Eesti Looduse fotov�istlus
2006/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/10
Laanep, meie metsade plisasukas

Nd, oktoobris, on kige sobivam aeg prata thelepanu meie metsade hele plisasukale: laanepkuked on igaks oma kodupiirkonnas ja teadvustavad vileviisiga liigikaaslasele, et koht on hivatud.

Minge vaiksel sgishommikul oma meelismetsadesse, kus olete varem laanepd vurinal lendamas ninud. Tasa liikudes on sna suur tenosus kuulda ka laanepkuke vilelaulu muidu nii vheseks jnud loodushltega metsas. Veelgi huvitavam oleks imiteerida vilega seda laulu, meelitades kuke nnda oma vaatevlja. Aga selleks on vaja varasemaid kogemusi vi kogenud kaaslast.

Laanep lhimad sugulased ja levila. Laanep (Bonasa bonasia) on metsislane, kes elab meie metsades paikselt ja saab seal hakkama ka talvel, kui maapind on kaetud lumevaibaga.

Laanep kuulub Bonasa perekonda, milles on peale laanep veel kaks liiki: B. sewerzowi ja B. umbellus. Bonasa sewerzowi on vikese levilaga liik Hiina mestikes: ta elab 24004000 meetri krgusel .m.p., taigatpi metsades. Tema vike levila ei puutu kusagil kokku teiste metsislaste levilatega. Bonasa umbellus elab Phja-Ameerikas.

Laanepl on vga ulatuslik levila Euraasias (#1), kus tal on kujunenud 11 alamliiki. Levila hlmab peaaegu kogu Euraasia metsavndi ning letab suurtes jeorgudes kohati phjapolaarjoone, levides 6869 phjalaiuseni. Aasia lunaosas knib levila mnel pool jeorgudes metsastepi vndisse.

Euroopas on laanep levila lunapiir nihkunud viimasel ajal inimtegevuse tttu phja poole. Pidev levila ei juagi Kesk-Euroopasse, vaid katkeb seal, kus lpevad Poola idaosa metsad. Kesk-Euroopas on laanep jnud psima vaid paiguti mestike metsades.

Eestis elab alamliik Bonasa bonasia bonasia, kes asustab Skandinaavia maid, Venemaa Euroopa-osa loodepiirkonda ja Baltimaade phjaosa.

Meie esivanemad kutsusid laanepd mitmeti, olenevalt piirkonnast: laanep, laaspvi, laanelind, metsp, metspvi, kaasikupvi, kuusep, krvep (krbeks nimetati meil vanasti suuri inimthje metsalaamasid) [5].


Laanep on hakisuurune, kuid jssakama kehaga ja sna vikese peaga. Isas- ja emaslinnud on hesuurused, kaaluvad 320410 grammi. Ka sulestik on neil enam-vhem hesugune, kuid leidub ka selgesti eristatavaid tunnuseid.

Isaslinnu lapool on tuhkhall, tumepruunide viirudega, pealtiiva kattesuled kastanpruunid, valgete thnidega. Pikenenud kiirusulestik koondub pealael tutiks. Kurgualune on must, valge laia risega. Kogu alapool on valge, laiade poolkuukujuliste tumepruunide thnidega. Keha kljed ja tiivad roostepruunid, tiibadel valged laigud. Hall tumedate thnidega saba lpeb laia musta vdiga ja valkja risega. Nokk on mustjaspruun.

Emaslinnul on sulestiku heledamad kirjad tuhmimad, alapool tumedam kui isasel, kurgualune valkjashall ja lapoolel valdab roostekarva toon.

Mlemal sugupoolel on talvel varvastel narmad.

Pojad sarnanevad emaslinnuga, kuid kael on neil htlaselt pruun. Poegi saab eristada kaalu ja sulestiku phjal kuni augusti lpuni vi septembri alguseni.

Laanep tegutseb aasta ringi nii maapinnal kui ka puudel. Lendab sna madalalt ja kiirete tiivalkidega, millest tekib omaprane vurin. lesehmatatult peitub puude vrasse.


Aastaring. Laanep on monogaamne liik: elab sigimisperioodil paaridena kindlas kodupiirkonnas. Ppaari kodupiirkonna suurus oleneb biotoobist: Euroopa eri paigus kigub see 1,525 hektari vahel.

Kevadel vallandub sugukihk isaslindudel mrtsi keskpaiku. Mngima ja kodupiirkonda kaitsma hakkavad nad lume sulades. Isaslinnu mng koosneb vilelaulust, mngulennust, mnguhppest, sulestiku nitamise vtetest ja paarismngust emaslinnuga. Isalinnu vilelaul klab krges toonis: kahele pikale vilele (esimene pikem kui teine) jrgnevad lhikesed helid ksteise jrel kiires tempos. Kokku kestab ks vilelaul ligikaudu 2,5 sekundit. Eri lindude vilelaulus on isikupraseid erisusi, eriti lpuosas. ks lind vib vilistada ka erisuguseid variatsioone [1].

Emaslinnu vile on lihtsam ja koosneb kolmest helist: esimene ja kolmas lhikesed, keskmine pikem.

Laanep hakkab meil munele tavaliselt aprilli teisel poolel. Tiskurna vib leida maikuu teisest dekaadist juuni keskpaigani. Pesa on vga lihtne: vike lohk maapinnal psa vi puu all vooderdatakse kuivade puulehtede ja rohuga. Eestis on andmeid ka kolme pesa kohta kuuskedel, ks neist 4,2 meetri krgusel, kus laanep oli hivanud vana viupesa, teised ligikaudu he meetri krgusel okstel vastu puutve (Eerik Kumari andmekogu).

Tiskurnas on meil loendatud 413 muna. Keskmiselt 40 x 30 mm suurune muna on kreemja tausta ja pruunide tppidega. Emaslind haub 2327 peva.

Pojad on pesahlgajad: lahkuvad pesast kohe prast koorumist ja hakkavad iseseisvalt putukaid sma. Pesakonda juhib ema. Isa side pesakonnaga on tavaliselt nrk, eri linnud kituvad ilmselt eri moodi. Suvel rndab ema koos poegadega tihti kodupiirkonnast vlja marjamaadele.

Palju poegi saab esimestel elukuudel hukka. Aastatel 19782005 augustis tehtud metsislaste seireloenduse andmetel on laanep pesakonnas sel ajal keskmiselt neli poega [6]. Augusti lpul hakkab pesakond lagunema: noored isaslinnud hajuvad varem kui noored emaslinnud.

Sgisel, septembris ja oktoobris, hivavad laanep isaslinnud jlle kodupiirkonna, nagu teisedki meie metsislased, ja otsivad paarilise: ndki elavad nad paaridena kindlas kodupiirkonnas. Selline kitumine on tingitud kevadise ja sgisese peva valgusperioodi sarnasusest. Valge peva pikkus on kevadel oluline tegur sugulise aktiivsuse kujunemisel. Sgisel kik kordub, ainult et siis nad ei sigi. Sgisel moodustunud paarid vivad jda talveks kokku vi hajuda.

Talvel elavad laanepd ksikult vi paaridena. Harva, eesktt headel toitumisaladel, koondutakse salkadesse.


Nuded elupaigale. Laanep asustab mitmesuguseid metsakasvukohatpe, samuti eri koostise ja vanusega puistuid. Sigimisperioodil hivatakse kodupiirkond eelistatult viljakamates niisketel muldadel kasvavates vanemates segametsades, kus jrelkasvus vi alusmetsas on noori kuuski ning alustaimestik on madal ja liigirikas. Kuuski on vaja varjeks, aga nad loovad ka soojema mikrokliima.

Laanep eelistusi peegeldab hsti aastatel 19861998 Jgevamaal 26 km2 suurusel vaatlusalal tehtud kodupiirkonnametsade struktuuri anals (#2): kodupiirkondade paiknemise kevadel ja sgisel mrasin vileloendusega (imiteerisin metallvilega isaslinnu meloodiat). Kokku tegin neil aastatel kindlaks 309 laanep sigimisaegset kodupiirkonda ja analsisin nendes metsastruktuuri eri nitajaid.

Selgus, et kuigi laanep lepib vga erisuguste elupaikadega, eelistab ta siiski segapuistuid: laane-, salu- ja soometsi tiusega 0,70,8. Vanuselt sobivad vhemalt 40-aastased puistud. Laanep asustustihedus kikus loendusaastatel kevaditi 4,815,2 lindu/km2.

Prnumaal Nigula looduskaitseala mbruses on laanep sobivamate elupaikadena kirjeldatud vanu eririndelisi metsi ( Indrek Tammeknnu avaldamata andmed). Seal saadi terviklikus, majandustegevusest puutumata kaheksa ruutkilomeetri suuruses metsalaamas liigi asustustiheduseks ks paar 22 hektari kohta (ehk 9 lindu/km2). Selle alaga piirnevates majandusmetsades oli asustustihedus ligi kolm korda viksem [7]. Niisiis oleneb laanep asustustihedus biotoopide kvaliteedist ja see vib eri piirkondades tunduvalt erineda.

Laanep on philiselt taimtoiduline, kuid toit on aastaajati erisugune. Talvel svad nad peamiselt lehtpuude, eriti lepa ja kase pungi, suvel rohttaimede osi ja eesktt marju. Ligikaudu 5% laanepde toidust on selgrootud loomad, kuid pojad toituvad kahel esimesel elundalal ainult selgrootutest.

Marjade valmides laienebki laanep eluala marjamaadele, talvel aga eelistatakse lepa- ja kasepuistuid. Kevadel ja sgisel sakse nii talvist kui ka suvist toitu.


Laanep asurkond Eestis. 18. sajandi II poolel ja 19. sajandi I poolel oli laanep Eesti- ja Liivimaal tavaline jahilind [2, 3]. 19. sajandi lpul on mnel pool mrgitud arvukuse vhenemist [4, 8].

20. sajandi I poole andmed laanep arvukuse muutuste kohta on sna lnklikud. Teame, et aastatel 19201935 arvukuse langust ei theldatud. See ei ilmne ka loendusandmetes perioodil 19541974. Kuid samal ajal teame piirkondi, kus laanep arvukus on tnapevaks hukatuslikult vhenenud vrreldes sellega, mis oli ligikaudu 70 aastat tagasi. Niteks Klooga piirkonnas oli Lembit Enoki loenduste phjal sgisel (avaldamata materjalid) aastatel 19361941 laanep asustustihedus 3035 lindu/km2, kuid 1982. aastal oli seal alla 5 linnu/km2.

Metsislaste seireloenduse Eesti koondandmetest aastatel 19782005 ilmneb selgelt laanep arvukuse pikaajaline vhenemine (# 3). Praegu on laanep arvukus madalseisus. Ja see madalaseis on veninud tunduvalt pikemaks, kui oli aastatel 19841987. Lembit Enoki loendusandmetel oli Tartumaal endises Krkna metskonnas laanep asustustihedus aastatel 19681985 vhenenud ligikaudu neli korda.

Eestis on laanep levinud kogu mandril. Saaremaalt oli see lind hvinud juba 19. sajandi II pooleks. Teda pole ka Hiiumaal, kus isegi ei teata, millal ta hvis. Praegu hindan laanep ligikaudset arvukust Eestis kevadisel ajal 20 00030 000 linnule.


Ohud. Philine oht laaneple on praegusaegne hoogne metsaraie, peale selle ka looduslikud vaenlased.

Metsaraie tttu kahanevad laaneple sobilikud elupaigad ja halveneb nende kvaliteet. Laanep eelistab vanemaid ja liigiliselt mitmekesiseid segametsi. Metsade killustamine vib pealegi olla soodne laanep vaenlastele, kelle arvukus seetttu suureneb. Laanep philised vaenlased on metsnugis, metssiga, khrik, rebane ja kanakull.


Kaitse. Laanep on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Kaitse eesmrk on aeglustada vi peatada arvukuse vhenemine. Ohustatud liigina on laanep kantud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse.

Osa laanep elupaiku need, mis paiknevad kaitsealadel on meil vljaspool ohtu. Nd on vaja melda meetmetele, mida rakendades saaksime rahuldada laanep elupaiganudlused ka tulundusmetsades.


1. Bergmann, Hans-Heiner et al. 1996. Die Haselhhner: Bonasa bonasia und B. Sewerzowi. Die Neue Brehm-Bcherei, 77. Magdeburg.


2. Fischer, Jacob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Kningsberg.


3. Hueck, Alexander Friedrich 1845. Darstellung der landwirthschaftlichen

Verhltnisse in Esth-, Liv- und Curland. Leipzig.


4. Koch, Oskar 1911. bersicht ber die Vgel Estlands. Reval und Leipzig.


5. Mger, Mart 1969. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn.


6. Viht, Ene 2005. Metsislaste seire. Ksikiri Eesti ornitoloogiahingus.


7. Vli, lo 2005. 11 kaitsealust lindu elupaigad ja nende kaitse. Hirundo

Supplementum 8. Eesti Ornitoloogiahing, Tartu.


8. Wasmuth, Paul 1908. Tabellarische Naturgeschichte der Sugetiere der

Ostseeprovinzen mit besonderer Bercksichtigung des Gouvernements

Estland. Reval.



ENE VIHT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012