Eesti Looduse fotov�istlus
2006/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2006/11
Roheline olla

Mte niisugusest liikumisest lks liikvele 1970ndail. Vi juba natuke enne, lillelaste armastusekogukondadega koos. Donella ja Dennis Meadowsi jt. Kasvu piirid (Limits of growth) ilmus 1972, Herbert Gruhli ht planeeti rstatakse (Ein Planet wird geplndert) 1975. Saksamaal kujunes partei, mis 1980. aastal vttis nimeks Rohelised (Die Grnen) ja 1983 sai 27 kohta Riigipeva. Need olid teisiti riides ja teisiti kituvad poliitikud. Mitte vasakul ega paremal, vaid ees, nagu H. Gruhl snastas.

Niisiis, roheline ei ole mitte lihtsalt looduskaitse, mis hoiab haruldast, erakordset, metsikut. Ega ka ksnes keskkonnakaitse, mis piirab keskkonna mrgitamist. Ta puutub elamisviisi, ja seondub peaaegu kigega me elus.

Kuidas roheliseksolemist phjendada? Mis on selle arusaamise peamised osad?

Aldous Huxley nitas Heas uues ilmas (Brave New World, ilmunud 1932, e. k. 1989), et pd maailmas korda luua toob kaasa kasvamise ja trannia, pd maailma ilusamaks teha aga tekitab monstrumeid ja vgivalda.

Roheline vaade, tepoolest, eitab ainelist kasvu ja vgivalda. Ning ta juured on anarhismis ja looduslikkuses. Anarhismis ehk detsentraliseerituses, mis thendab isiklikku otsustusvimet ja vastutust, ning looduslikkuses, mis on hea mber tegemata ja parem ilustamata.

Mistlik on elada viisil, mis seda elamisviisi ennast ei hvita. See on ju tasakaalu mratlus. Olla nii, et saaksime nnda omas kossteemis aina olla. Sellest alusarusaamast vivad tuletuda kik muud phimtted, mida htekokku roheliseks nimetada. Elamisviisiks, mis on loov ja tiuslikkusele pdlev, ent ei pa maailma mber kujundada vi ra muuta.

Seega siis roheline arusaam tuleneb ppimisest. Elu loomuse mistmisest. Ses mttes pole ta tepoolest mitte lihtsalt vrtuseelistuste ksimus, nagu seda suuresti on valik vasakpoolsema vi parempoolsema ideoloogia vahel, vaid uurimise ja jreldamise tulemus sellest, kuidas on vimalik psivalt tegutseda ja majandada oma kossteemis, nii et see tegutsemis- ja majandamisviis ennast ei hvitaks, ei otseselt ega kaudselt. See, milline tegevus, milline majandus jne. vimaldavad elusal mitmekesisusel psida, seda tuleb uurida, tundma ppida. Selles mttes on roheline poliitika justkui teaduslik.

kossteemi tasakaalu thtsaim tingimus on ta aineringete tasakaalustatus ehk suletus, mis thendab kigi temas leiduvate ainete nullbilanssi. Kik, mida organismid tas loovad, kib ringi. Loodusrikkusi ei saa kestvalt rohkem kasutada, kui neid juurde tekib.

Kasv ja aineline progress ei saa jrelikult rohelise ehk psiva eluviisi omadused olla. Loomingulisus ja paremakssaamine aga kll. Tiustumise teid on seejuures palju. Sealhulgas kotehnoloogiate kaudu.

Tasakaal meis, ja ka tasakaal talus on paljudel aegadel vimalik olnud. Need on kui seemnefond. kossteemis ongi nii, et suur tasakaal koosneb vikestest tasakaaludest.

Uusaegne pre, mis kokonfliktideni viis, arvatavasti taandub, sest uusaeg lpeb lpuks ka teaduses ja majanduses, nagu ta on lppenud juba mitu aastakmmet tagasi valdavas osas humanitaarkultuurist. Kui nii, siis vib oletada, et tasakaal kultuuris ja Maa peal on vimalik. Kaks-kolmsada aastat kestnud tsine looduse mbertegemine tstuskasvu hiskonna phimtteil ei saa muidugi hekorraga lppeda, vaid vtab ikkagi ksjagu aega, sellest hoolimata, et oleme aru saanud, kuis asjad kivad. Siiski, tleb John Deely, oli 20. sajand modernismiajastu viimane. Tehnoloogiate muutumisel on selles vib-olla et keskne roll.

Tehnoloogia on koloogiline, kui temast ei tulene prdumatuid muutusi kossteemis, s.t. kui ta rakendamine ei hvita midagi sellist, mis ise tagasi tulla ei saaks. Ei kuluta taastumatuid ressursse, ei jta lagunematuid jtmeid, ei tingi hu, vete ega maa mbertegemist, ei muuda kliimat, ei phjusta liikide hvingut.

kotehnoloogiad, seejuures, osutuvad pris lokaalseiks. Sest keskkonnaressursid on kohalikud, ja tingimused samuti.

Loomingulisuse aluseks on aga diversiteet ehk mitmestikkus, biodiversiteet ehk elurikkus Kui looduse universaalsete seadusprade tundmisega vib millalgi lpule juda ja paljud fsikud ongi juba seda meelt, et enamik loodusseadusi on avastatud , siis elu ja kultuuride tundmappimine on lputu. Sest elu jb muutuma, ta reeglid on kohalikud ja vahelduvad. Roheline arusaam on seeprast kahtlemata keeruline. See nuab palju teadmisi paljudest valdadest.

kossteemidel ei ole teravaid piire, nagu on riikidel. Aga kossteemid on ometi kohalikud ja paiksed. Ning Eestil on siin oma koht. Jakob Uexkll arvas Tartus oma 1994. aastal peetud aulaloengus Eesti tee rohelisse tulevikku muu hulgas: Me teame, et suudame olla palju paremad. [---] Me teame, et suudame uuesti avastada seda, mis on pha.



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012