Eesti Looduse fotov�istlus
2006/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/10
PihlaKaibaldi looduskaitseala

Kui kogu aktiivne eluolu on Hiiumaal koondunud mere rde, siis saare keskosa on sellele tielik vastand. Siin laiutab Pihla raba, seda mbritsevad viksemad sood, metsastunud luited ja eriilmelised loodusmetsad. Kiki neid hlmab Hiiumaa suurim PihlaKaibaldi looduskaitseala.

Kaitseala (3760 ha) kese on Pihla raba, ent sinna on haaratud ka viksemad Loopsoo ja Sakkasoo. Tegemist on Hiiumaa suurima sookoosluste alaga. Kui ldiselt valitsevad porsa-tarna madalsoo ja puisraba, siis phja- ja kirdeosas vib nha haruldast liivaste vallidega nmmraba.

Mitmekesised loodusmetsad. Soode mbruses ja soosaartel kasvavad loodusmetsad: kuivadel liivamaadel liigivaesed valgusrohked nmmemnnikud, viljakatel kasvukohtadel segapuistud, mille koosseisus on ka laialehiseid puuliike, sooselgadel lausa prnikud. Siit ei puudu ka Hiiumaale nii omased sanglepikud, vesisematel aladel on levinud ka kidurad sookaasikud. Valitsevad siiski puhtmnnikud vi mnnienamusega puistud.

Selle looduskaitseala sood ja metsad vastavad suures osas ka Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavate elupaikade kriteeriumidele. Thtsamad elupaigad on metsastunud luited, liivikud, luidetevahelised niisked nod, rabad, siirde- ja tsiksood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

Kokku hlmavad metsad le poole PihlaKaibaldi looduskaitseala territooriumist. Ja valdavas osas on need krges vanuses loodusmetsad. Kultuurpuistuid neb vaid kunagiste plendike alal.


Haruldased taimed ja loomad. See peaaegu inimasustuseta piirkond meeldib loomadele ja haruldastele taimedele. Siin on oluline haudelinnustiku elupaik ning suurulukite taastumispaik. Kaitsealale jvad kaljukotka (I kaitsekategooria) ja kanakulli (II kaitsekategooria) elupaigad. Kaitsealustest taimeliikidest on olulisemad ainulehine soovalk, vike kopll, kdu-koralljuur, krbesis ja tume nokkhein (II kaitsekategooria). Peale selle vib siin leida mitmeid III kaitsekategooria taimeliike, eelkige kpalisi.


Kaibaldi nmm. Kaitseala phjaosas, ulatuslike (1520 ha) pliste nmmemnnikute keskel laiuvad lahtise liiva vljad. See liivik Kaibaldi nmm on inimtekkene: kujunenud Teise maailmasja ajal ja prast seda lmanud metsaplengute ning piirkonna hilisema kasutuse tttu sjave tankodroomina. Need on Eesti suurimad lahtise liiva alad (kokku umbes 12 ha).


Inimtegevuse jlgi on praegu sel kaitsealal sna vhe. Kant meelitab kohalikku rahvast jhvikate, mustikate, pohlade ja seentega. Rgitakse, et siin olevat kunagi pletatud Hiiumaa viimane nid, kes lubanud, et nii kaugel, kuhu tema kisa kostab, pole enam vimalik elada. mbruskonna soosaartel olnud klad ja ksiktalud ongi suures osas thjaks jnud, nii et kaitseala naabruses polegi enam htegi psivalt asustatud talukohta.

Praegu on kaitseala piiranguvndis lubatud metsatd. Et Pihla rabas on tsedaim turbalasund Hiiumaal (24 m), siis kaevandatakse kaitsealast edelasse jvatel turbakaevandusvljadel tnapevalgi turvast. nneks ei ole kaevandatavad mahud nii suured, et mjutaksid oluliselt lejnud piirkonna seisundit.

Pihla raba vib pidada peamiseks saare mageda vee reservuaariks ja seetttu on see piirkond oluline ka veekaitse seisukohalt. Siit saavad alguse sellised Hiiumaa jaoks olulised vooluveekogud, nagu Pihlaoja, Armioja, Rima oja, Tammela peakraav ja Nuutri jgi.


Kaitsekord. Piirkond veti riikliku kaitse alla juba 1998. aastal, kui loodi PihlaKaibaldi kaitseala. 2006. aastal tpsustati ala kaitsekorda ja laiendati piire, liites sellega mbritsevaid vrtuslikke soo- ja metsakooslusi. Praegu on looduskaitsealal kolm sihtkaitsevndit (Kaibaldi, Pihlasoo ja Jrvemgede) ning PihlaKaibaldi piiranguvnd. Kaitseala on arvatud Natura 2000 loodusalade nimekirja.

PihlaKaibaldi huvitavad paigad on matkajaile avatud. Sakkasoo ning Kaibaldi nmmemetsad ja liivikud jvad vaid mne kilomeetrise jalgsimatka kaugusele Krdlast. Pikema matka eelistajad saavad kasutada kaitseala kagupiiril olevat RMK Kapasto metsaonni, kus on olemas kik vajalik vikeseks puhkuseks ja ka bimisvimalus. Sealt algab ka hiljuti rajatud metsanduslik pperada.

Looduskaitseala valitseb Hiiumaa keskkonnateenistus. Kaitse-eeskirja kohaselt vivad inimesed viibida ning marju, seeni ja muid metsaande korjata kogu kaitsealal. Telkida ja lket teha vib kohtades, mis on kaitseala valitseja nusolekul ette valmistatud ja thistatud. Vib korraldada ka rahvaritusi; kui osalejaid on le 50, siis tuleb enne ksida kaitseala valitseja nusolekut. Kaitsekorraga saab phjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.



TAIMO AASMA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012