Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 10/2002
Sallivusest kaitsmiseni

Missuguses ilmas meie kll elame, kus imed nii igapevased on, et meie neist thele panemata mda lheme! Neid on igal pool, need l_o_o_d_u_s_e__i_m_e_d... , tlkis Anton Hansen 1913. aastal Adolf Heilborni eessna esimesele eestikeelsele, saksa keelest vahendatud looduse entsklopeediale.

Kas me praegu oskame neid imesid niisama hsti thele panna, kui Heilborn ja Tammsaare ligi sajand tagasi? Linnalapsed vaatavad televiisori ees huviga BBC loodusfilme, paljud ka Rein Marana sdamlikke svavaatlusi. Prantslaste vetud Rohurahvas oli kaks aastat tagasi meil ks menukamaid filme. Paljud lapsed ei erista aga rukist nisust ja kaera odrast, sest pole neist htki ligidalt ninud. Mesilaste ja sipelgate eriprast elu tunneme heade raamatute abil, mitte nende endi vaatlemise phjal.

Looduskaitse tippaegadel oli Eesti looduskaitse seltsil le 23 000 liikme. See loodusearmastust tendav ja samal ajal rahvuslikku identiteeti lal hoidev kogum on praeguses seltsielu laiuvuses hoopis pisikeseks kuivanud. Seltsi oma aja aktiivsuse alustalad pole ju kadunud, hoopis pdluste vljendusvormid on teisenenud. Ka looduse kaitse on leidnud uusi avaldumisvorme. ks neist on seaduse toel teostunud vriselupaikade otsimine, leidmine ja hoole alla vtmine; seni on neid teada le kuue tuhande. Eestis on punases raamatus 1318 elusolendite liiki.

Keda me huviga vaatleme, hoiame ja kaitseme? Kas vrdsetena kiki elavaid, kiki haruldusi ja iludusi? Nagu kogu Euroopas, nii ka Eestis oleme kaugel nende vrdseks pidamisest. Peamine, paiguti ka ainus looduskaitse objekt on ikka linnud, ka hlged, tiigrid ja vaalad. Lindude kaitsealade ssteem on paremini vlja ttatud kui teiste elusolendite oma. Nende kaitseks on vastu vetud Euroopa Liidu lindude kaitse direktiiv, loodud kaitsealade vrgustikke. Ka suurimetajad on thelepanu vrinud varasematel aegadel eelkige jahiloomade arvukuse kindlustamiseks, nd ka teistel eesmrkidel. Meie aukartus elu vastu on eristunud mitmeastmeliseks; sellel on huvitavad phjused ja phjendused, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha. Jttes putukate (nende seas ka liblikate), limuste, vetikate ja muude pisiolevuste ksitluse teiste hooleks, vaatleksin n.-. mudelrhmana seeni.

Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide kaitse Berni konventsioonis ega selle lisades seeni seni pole, kuigi mkoloogid on nende lisamist hulk aastaid taotlenud. Vastava ettepaneku peavad tegema mne riigi valitsusorganid; mullu nustus Prantsuse valitsus, jid aga asjaajamise loiduse tttu hiljaks. Tnavu kordus sama Rootsiga ja asi tuleb konventsiooni nukogus arutusele ehk alles 2003. aasta lpul. Phjus pole seente tahtlik ignoreerimine, pigem looduskaitse juhtivate persoonide ignorantsus, kskiksus ja kogu thelepanu pramine lemmikolevuste kaitsele.

Eesti kaladest on meie punases raamatus 43 protsenti, lindudest ja imetajatest veerandi mber, soontaimedest umbes viiendik, putukatest ja seentest 23 protsenti. Nendel arvudel pole kuigivrd seost ei liikide suhtelise arvukuse, harulduse ega iluga. he vi teise organismirhma osakaal tuleneb peamiselt vastava rhma uurijate arvust ja nende hlekusest, ka liikide efektsest kitumisest (linnud) ja eriti sellest, et vlismaal tehakse nii.

Kaalukas osa on selles eurooplaste kultuuritagaphjal. Piiblis rgitakse kll, et rohu ja puud, loomad ja linnud li Jumal; mitmeid sadu neist mainitakse ka edasises tekstis nimepidi, kuid seentest pole snagi. Veel mnisada aastat tagasi uskusid petatud bioloogidki: seened on Kuradi enese looming. Seened oli kahtlane vrk, le poole maailma rahvastest neid ei snud.

Viisteist aastat tagasi leidsin hest USA Harvardi likoolis koostatud seenekasvatajate ja -gurmaanide ksiraamatust huvitava aadressi. Michigani osariigi Traverse linnas oli tollal seente julma kohtlemise rahoidmise rahvuslik hing, mille eesmrk oli ra hoida seente ja teiste thelepanuta jnud vi halvasti koheldud elusolendite julm kohtlemine. Ksisin neilt tpsemaid andmeid, aga ju vist ei lasknud tsensor seda kirja Tartust kaugemale. Kllap see on siiani Moskvas mu toimikus nidisena ebaterve uudishimu kohta. Kogu tollase Nukogude Liidu looduskaitsealade ssteemis ei ttanud sel ajal htegi mkoloogi; botaanikuidki oli viis vi kmme korda vhem kui zoolooge. Ka Eestis pole palgaliste keskkonna- ja looduskaitsjate arvukas peres htegi seeneteadlast. Nii pole mitte ainult meil: mitmetes suurtes lnemaades on seenesstemaatikuid nimetatud vljasurevaks liigiks.

Punasesse raamatusse panek vi riikliku kaitse alla vtmine ei taga veel tegelikku kaitset, kll aga peegeldab hiskonna ja selle isendite suhtumist liigilise mitmekesisuse hoidmisse. Kas nd just Kuradi loomingu plgamise tttu, kuid meie linnalhedastes metsades ja asulate parkides vib siiani nha mittesdavate seente mber ldud vi isegi purustatud kbaraid. Selline saatus on meil vahetevahel tabanud ka kaitse all olevaid liike. nneks ei suhtuta niiviisi tundmatutesse rohttaimedesse ega puudesse. Ometi viimastel aastakmnetel on see tava kadumas. Laieneb sallivus tavalisest erineva, tundmatu, justnagu ebahariliku suhtes. Pikk maa on veel kia, kuid koos suurema sallivusega oma liigikaaslastesse sveneb aegapidi ka mistev suhtumine teistesse elusolenditesse. Ehk on see muutus ka teistpidine: julmuse vhenemine kaitsetute vastu aitab parandada Homo sapiensi liigisisest suhtlemist.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012