib Rannu (Kestla) raba Natura 2000 kaitseala staatust.

Niisiis phjusi, miks seda sood hoida, on rohkem kui ks. Kui keegi vidab, et Euroopa Liidu huvides rajatava Natura 2000 kaitseala tarvis on Eestimaal hulk teisi ja paremaidki soid, siis peab ta ometi mnma: kski neist teistest ei saa korvata vikese Rannu raba rsete klade rikutud elukeskkonda. Kolm ja pool sada mberkaudset inimest soovib raba hoida elusana ja vaid 36 arvab, et selle muutmisest turbavljaks tuseks tulu: surnud sood saab ma! Kohalike enamuse huvid kattuvad siin Euroopa Liidu omadega. Kas see aitab les kaaluda vhemuse saamasoovi?

Selle ajakirjanumbri kaanelugu rgib eluks vltimatult vajalikust hapnikust. Pole see asi nii lihtne, nagu kodukaunistuse tasandilt vaadatuna vahel rgitakse: et istutad tnava rde vi koduue puu, ja tema muudkui saadab sulle hingamist. Needsamad rohelised taimed, kes pikeseenergiat ja ssihappegaasi sidudes hapnikku snteesivad, kulutavad seda enam-vhem samas koguses hingamiseks looduslikes protsessides on hapniku teke ja tarbimine tasakaalus. le jb hapnikku vaid seal, kus orgaaniline ssinik ladestub tnapeval maismaatingimustes siis eelkige elusates, s.t. kuivendamata soodes. Surnud sood seevastu saadavad hku suurtes kogustes ssihappegaasi ja metaani. Nnda juamegi tagasi saastunud huga tstuspiirkonna reala elanike mure juurde.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012