Eesti Looduse fotov�istlus
2006/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/12
Manija maastikukaitseala

Manija on sedalaadi kaitseala, kus ei tule inimtegevust mitte piirata, vaid vastupidi: et taastuksid ja psiksid sealsed prandkultuurmaastikud, on vaja taastada saarel karjakasvatus.

Manija maastikukaitseala sai uue kaitsekorra tnavu mais. Ent kaitse all on see vike saar olnud juba 1991. aastast, mil taasiseseisvumise entusiasmilaineil loodi Prnumaal maakonnavalitsuse mrusega hulk uusi kaitsealasid, teiste seas ka Manilaid ja Anilaid. Hiljem imestati, kuidas kll nnestus sellele mrusele kinnitus saada! Aru priti karmis toonis ning nuti isegi mruse thistamist, sest looduskaitse oli saanud ootamatult kopsaka suutie. Mruse ettevalmistajana sain kapaga etteheiteid ja sdistusi. Kuid lpuks kired vaibusid.

Aeg on nidanud, et vitis loodus ning vitsid ka inimesed: loomapidamine Manijal on taastumas, rannaniitude vaated avaramad ja juba kaks majapidamist kerkivad varemetest taas psielanikega rannataludeks. Ndseks on Manija maastikud just looduskaitsemeetmete toel taas kord hakanud pisut sarnanema kla itseajal, 1930. aastate lpus kujunenud rannamaastikega.


Manija saar on 4,5 km pikk ja kige laiemas kohas ainult 500 meetrit lai maalapp rannikust vaid 800 meetri kaugusel. Saarele saab regulaarselt seilava liinipaadiga kaks korda pevas ja vahel ka suurema praamiga, mis meldud kaubaveoks. Saare selgrool kulgeb klatee: sellest kord hel, kord teisel pool ridakla majapidamised. Tuhandepine aas-karukella itemeri palistab varakevadel esimese itsejana klateed kilomeetrite pikkuselt. Kidura taimestikuga karjamaadel kuivatatakse mrralinasid.

Saare krgemas keskosas on kiviklv, paiguti mattunud kunagise rannavalli kivisegusesse liiva. Kiviklv jtkub pikalt kirde pool meres ravadena. Ravadeks nimetatakse siin kandis kiviseid madalikke, mida on mber saare kllaga. Meri on saarest loodes nii madal, et hel suvel lasid mullikad merd mda saarelt jalga. Saar ulatub vaevu merest vlja, sgistormidega upub valdav osa madalast maalapist. 2005. aasta jaanuaritormis tusis meri lausa majade alla vlja ja jagas saare kolmeks meres hulpivaks laiuks.

Manilaiul on tukk mnnikut ja teine mustlepikut ning Tkulaiu sadama vastas Vahtra maaksusel isegi ehe puisniidulapp laialehiste puudega. Tkulaiust kirdes kitsa maariba mandripoolses servas on ilus liivarand. Seal rannakarjamaa piiril kasvab liivavallil haruldane rand-ogaputk. Liigne tallamine vib siin tekitada tsiseid kahjustusi ja seetttu tuleks saare phjaotsa minna mda saare selgroo kiviklvi.

Manija suurim rndrahn on looduskaitse alla vetud juba 1938. aastal. Kihnu keeles htakse seda Kokkkiviks, mnel pool on kirjas ka Kokakivina ja Kotkakivina. Rahn on klatee res Koka talu uel kui liumgi: ks klg jrsk ja teine lauge kaldega. Legendi kohaselt olevat Vanapagan selle pillanud, kui Riiga meretee ehitamise katki jtnud. Teise legendi jrgi olevat Vanapagan udus tullusepgil kivi otsa prutanud. Kolmanda rahvaprimuse kohaselt olevat Vanakurat kivi siia toonud, et tkestada Domensi (?) laevateed. Vanakurat tahtnud, et hukkuva laeva mehed elnuksid kurat, nii teda ikka meenutades. Paraku katkesid kuradi pllepaelad ja kivi pudenes Manijale.

Kotkakiviks on rahnu kutsutud enne saare asustamist, sest selle krge tipp olnud merikotkaste meelispaik. Sealt olla mitu merikotkast lastud.

rglooduse raamatusse on kantud veel kolm Manija rahnu: Kurgukivi, Laikivi ja Astangualune kivi, mis eraldi kaitse all pole.

Tkulaiu (Tjakulaiu) sadama taastamisel veeti osa kiviklvist keskkonnaameti keelust hoolimata sadamakai titeks. nneks silis kiviklvi parim osa.

Varslaid (Vareslaid) ja Tjakulaid pole tegelikult miskid laiud, vaid kohanimedena silinud prandnimed, mis thistavad maa kerke tttu saarega heks saanud endiste merelaidude asukohti. Varslaiul on kunagise laiu piirjooned eriti selgelt nha. Aga Manija majakat kutsutakse senini tulepaagiks.


Anlaid (Anilaid) on Manijaga vrreldes vike laiuke (umbes 2 ha), mis kevaditi kihab pesitsevatest lindudest. Harrastusornitoloog Indrek Tammeknnu hinnangul pesitseb Anlaiul niisama palju linde kui Manijal, mis on Anlaiust sada korda suurem. Laiu phjaosas oli veel kmmekond aastat tagasi viltu vajunud kalurihtt, milles otsiti peavarju peamiselt angerjapgi ajal. Taimestik on prast 2005. aasta talvetormi laiul ige kidur, kuid varem olevat siit isegi heina tehtud. Laiu khmnokkluikede koloonia on Prnumaa uhkeim. Anlaiult kib nii Kihnu kui ka Manija rahvas vargsi kullimune korjamas (1. aprillist 31. juulini on Anlaiule minek keelatud).


Asustus. Enne kihnlastega asustamist kasutati Manilaidu Pootsi misa moonakate heinamaadena. Laiul elas vaid ks pere hilisema Manija talu maadel, kohe sadama vastas. Et Kihnu oli leasustatud, siis jagas riik 1933. aastal Pootsi misa maadest 26 krunti neile, kes olid valmis Manilaiule mber asuma. Eraktesse anti ka pool Anilaidu. Manijal elas varsti 150 hinge mber. Naised tegelesid peamiselt kodutde, pllulapikeste ja kariloomadega, mehed kndsid merd. Kariloomi oli palju, talveheinaga oli kitsas kes, nii et mandrilt toodi lisa.

Muruvaibana rohetavatel rannaniitudel kihas mitmekesine elustik, joodi maatugu lehmade piima ja Kihnu tugu maalambaid andis kokku lugeda. Meestevgi kasvas nii judsalt, et pruute kidi otsimas Kihnust.

Viljastav nukogude periood esialgu saare maakasutuses suuri muudatusi ei phjustanud, kuid 1980. aastate alul hakkas Manija rahva jaks lppema. Noored lahkusid ja vanemad vananesid. Meretagune elu muutus nooremale plvkonnale ha enam vastuvetamatuks. 1991 suleti Manija klakool ja 2004 juba mannermaa lhim Pootsi kool. Nd tuleb koolis ja lasteaias kia Tstamaal. Praegusajal on saarel 14 suitsu ja elab psivalt 31 inimest, kooli kib ks ja lasteaias samuti ks laps. Ametlikel andmetel elab Manijal 45 hinge. Lambaid ja kitsi on viies peres, lehmi neljas ja hobune hes.


Prgu kreparadiisis. Kihnu kultuuriruumi krval on Manija suurim vrtus tema karjatatavad rannikumaastikud ainuvimalik elupaik paljudele kitsalt kohastunud liikidele. 1998. aastaks oli 150 hektarist rannaniitudest jrel alla 20 hektari ja needki enamasti mere kljelt roostikega palistatud. Rannaniidud hbusid koos kariloomade vhenemisega. Manija vapiloom ja sumedate kevadde kontsertmeister on juttselg-krnkonn ehk kre, keda kohalikud hoopiski ronikonnaks kutsuvad. Vanasti klanud lombikontserdid nii valjult, et seganud magamist. Ndseks on neist jnud ksnes mlestus. Prnumaa rannaniitudel veel 1960. aastatel tpiline ja rohkearvuline kre on hvimise piiril.

Rannaniidu asukatele terendavad siiski taas paremad ajad. Heas korras, rohukamara tasandilt vaba merevaatega rannaniitude pindala on selle sajandi algusest tasapisi suurenemas: lheneb juba 50 hektarile. Mingil mral karjatatakse veelgi suuremat ala. Rannaniidul pesitsevaid linde on siin loendatud ligikaudu 80 liiki ning tpiliste pesitsejate mustsaba-vigle, punajalg-tildri, tutka ja rgapardi arvukus enam ei vhene. Kaitsealal pesitsevad rahvusvahelise thtsusega liikidest veel tmmuvaeras, viketiir, randtiir, jgitiir, roo-loorkull ja punaselg-gija. Ka kre arvukus ei vhene enam nii kiiresti kui mdunud kmnenditel. Kaitsemeetmete tulemusena vib loota, et arvukus suureneb pikkamisi. Rannaniidul kasvavast 288 rohttaimeliigist on enim thelepanu all tagasihoidliku vlimusega rannaniidukpaline harilik muguljuur. Temagi on hakanud kosuma.


Manija looduse kaitseks tuleb taastada karjakasvatus. 1999. aastal asuti eraviisilise algatusena Manijas toetama rannakarjamaade ja -niitude taaskasutust rohumaadena. Kogu riigis rakendus riigi loodushoiutoetus alates 2001. aastast. Manija rahvas suhtus alul trksalt pakkumisse teha rannaniidu hoodusleping, et saada selleks toetust. Igaht tuli eraldi veenda. Ega kik vedu vtnudki. Hoolimata Matsalu positiivsest kogemusest ei usaldanud Manija rahvas looduskaitseametnikku ega riiki.

Tuleb tdeda, et maastikukaitseala loomisest saadik polnud Manijal rahva ega looduse heaks ka midagi mrkimisvrset tehtud. Tasapisi hakkas usalduseseeme siiski idanema ja ametliku toetuse kehtestamise jrel asus rahvas rannaniite ka taastama. Kariloomi peetakse iga aastaga rohkem, kuid hea tulemuse saavutamiseks ikka veel liiga vhe. Manija karjamaad suudavad madalmuruseks rannakarjamaaks pgada 5060 lehma ja 500600 lammast heskoos. Talveheingi tuleks neile teha Manijalt. Praegu on loomi viis kuni kmme korda vhem.

Kord hukka linud rannaniitude taastamise ajal peaks loomade arv olema veel paar korda suurem.

Manija on sedalaadi kaitseala, mille kaitse ei seisne majandustegevuse piiramises, vaid tavaprase maastikukasutuse (karjakasvatuse) taastamises. Manija rahvas ksi sellega toime ei tule, sest elanikest ligi pool on pensioniealised, kellel pole nooremaid abiks. Riik peab Manija rahvale appi tulema.


Ent mitte ksnes karjakasvatus. Kosklatnnide lespanek ja jkoskla munade korjamine on Manijal siiani psinud tava. Korjatakse ka kullimune , et ohjeldada agressiivse merikajaka ja kalakajaka kolooniaid. Elanike vananemisega on seegi prand kadumas. Jkoskla ning suurte kajakaliste kolooniate ees taanduvatele vikesearvuliste linnuliikide asurkondadele oleksid sellised tavad toeks. Neid pole aga jutud elustada.

Varem koristati jmineku ja tormidega kuhjunud adruvallid: nii said rannakarjamaad korda ja pllud vetist. Vhene pilliroog niideti katusteks ja loomadele allapanuks. Nd on Manijal rookatus vaid hel suvekodul ning pllulappe jb ha vhemaks. Kuhjunud roovalle koristatakse vaevaliselt. Kdunevad roo- ja adruvallid on ideaalne inkubaator nastiku munadele, roopahnased rannalukad ja sonnid sobivad harilikule krnkonnale, kuid mitte krele, lokkavad roovljad ei meeldi rannaniidu linnustikule. Palju nastikuid thendab ohtu krele, kes kuulub nastiku mensse. Harilik krnkonn ei ole nii nudlik elupaigakonkurent kui kre.

Traditsiooniline mdukas hlgekttimine ei ohustaks viiger- ja hallhlge asurkondi, kuid psiksid hlge liha ja muude saaduste kasutamise tavad ja oskused. Kttimistavad viksid osutuda tmbenumbriks huvilistele ja olla ks Manija psielanike sissetulekuallikas.


Mis tehtud, mida veel oleks vaja. 2001. aastal rakendunud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti Lnemere rannaniitude kaitse Eestis ks sihtalasid oli Manija saar. Projekti phieesmrk oli soodustada rannaniitude taaskasutust, pstmaks hvingust katastroofilise kiirusega hbuvaid kre asurkondi.

Manija saarel elas ja ilmselt on siiani lhimineviku suurim krepopulatsioon. Hoolimata sellest on saare mitmekmnetuhandelisest krevest saanud mnesaja isendiga konnarahva kild. Asi on nii hull, et veel hiljuti siin kandis kartulikorvidega lkkesse vi kanade ette loobitud konn veti 2004. aastal kaitse alla I kategooria liigina. Kre iga isend, kudu ja kulles on niisama range kaitse all nagu plislaante haruldane asukas must toonekurg, tema pesa vi muna!

Manija inimeste, euroliidu, Taani, SA Kihnu Vina Merepargi, Prnumaa loodusmlestiste sihtasutuse, Prnumaa keskkonnateenistuse, O Thela Loomaarsti ja keskkonnaministeeriumi entusiastide, eriti Riinu Rannapi, ning veel mitme valitsusvlise organisatsiooni (PK, ELF, EO, Prnumaa jahimeeste liit) koosts on aastaid veetud Manijale suveks mandrilt mullikaid, ehitatud loomadele katusealuseid ja karjaaedu, antud kariloomi, toetatud rannaniitude taastamis- ja hooldustid, korraldatud talgupevi, rajatud krele sigimisveekogusid, piiratud rebase ja khriku arvukust, jlgitud linnustiku ja kre arvukust, kogutud puuridesse krekulleseid. Valminud on Tegevuskava kre (Bufo calamita) kaitseks Eestis, mida jrgides aitame kindlasti kaasa ka Manija rannaniitude taastamisele. Igati on ptud abistada ka Manija elanikke.

Et kre sigimistingimusi kiiresti parandada, otsustati taanlaste eeskujul rajada rannaniitudele krele sobiliku suurusega lombid. Esimesena andis selleks nusoleku Riida turismitalu peremees Tiit Pilt. Kui ratu suure buldooserikolakaga kohale sitsime, vaatas Tiit meid ige imeliku noga. Kuid Enno Prna meistrike all tegi buldooser nii peene t, et teiste khklejatega saime juba hlpsasti kaubale. Paari aasta prast ei arvanud enamik asjasse phendamatuid ra, et loigud rannaniidul polegi looduslikud.

Riida turismitalus polnud alul kariloomi, nd on lambad, lihaveised, mgiveised ja viksemad lojused. Talu hoiab korras saare mandripoolse ranniku juba kuni Sitna ninani. Buldooseriga tehtud veesilmade mbrusse on just karjatamise tttu kujunenud saare paremad kurvitsaliste elupaigad.

Veel meenub naljakas seik Mark Soosaarega, kellel on Manijal suvekodu. Veensin teda, et ta taastaks ise vi lubaks taastada oma maavaldustes roostuvaid ja kasutuseta rannaniite. Soosaar ei andnud kahel aastal jrele, arvates, et rannaniitu hooldades hvitatakse seal kik kpalised. Et asi on vastupidi, ei tahtnud ta sugugi uskuda. Ndseks on uskumatu Soosaargi oma seisukohti muutnud: ta lubab lambaid karjatada ka oma maal.


Kaitsekord. Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri kehtestati 29. mail 2006 valitsuse mrusega nr. 127, kuigi eeskirja esimene eelnu sai valmis juba 2001 ja ekspertiis 2002.

2003. aasta mrtsis Manijal eeskirja eelnu aruteluks kokku kutsutud rahvakoosolekul osales 22 inimest, neist 17 Manija psielanikku. Esindatud olid peaaegu kik pered, mis on selliste koosolekute rekordtulemus. Kaitseala uue kaitsekorra kehtestamise poolt olid, ehkki khklevalt, peaaegu kik. Erandina oli vastu ks kalur, kes kirjalikku vastuvidet siiski ei esitanud. Nii hea tulemus oli llatuseks mullegi: selge, et looduskaitsjate pingutused olid vilja kandnud.

Samal sgisel kirjutasid 13 inimest alla prdumisele lubada saarel le 20 osalejaga rahvaritusi ksnes erandkorras: see oli kaitsekorras ette pandust hulga rangem piirang. Inimesed ngid kaitse-eeskirjas vimalust piirata saarele pressivat, kohalike ja suvekodude omanike toimetusi segavat turistidevoogu.

Manilaid kuulub UNESCO suulise prandi meistriteoste nimekirja arvatud Kihnu kultuuriruumi, kus emakeelena rgitakse kihnu keelt, peetakse au sees kihnu kombeid ja igapevane leib tehakse oma ktega. Hiljuti selgus, et Kihnust Manijale toodud lambad on pline maalambatug, mis veel kige kiuste ja vastupidi asjameeste videtele hinges. Mned aastad tagasi hakkasid Manijale uue kodu rajamiseks ettevalmistusi tegema Eesti maalamba hingu asutajaliikmed Anneli rmpalu ja Erki Idvand: nemad karjatavad Manijal ige mitmekmnepealiseks paisunud maalamba tukarja, mille tuumik on prit Kihnust. Kihnu maalammas on Kihnu ja Manija rahvakillu hindamatu vrtusega prand.

Kunagi sattusin Misa Mannile (Maria Niit) kiitma Manija maastike ilu ja rahva klalislahkust. Elukogenu kindlal viisil antud vastus on siiani meeles: Suvitajad kivad hkamas kll, aga talvel ei taha siin keegi olla, kui tuisuga uksestki vlja minna ei tahaks ja on hirm, et torm viib viimaks katuse.

Manija klateel liigeldakse peale kondiauru ka autode ja mootorratastega. Krele soodsamatel aegadel leidsin klateelt sageli suvel ratta all litsutud krelaipu. Kui kret palju oli, vis neid sel viisil ohtralt hukkuda, kuid praegu saaks kahju vltida, piirates kohalike site kevaditi kre ksikutel vga aktiivsetel pulmadel. Saare klalisel ei maksa mootorsidukiga saarele trgida.

Klavanem on Sulev Alas, eelmine klavanem Tiit Pilt peab saare ainsat turismitalu, mis vib majutada korraga mitukmmend klalist. Perenaine lle pakub maitsvaid toite ja loob hubase hkkonna. Kui hsti lheb, saab siin mekkida isegi kohalikku kala. See on menukas koht, presidendidki on siia kima sattunud.

Vilma Havikult Noormanni talust tasub ksida ega leiba ma ole?

Endisest koolimajast on Tstamaa vallavalitsus kpitsenud klakeskuse, kus saab psinitust vaadata ja peldikus kia. Keskuse vtit ksige kla pealt: kes otsib, see leiab!



URMAS VAHUR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012