Eesti Looduse fotov�istlus
2006/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/11
Velise vabariigi radadel

Raplamaa lunaosa ei ole kuigi rikas looduse pperadade poolest. Siiski jb Mrjamaa ja osaliselt Vigala valda Velise pperada, mis kavandati siia juba le kolmekmne aasta tagasi.

Velise pperaja idee prineb kohaliku kodu-uurija ja Sillaotsa talumuuseumi rajaja Aleksei Parnabaselt: 1975. aastal ilmus temalt raja kirjeldus ajalehes hist. Velise rada on 1986. aastal ksitlenud ka Jaan Eilart oma raamatus Looduse pperajad. Trkitud brorina ilmus rajakirjeldus 1988. aastal, varem avaldatut on seal tiendanud Sillaotsa talumuuseumi ttaja Jri Kusmin ja tollane Velise metskonna metsalem Kalev Tihkan. Samal aastal thistas raja Velise muinsuskaitse selts. Tnavu ilmus Velise pperajast neljas trkis, kus on matkateekonna kirjeldust veelgi kohendatud ja lisatud uusi rajapunkte.

Loodetavasti saab rada vrskema ilme jrgmise aasta kevadel, kui pperaja viide slmpunkti paigutatakse teabetahvlid ning korrastatakse rajapunktide mbrust ja thistust. Kuna pperada lbib suures osas eramaid, siis igameheiguse phimtetest tuleb kinni pidada nii teel liiklejal kui ka maaomanikul.

Velise kandi looduse ja kultuurilooga on vimalik tutvuda erisuguse pikkusega rajalikudel need ulatuvad enamasti paarikmne kilomeetrini. Vib lbida ka 70 kilomeetri pikkuse teekonna: see hlmab kahte Veliselt algavat ringi. Esimese pikkus ulatub 38 kilomeetrini (punktid 119), rada kulgeb Veliselt le Valgu, Vana-Nurtu, Nurtu ja Jmeda kaudu tagasi algusesse. Teine, 35 kilomeetri pikkune ring (punktid 2036) viib aga Veliselt lbi Velisemisa, Palase, Prdu, Kiilaspere, Konovere ja Sulu kla ning suundub siis tagasi Velisele. pperada on soovitatav lbida jalgratastel: nii jb rohkem vimalusi nautida imelist loodust Kasari harujgede lemjooksudel.


Velise kanged mehed. Rada algab Velise alevikust. See on endise Lnemaa kagupoolseima valla keskus, mis on tekkinud lemdunud sajandi teisel poolel. Tol ajal oli Velisel 1884. aastast prit koolimaja, sellest viis aastat hiljem valminud apostliku igeusu Ristija Johannese kirik, vallamaja (1894), paar kauplust, rohupood, pagar, kingsepp ja rtsep.

Velise on seotud mitme huvitava ajaloosndmusega. Eriti thelepanuvrsed on paigad, kus 1905. aastal sai Velisest Lnemaa mssumeelse liikumise keskus ja rajati revolutsiooniline omavalitsus Velise vabariik. Vastuhaku juhid olid kihelkonnakooli petaja Ivan Paulus, Mihkel Aitsam ja Jri Oviir. Sndmused kulmineerusid 14.17. detsembril, kui Tallinnast saabunud relvastatud tliste hutusel pletati mbruskonnas maha tosinkond misahrberit. Suleti krtse ja riigiviinapoode. lestusu staap asus kohaliku kihelkonnakooli ruumides (praegune Velise seltsimaja).

19. detsembril judis Haapsalust kohale tsaariarmee kasakatest ja mbruskonna relvastatud misnikest kokku pandud karistussalk: nn. mustsajalised. Neil nnestus koolimaja mrkamatult mber piirata ja hoones olnud talupoegade suunas tuli avada. lestusnud ei suutnud ootamatult kallale tunginud ja relvastatud karistussalgale vastu panna ning taanduti koolimaja taga asuva je krgete kallaste varju. Prast aastavahetust, 13. jaanuaril 1906 judis Velisele kindral Bezobrasovi juhitud vesalk, kes korraldas vallamaja ees metsiku veresauna: vallarahva silme all peksti poolsurnuks 14 meest. Kohapeal misteti surma ja lasti maha neli sdlast. Karistuseks pletati maatasa maadluskuulsuse Georg Lurichi onupoja Hans Lurichi Kalase talu Velisel, Jri Oviiri kauplus Nurtus, Pipra talu Prdus, Niglase talu Kirna klast ning Kirna sauna ait.

Nende kurbade sndmuste ning langenute mlestuseks pstitati 1936. aastal Velise rahvaraamatukogu seltsi eestvttel annetatud summadega kirikuaeda kivisammas. 1976. ja 2005. aastal paigaldati mlestustahvlid ka endise kihelkonnakooli hoone seinale. Siinsed sndmused ja Vigala talupoja Bernhard Laipmanni traagiline surm oli aluseks Mark Soosaare loodud filmile Julud Vigalas. Neist vahejuhtumitest ja Velise kangetest jumeestest on ajendatud ka Ludvig Mei romaan Tagaaetav.


Veliselt Valgu poole viiva tee rde jb Tahka krtsihoone, teest pisut krvale aga Lossi kivitnk. Enne Valgut mdub matkarada Me talust Veski klas, see on aastail 18941973 elanud nitleja Ants Lauteri snnikodu. Haritud mehed ja aktiivsed hiskonnategelased olid ka pereisa Mihkel Lauter ning Antsu vennad Jri, Mihkel ja Gustav. Me talu asub piirkonna krgeima tipu, Vanakupja me (30 meetrit le merepinna) jalamil.

Nukogude ajal kujunes piirkonna keskuseks Valgu. Siinsetel savikatel muldadel on maad haritud juba muinasajal. Valgu ehk Walkede nime mainitakse ka hes 1284. aastal slmitud piirileppes. Misa rajasid siia Farensbachid, aegade jooksul on hrberi omanik korduvalt vahetunud: see on kuulunud Wrangellide, Lodede, Budbergide, Staalide, Uexkllide ning Pilar von Pilchaude perekondadele. 1820. aastal ehitatud kahekorruselist klassitsistlikus stiilis misa peahoonet ilmestas kuue sambaga portikus. 1905. aasta sndmuste kigus oli aga Valgu hrber esimene, mis Lnemaal sdati. Hiljem hoone taastati, kuid ilma sammasteta. 1940. aastal rajati sinna kool, mis tegutseb praegugi.


Nurtu kandi suurimad ja uhkeimad. Valgust Vana-Nurtu poole liikudes on le vlja pllu ja metsa piiril nha piirkonna suurim rndrahn Liivasoo hallkivi. Selle looduskaitsealuse kivimraka mbermt ulatub 16 ja krgus 2,3 meetrini. Veel 6070 aastat tagasi olevat kivi olnud Jerse talu laudasein. Kivi lamedal pealispinnal kuivatati piksepaisteliste ilmadega vilja. Hallkivist 300 meetrit lunas, samuti pllu ja metsa piiril paiknevad omaprase kujuga nn. sadulakivid.

Vana-Nurtu klas asub kolm vimsat looduskaitsealust tamme ja park. Suurim, 20 meetri krgune ja 3,8-meetrise mbermduga puu kasvab endise Nurtu misa hoone krval. Velise metskonna kontor asus siin aastatel 19222000. Vana-Nurtust Nurme suunal, Paka talu kohas mdub teekond aga mitmest rahvaprimusega seotud paigast: Paka rahaauk, Vaeslapse kivi, kabelimgi ja muinaskalme. Vaeslapse kivist pajatava legendi jrgi pgenes vaenelaps kurja vrasema kest ja kivil puhates ji sinna tema jalajlg. Siit kandist on prit ka omajagu muinasleide.

Nurtu je ja maantee ristumiskohas vib matkaline teha puhkepeatuse niinepuu juures. Kunagi kasvas siin aga hoopis kaks vimsat prna. Misnike maadevahetuse tttu poolteist sajandit tagasi kodu maha jtma pidanud Lebinase talu peremees oli neednud inimese, kes neid puid raiuma peaks. he puu raiunud mees oligi nnetult hukkunud. Teisest prnast on alles vaid tormi murtud tgas, kuid see seisab vankumatult ja ajab uusi vrseid.

Nurtust tagasi Velise poole liikudes on Jmedal Nurtu je kaldas silinud vesiveski mrid. Erisuguste mtmetega vesiveskeid on siinsetel jgedel olnud omajagu. Vaadates kinni kasvavat jge, jb vaid imestada, kuidas neile kigile jahvatamiseks vett jtkus. Enne je letamist on teest poole kilomeetri jagu vasemal Inda kla Aasa talu. Selle lhistel asus 1788. aastast prit Nlva misa klaasikoda. Klaasi (peamiselt peegliteks) toodeti siin htekokku 38 aastat. 1818. aastal omandas ettevtte tolleaegne Eesti suurim klaasitstur Carl T. Amelung.

Klaasikoja lhistel asub maailmakuulsa bakterioloogi Jri Vli (George Valley) snnikodu. Ta sndis 1887. aastal, lpetas Jrvakandi ministeeriumikooli ja jtkas pinguid USA-s Ohio ja Yalei likoolis ning sai 1926. aastal filosoofiadoktorikraadi bakterioloogia alal. Hiljem ttas Jri Vli professorina Yaleis ja Clevelandis, tema uurimist oli peamiselt seotud ssihappegaasi mju selgitamisega mikroorganismidele.


Teine matkaring. Kilomeetri jagu Veliselt Prdu poole asub endine 1842. aastal valminud Velise vallakooli hoone. Siin on ppinud teiste hulgas maalikunstnik Ants Laikmaa. Enne misakompleksi viks kindlasti teha krvalepike ka Velise je rde: teega rbiti kulgeva je kaldas paljandub Adavere lade nn. Terema paljand.

Peagi juab teekond Velisemisa. Vasemal pool teed on vana misapark ja linnuse ase, paremal aga misa tootmishooned ja valitsejamaja. Aravere oja krus hilisema misahrberiga samas kohas asunud vasall-linnuse ehitusaasta oli ilmselt 1264, kuid see hvis Liivi sja ajal. Nagu juhtus paljude teiste hrberitega, nii pandi 1905. aastal tuli otsa ka Velise misa peahoonele. Omal ajal oli see mbruskonna suurim ja uhkeim misahoone, kuid paraku prast plengut seda ei taastatud.

Endisest misakeskusest viks suuna vtta lunasse Palase peale. Siit kandist, tpsemalt Aravere kla Mnniku-Ado talust on prit ks teadliku kodu-uurimise rajajaid ja koduloolise suurseeria Eesti esimene toimetaja geograafiamagister Jaan Rumma (18871926).

Aravere juures letab pperada Velise krgraba ning suundub siis Palase klla. Siin on 23,5 meetrit le merepinna ulatuv Seljamgi, mis kaheksa tuhat aastat tagasi oli Antslusjrve kaldavall. Krgemat seljandikku kasutati aastasadu talveteena. Seljamele avaneb kena vaade ka TallinnaPrnu maanteelt. letanud maantee, oleme judnud raja edelatippu. Siit vtab teekond suuna phja, mdume Manni krtsi hoonest ja jrgmine peatuspaik on Prdu mis. Praegune hrrastemaja on ehitatud 1790. aastal, kuid mis rajati siia juba enne 16. sajandi keskpaika. Ka see hoone on olnud mitme thtsa misahrra omanduses: von Rennenkampfid, von xkllid, Pahlen, Ldig.

Umbes kilomeeter enne Kilgi kla jb teest paremale Pipra postijaama asukoht, mis tegutses aastail 17191737. Klast on prit 1905. aasta lestusus aktiivselt osalenud Mihkel Aitsam, kelle mlestuseks pstitatud kivi sattus poliitiliste meelsuste ohvriks ning seetttu eemaldati. Sajand tagasi olid eri hiskonnarhmadel lestusuks erisugused motiivid, niisamuti mistetakse tnapevalgi ajalugu mitmeti.

Linnuste talu kohal olevat rahvaprimuse jrgi olnud muistne linnus. Selle lhistel asub oletatav Rootsi sjalikute matmispaik. Siinsed jeniidud olid mdunud sajandi teisel poolel populaarsed laagrikohad, praegusajal vib siin telkida vaid kokkuleppel omanikuga.

Linnuse talu lhedusse jb veelgi vaatamisvrseid ajaloomlestisi: Velise je vasakule kaldale on rajatud von Rosenthalide ja paremale von Maydellide suguvsa matmiskabelid. Neist viimane on hiljaaegu restaureeritud.

Jrgmisse rajapunkti tuleb sita lbi Kilgi ja Kiilaspere kla. Vigala jgi letatakse 1861. aastal valminud ja praegu taastatava Konuvere silla juures. Valmimise ajal oli see Eesti pikim kivisild, praegu kasutusel olev maanteesild ehitati aga 1993. aastal. Siit Sulu kla poole prates jb poole kilomeetri kaugusele ojakru Konuvere linnuse asukoht. Vljakaevamiste phjal jb selle oletatav kasutusaeg 10.11. sajandisse.


Lpetuseks muuseumisse ja dendroparki. Raja lpuosa kulgeb piki Vigala je rt. Siinne piirkond on ainulaadne paljude arteesia kaevude poolest. Natura 2000 alade hulka on arvatud je kaldavnd ja lamminiidud.

Jerne Sulu kla on mitmekesise maastiku ja vrika ajalooga. Savimullad vahelduvad paepealsete muldadega, Rehe talu pllul asub ka karstilehter. Kla on esimest korda mainitud 1390. aastal. Kihuna talu lhedal paiknenud kabelit tuntakse aga vaid rahvaprimuses: selle rajamisaja kohta ajalooraamatutes lesthendusi ei ole. Kll aga on tpsemalt teada Sulu paberiveski tegevusperiood: 17171795. lemdunud sajandi alguses rajati Sulusse ka karjamis, selle hoone on silinud ja renoveeritud. Sulus tegi oma elut metsavahina teeneline metsakasvataja, kultuuritegelane ja Eesti looduskaitse seltsi auliige Jaan Limberg (18851978).

pperaja viimane punkt on piirkonna kultuurielu keskus ja oluline turismiobjekt Sillaotsa talumuuseum. Siin vib jtkata tutvumist meie esivanemate talutga ning liigirohke dendropargiga.

Eesti maapiirkondades on loodus- ja kultuurivrtuste silitamine lbi ajaloo olnud tihedalt seotud. Meie looduskaitsjad on alati vrtustanud ka kultuurilugu. Seosed on ilmsed: loodusobjektide kohta on sageli teada rahvaprimusi ja prandkultuuri arengut on otseselt mjutanud loodusolud. Pikk ja erisuguste vaatamisvrsustega Velise looduse ja kultuuri pperada on kindlasti hea vimalus tutvuda meie esivanemate prandkultuuriga.


Velise pperaja ja piirkonna kohta vaata lisaks:

Jgisalu, Harri; Tihkan, Lembit 2001. Tulihnda pdmas. Tallinn.

Kusmin, Jri (toim.) 2006. Velise pperada. Velise.

Seeland, Sergei 2005. Velise valla ajaloost. Velise kultuuri ja hariduse selts. Prnu-Jaagupi.

Velise piirkonna koduleht www.velise.ee



Jrgen Kusmin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012