Eesti Looduse fotov�istlus
2006/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/11
Paju, vritu ja vrtuslik

On ilmselge, et paju vlgneb oma thtsa koha rahvatraditsioonis suuresti olulisusele kiriklikus kevadphade thistuses. Eluoksana on tal siiski mrksa sisulisem roll kui kuusel Kristuse sndi kuulutavas julumsteeriumis.

Kevadtalviste Ojakrve sooheinamaade pajustikud on mllu sbinud sellega, et psaste mber leidus sageli ptrade, valgejneste ja rabapde jlgi. Asulates ja teede res on paju juurde enam asja olnud inimesel, sest teiste metsapuude krval vhethtsaks peetaval pajul on seda olulisem koht vaimses kultuuris.

Tekke- ja seletusmuistendites paju kohta vib leida samu rahvusvahelisi motiive, mis seletavad teistegi puu- ja psaliikide omadusi. Vnnu kihelkonnast kirja pandud legendi jrgi peab paju igavesti mda maad roomama ja kver olema selleprast, et ta ei andnud Kristusele varju. Paju juured olevat kveraks jnud sellest, et nende peal trampis vanakuri. Nii nagu pajuliste sugukonda kuuluva hariliku haava lehtede vrisemine pidi olema mrk sellest, et Jeesuse raandja Juudas end haava otsa les poos, seletab rahvajutt ka vanade pajude tvelhesid ja -nsusi. Poomispuu on siin nimelt paju, kes toimunu prast kannatama peab. Tabava iseloomustuse on andnud pime suurjutustaja Kaarel Jrjenson.

Paju palus oma sugu maa pealt ra kaotada, et tema kljest on vetud vitsad, millega Jeesust pekseti piits oli jnd koju. Siis oli teld Jeesus: Sina ehid ise ennast, laiendad, peotis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali, ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama, kui aga vitsa. (Tartu-Maarja, 1932)

Kahetist suhtumist kajastab ka teiste Euroopa rahvaste legendiprimus. Paju on peetud kurjaga seotuks vi vanakuradi looduks. Et tegemist on Juuda poomispuuga, on vanu nsaid ja haralisi pajusid arvatud ka enesetapjate puuks. Horvaatias on pajul raneetud puu maine, sest ta olevat juhatanud teed Jeesuse eest pgenevale Saatanale.

Bosniast ja Hertsegoviinast on teada uskumus, et leinapaju alla ei tohi ikese eest varju minna, sest prohvet Eelija, piiblilegendi jrgi taevase tule ksutaja (2 Ku. 1, 1014), ajab puu alla varjuvaid kurje vaime vlguga taga. Leinapaju osutub hrdameelseks: tema oksad on kurvastusest longus, sest et Kristuse nuhtlemiseks Kolgata teel pajuvitsu kasutati, vi et ta oma oksad leinas Kristuse haua kohale kummardava Maria le laotas. Belgiast on lisada veel flaami versioon: rippes okstega leinapaju on niisugune selleprast, et ta varjas pha perekonda pgenemisel kuningas Herodese sdalaste eest.


Viljatu kurjade judude meelispuu. Rahvausundis vib mrgata niisugust seaduspra, et loodusobjekti tegelikud omadused mravad nende kohta kivate seletusjuttude kujunemise, jutud omakorda aitavad aga juba kujunenud hoiakuid kinnistada. Kui Portugalis on paju peetud viljatuks puuks selleprast, et Juudas end paju otsa les poos. Kui Islandil on usutud, et naine ei saa snnitada ruumis, kus leidub pajuoks, siis kas pole selliste uskumuste prisphjus ikkagi pajude endi olek, arutleb rahvabotaanika asjatundja Heinrich Marzell.

Ta on viljatuskujutelma phjusena esile toonud tiga: et pajud on kahekojalised, leidub nii viljakandvaid kui ka viljatuid puid ja psaid, ning samas nii pilkupdvate urbadega kui ka vheldaste urbadega lihtsaid liike. Vib-olla tuleks arvestada ka liikide eriaegset itsemist, seemne kiiret varisemist ja idanemisvime lhiajalisust? Sellel pinnal kujunenud eelarvamustele nikse toetuvat kohatine keeld la last vi karilooma urvaoksaga, sest see toovat neile halba.

Miks peaksid vanade pajude tvensustesse peitma end niad, kellel siin on hea kohtuda kuradi endaga? Millega seletada, et teenijanna, kes niakunsti abil end kassiks muutis, leiab varju pajupuus? Et kellegi hing lipsab hiire kujul pajusse, vi et paju juures tegutsevad vaimud? Marzelli arvates tuleb siin silmas pidada asjaolu, et pajude tarbevrtus on vike, nad kasvavad mrgadel niitudel ja ldse vhekidavates kohtades, mis pole inimesele kuigi kodused. Pealegi vib vana paju, eriti hmaruses vi kuuvalges, lausa va tekitada.


Vhenudlik ja visa. Need Lne-Euroopas kunagi populaarsed kujutlused seostuvad suurekasvuliste pajuliikidega ning eakate puudega. Eestis on pajuks nimetatud pigem psamtu liike, suured on remmelgad. Uskumustes pole kohta kujutlusele viljatusest ega deemonlikust kurjusest, kll aga on esiplaanil paju vhenudlikkus ja visadus ning vegetatiivse paljunemise kiirus. Rahvajutu jrgi ksinud parkpaju talumehe kest ei enamat ega vhemat kui ks laia kbara tis maad oma pllu nurga pealt. Talumees lubanudki, kuid kolme aasta prast laiutanud paju juba poolel pllul.

19. sajandi rahvalaulus kurdab laisk kndja, et peremees pole tema liiga madala knniga rahul, sest kndja .. ei riku rohujuurta, / ei talla takjajuurta, / ei pilla paju pereta. Paju on neis lauluvariantides peetud samavrseks takja, puju, konnakuuse (pldosja), karikakra, kasteheina jt. pllu-umbrohtudega.

Eesti vanasnades ja knekndudes pole paju kuigi sagedane, ent metafoorsena esitatud omadused on helaadsed: pajust ei saa palki ega laisast ttegijat; ennem murdub marus kva kuusk kui peenike paju; enne kaob meie maalt talupoja sugu kui pajud; ennem kardab klma pajupsas kui varane rukkioras.


Paju kui pillipuu. Mistatustes pole paju ennast ieti thelegi pandud, kll aga leidub meie folklooris mitmeid poeetilisi mbertlemisi pajuvile kohta. Esimene ike pidi pajukoore lahti lma, koore kinnijmise pevana on Vastseliina kihelkonnas pakutud peetripeva (29. juuni). Pajuvile valmistamine on olnud otsekui kevade vastuvtu rituaal, mis kuulus taimekasvu alguse ning talurahva suvepoolaasta trtmile lemineku juurde. O. W. Masingu Maarahva Ndalalehes ilmus 1821. aastal pajuvile kohta tabav vrssmistatus. Seda korrati trkistes hiljemgi, kuid oluline on rhutada, et plvest plve kandununa on see tekst psinud suulises traditsioonis lausa 20. sajandi lpuni. Populaarsuse asitendiks on le saja kirjapaneku rahvaluulearhiivis.

Mu sda mu sees vnatud

ja paljas nahk veel jetud,

mu suu on viltu ligatud

ja augud selga trgitud.

Ma vingun toorelt laste kes

ja kortsun kokku kuiva kes,

kui mahla hakatakse jooma,

siis minnakse mind metsast tooma.


Trjemaagias on paju germaani rahvastel mrksa olulisem kui meil. Ida-Preisimaal tuli kahetatud karilooma pajuvitsaga la; Phja-Tringis on kasutatud luupainaja trjeks hberemmelga keppi, millega tuli vaevatavat la; Rootsis on kinnitatud otsast lhestatud pajukepi klge veel heksa oksatkikest, mida tuli eri ilmakaarte poole lennutada. Pajuoksast on usutud abi saavat kassi kirpude vastu; vanade pajude tves end turgutava pajumailase tugust kuivatatud pulbrit on sisse vetud piimateket soodustava vahendina.

Eesti rahvausundis on maagia puhul olnud peathtis pihlakas ning paju ehk seetttu krvale jnud.

Ka rahvameditsiini kohta vib vita, et Lne-Euroopa rahvaste ravivtted on olnud mnevrra keerulisemad kui meie omad. Pruugitud on ravimju tugevdamiseks nii arvumaagiat kui ka loitsusnu, olgu reumaatiliste haiguste, podagra, malaaria vi ldse palaviku puhul. Niteks he Bmimaalt prit petuse jrgi tuleb 99 pajult vtta igalt ks leht, need kuivatada, pulbriks hruda ning palaviku puhul kolme portsjonina sisse vtta.

Kige tavalisem ongi kolmarv: pajuoksale tuleb palaviku allavtmiseks kolm slku ligata ja seejrel oks tulle visata, liigesepletikust vaevatud kohta kolmel peval pajuoksaga hruda jne. Loitsusnadega pti haigus paju klge suunata, niteks: palavik pajusse! Hambavalu vastu tuli vtta pajutikk, sellega iget torkida, kuni veri vlja tuleb, siis tikk tagasi paju sisse panna ning prdumisvormel elda:

Tere htust, armas vana paju,

toon sulle tna oma hambavalu

ja soovin, et see sulle jks

ja minult ra leks.


Palju on kasutatud analoogiamaagiat. Klvinu sisse tuli panna pajuoks, et kasvaks tihe lina nagu pajuvsa; jripeval toodi koju pajuoksi, et tooja oleks kogu aasta ntke nagu pajuoks; jri eel viisid tdrukud juukseli paju alla ning ronisid hommikul paju otsa end kammima, et kasvaksid pikad juuksed; kehva juuksekasvu puhul tuli juuksetutt paju alla matta, et juuksed kasvaksid judsalt nagu pajuvsud; punapaju alla pidi oma juuksetuti matma punapea, et tal mustad juuksed kasvaksid. Sedalaadi tarkusele vib Eesti poolelt lisada jrgmise: kui heinaajal on vihmaoht, tuleb paju- vi pihlakaoks pikuti pooleks ajada: pilv jaguneb siis kaheks ja sadu jb tulemata.


Urvadeluokspalmioks. Muistsed inimesed on kokkupuutel taimeriigiga pdnud looduse elujust osa saada, seda eriti kevaditi. Miste eluoks (sks. Lebensrute) on usundiuurijate seas kasutusel just selles thenduses. Pajuurvad pavad pilku juba lumehangede aegu, sobides nnda pris hsti eluoksaks.

Leidnud koha kristlikus kultuuris, on pajuurvad aastasadadega saanud phjapoolsetel Euroopa maadel ldlevinud ja ldtunnustatud riitusevahendiks, nii argise kui ka phadusega seotud ve kandjaks. Luna pool (Prantsusmaal, Poolas, Austrias jne.) thistavad katoliku kirikutes Jeesuse tulekut Jeruusalemma, mil rahvas teda palmiokstega tervitas (Jh. 12, 1213), ige mitut liiki puud ja psad: oliivipuu, lipuu, loorberipuu, apelsinipuu, sidrunipuu, pk, phklipuu, lodjapuu, kirsskontpuu, astelpsas, pukspuu, rosmariin. Lnemere maade rahvastel on selleks otstarbeks ainuksi paju.

Urbimiskomme on tuntud paljudel rahvastel ning seda on tehtud muudelgi phadel peale palmipuudepha. Kombe mtet Eestis vahendavad urbimisel eldavad snad: Terveks, tooreks, vrskeks!; Virgaks, viksiks!; Jalad kergeks, silmad selgeks, npud virgaks. Tarka meelt phe, hd sna suhu!; kariloomade urbimisel: Kui mitu urba, nii mitu utte, kui mitu varba, nii mitu vasikat! Vene igeusu kirikutes asetati urvaoksad vanni vi toobrisse, Kureme kloostris seati urbadest julupuu. he Viljandimaalt prit arhiiviteate jrgi pidid pajuokstel ilusad suured urvad kljes olema. Lindiga kokku seotud urvakimbud jagati rahvale ktte .. ja siis knniti tnaval ja nooremad inimesed, kes kuidagi muidu tutvaks ei saanud, siis sel htul oli hea juhus tutvuda. Kui meeldiv isik vastu tuli, siis mdudes anti talle okstega tagant selga ja selle jrele algas jutt ja tutvus. (1939)

Siin on vimalik les lugeda vaid peamised paganliku eluoksa ning phitsetud palmioksa kasutusvaldkonnad, mis on hised kigile Euroopa, sealhulgas idaslaavi rahvastele. Elu- ja krvalhoonete ustele, seintele, lakke jm. kinnitatult kaitsevad nad kige halva ja kurja eest, ikese puhul tulle visatuna vlgu eest, pllunurkadesse torgatuna hoiavad ra pllukahju, karja esmakordsel vljalaskmisel annab urvaoksaga lmine vi silitamine kariloomadele kogu suveks tervist ja tugevust.

Saksamaal on urvapajuks kasutatud kige enam raagremmelgat, Eestimaal nib eelistatum olevat kahevrviline paju. Vrumaal on olnud kombeks karja jripeval vlja lastes urvaoksi sipelgapessa torgata, et kari ilusti koju tuleks nagu sipelgad oma pesasse. Mitmest Luna-Eesti kihelkonnast on teada odrakruupidest urvapudru keetmise komme, et odraivad kasvaksid suureks nagu pajuurvad. Mnel pool tavatseti pajuoksi nimeoksaks valida: kelle oks (niteks kahevrviliselt pajult) vaasis kasvama lheb ja vsu ajab, sel on hea nn ees ootamas; kelle oks (niteks raagremmelgalt) kuivab, sel on halb nn. Pajuurvad (-kiisud, -kassid, -hanetibud, -kuigud, -tudud, -lambad, -pssid) sobivad ka oraakliks: kui oksa kljes on neid paarisarv, lheb soov tide.


Saagi- ja ilmaended. Optimaalse klviaja mramiseks ebasobivaina on pajuliigid ometi pllumehe thelepanu plvinud saagiennetes. Urbade rohkust on meil ldiselt peetud hea kaerasaagi endeks, vhem on arhiiviteadetes mainitud nisu, tatart, ltse, uba ja lina. Arvesse on vetud ka urbade suurust ja kohevust (isasisikud on suuremad!). Setumaalt prit teate jrgi thendab roosakate isikutega punapaju urvarohkus kigi suviviljade saagikust. Hdemeeste teate jrgi kuulutab pikkade pajuurbade rohkus ette leiva-aastat, seega head rukkisaaki.

Kas annab saagiennete populaarsus meie uskumustes tunnistust sellest, et tegemist on plise plluharijarahvaga, vi on asi milleski muus, igatahes on see teema teistel rahvastel sna krvaline. Pahksse kahjustustest tekkinud rosetjate lehemoodustiste nn. pajurooside vi nljarooside rohkust on Lne-Euroopas muu hulgas peetud hea saagi vi, vastupidi, nlja-aasta ettekuulutajaks. Eesti nimetus nende rosettide kohta on pajuhumalad siuksed kollased tutud paju okste klles (Kolga-Jaani, 1937), need on olnud droogina kasutusel kha raviks.

Ilmaennetes thendab urvarohkus eestlaste ettekujutuse jrgi vihmast suve koos pllukahjustuste ohuga. Sgisese lehelanguse ajal jlgiti, kas lehed jvad pajulatva kauaks psima: siis pidi talv aegsasti saabuma ja hea kevad tulema. Mujal mail pandi thele, kas aastakasvud on pikad ja siledad: siis pidi pikk sgis tulema; ka usuti, et kui juluajal on pajud lumeehtes, siis on nad lihavttephadeks urvaehtes.

Pikaaegse ilmaprognoosi tevrtus on tegelikult nullilhedane, pigem tasuks jlgida, kas peab paika Rugest 1895. aastal kirja pandud petus, et kui saksamaa paju (hbepaju?) lehed suvise kuivaga prastlunal vga ligivad, tuleb teisel peval vihma.


Lpetuseks. hes primusteates seletatakse kigesse maast kasvavasse puutumise keeluaegu paju nitel: Kui ristipivin pajo kllest niidse kistas, sis juuskva na terve piv otsa verd (Otep, 1890).


1. Eesti rahvaluule arhiivi kogud kirjandusmuuseumis.

2. Marzell, Heinrich 1938. Weide. Handwrterbuch des deutschen Aberglaubens IX. Berlin u. Leipzig: 241254.



MALL HIIEME
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012