Eesti Looduse fotov�istlus
2006/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2006/10
Seeneteadlane, looduse tundja ja tutvustaja

Ain Raitviir

10. juuli 193817. september 2006

Ain Raitviir jtkas prast Tallinna 22. keskkooli lpetamist 1956 pinguid Tartu likooli bioloogiaosakonnas, mille lpetas 1961 botaanikuna. Juba esimesel kursusel ilmnenud huvi seeneriigi vastu ji teda saatma kuni elu viimaste hetkedeni. Ta asus uurima Eesti liudseeni, eriti harjastiksikuliste sugukonda. Sihikindla uurimistegevuse viljana kaitses ta vitekirjad: 1964 anti talle bioloogiakandidaadi ja 1987 bioloogiadoktori kraad.

Ain Raitviir ttas alates 1961. aastast zooloogia ja botaanika instituudi, praeguse Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi mkoloogiaosakonnas. 45 aasta jooksul uuris ta peamiselt liudseente sstemaatikat, liigiteket ja evolutsiooni, ksitledes ka biosstemaatika teoreetilisi probleeme. Innovatiivsete meetodite kasutuselevtt tegi temast hinnatud eksperdi, kellelt said head nu paljud kolleegid ja pilased. Ta on avaldanud le 150 teadust, sealhulgas kmme raamatut. Innuka vlibioloogina kogus ta uurimismaterjali iga-aastastel ekspeditsioonidel Kesk-Aasias, Kaukaasias, Venemaa Kaug-Idas, hiljem ka mitmel pool Euroopas, Ameerika hendriikides ja Grnimaal. Aukartustratav on tema kirjeldatud teadusele uute seeneliikide arv 226.

Eestis jdakse teda mletama hea loodusetundja ja innuka populariseerijana, millest annab tunnistust hulk raamatuid ja artikleid ajakirjades, ajalehtedes ja mujal. Kirjutisi ilmestas alati tema kui kirgliku loodusfotograafi pildistatu. Aastatel 19901995 oli ta ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja ja 19891998 Akadeemia toimetuskolleegiumi liige.

Aini ei jtnud kskikseks ka Eesti teaduse ning poliitika areng. Aktiivse kaasarkijana oli ta teadlaste liidu kaasesimees, Eesti teadusfondi nukogu ja Tartu linna volikogu liige.

Tpset ja nudlikku teadlasenatuuri tiendas iluarmastus, selle tunnetamine ilukirjanduse, kunstiteoste, klassikalise muusika ja ilutaimede kaudu. Ta on tlkinud ulmekirjandust, tema koostatud on angloameerika ulmekirjanduse kogumik Lilled Algernonile (1976), mida on hinnatud kui ht parimat eestikeelset ulmeantoloogiat ja olulist Eesti ulmekirjanduse arengu mjutajat (Eesti ulmeauhind Stalker elut eest, 2003). Mitmeklgsed huvid ja eriline anne mrgata ning ldistada tegid temast thelepanuvrse isiksuse ja viljaka teadlase.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012