Eesti Looduse fotov�istlus
2006/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/12
Nmme-thniksinitiib

Vga omaprase eluviisiga liblikas nmme-thniksinitiib on kadumas meil ja mujalgi, kus ta varem on elanud. Miks, pole pris selge.

Nmme-thniksinitiib (Maculinea arion), varasema nimetusega thniksinitiib, on oma perekonna ainus esindaja Eestis [8]. Kui palju liike perekonnas kokku on, polegi tpselt teada: eri uurijate seisukohad siin ei hti. Tunnustatud nimistu (The Global Lepidoptera Names Index) jrgi on neid maailmas vhemalt 148 liiki, Euraasias 6. Liikide eristamise teeb keeruliseks veel asjaolu, et neil on palju alamliike ja vorme. Viimaseid on nmme-thniksinitiival kirjeldatud vhemalt 23. Eestis elav thniksinitiib kuulub alamliiki M. arion arion. Teada on ka ks soo-thniksinitiiva (M. alcon) leid Saaremaalt, kuid see jb mdunud sajandi kolmekmnendatesse aastatesse [7, 8].

Mille jrgi teda tunda. Nmme-thniksinitiib on vike liblikas, kuid sinitiibade seas suurim: tiibade siruulatus kuni 38 mm, mnedel andmetel isegi kuni 52 mm. Looduses on teda kerge ra tunda: erinevalt teistest siniliblikatest paistavad nmme-thniksinitiiva pruunikassinistel, tumeda vlisservaga tiibadel tumedad laigud ka tiiva lakljel. Tagatiiva alaklje servisel on vhemalt kaks rida musti tppe. Emasliblikate tiibadel on rohkem pruunikat tooni ning laigud suuremad kui isastel.


Eluviis. Thnik-sinitiib on liivalembene ehk psammofiilne liik, kes elab liivikutel, liivaluidetel, nmmemetsades ja mujal kuivades, madala taimkattega elupaikades, kus kasvab rviku toidutaim nmm-liivatee. Liblikas muneb munad peamiselt nmm-liivatee, aga ka teiste liivatee liikide lehtedele. Toidutaimena on veel mrgitud punet ja kbiheina.

Munast vljunud roosakates toonides taime ite vrvusega harmoneeruv rvik toitub esialgu isikus. Kolme vastsestaadiumi vltel jvad tema mtmed ja kaal sna tagasihoidlikeks: kui enamiku teiste liblikate rvik on kolmanda vastsestaadiumi lpuks tublisti kasvanud, siis nmme-thniksinitiiva rvik on kigest kolme-nelja millimeetri pikkune ja kaalub paar-kolm milligrammi. Miks ta rohkem juurde ei vta? Selles arengujrgus lpetab rvik taimedest toitumise ning edasine areng saab toimuda ainult sipelgapesas.

Et sipelgaga kohtuda, laskub rvik vrgendiniidi abil maapinnale ja jb ootama. Ainult ootamisest enamasti siiski ei piisa: rvik peab mduvale sipelgale endast kuidagi mrku andma. Selleks eritab ta kehapinnale magusaid nresid ja teisi sipelgale olulisi aineid. Igatahes hakkab teatud sipelgaliik (peamiselt palurautsik Myrmica sabuleti) pidama liblikarvikut oma pesast vlja kukkunud vastseks ja viib pessa tagasi. Sealjuures on oluline, et liblikarvik tstab oma keha eesosa les, teatud krgusele. Alles siis haarab sipelgas temast kinni.

Andmed liblikarviku elu kohta sipelgapesas on mneti ebaselged. Igal juhul hakkab ta seal toituma sipelgatest. htedel andmetel sb ta peamiselt tsipelgaid ning vhesel mral ka sipelgavastseid ja nukke. Teiste andmete jrgi sb ta sipelgamune ja vastseid. Tasuks sellise rveluviisi eest ja sipelgate rahustamiseks eritab rvik magusat vedelikku.

Rvik talvitub sipelgapesas, kus ta kevadel ka nukkub. Enne nukkumist on ta judnud kasvada 1112 mm pikkuseks ja ligi 100 mg raskuseks. Nd otsib rvik sipelgapesas sobiva ruumi ning riputab end selle lakke. Nukk ei ole veel kaitstud sipelgate eest, sest sellist moodustist pole sipelgad oma pesas enne kohanud. Et neid rahustada, tekitab liblikas nuku sees samasuguseid helisid, nagu seda teevad arenevad sipelgavastsed. Nukustaadium kestab umbes kuu.

Vastkoorunud liblikal on sipelgapesast lahkumisega kiire. Esiteks selleprast, et sipelgad teda nahka ei paneks. Mnedel andmetel kll seda ei juhtu, vastupidi, sipelgad eskordivad sja koorunud liblika lhima taimeni ja valvavad seal seni, kuni liblikas kuivab ja ra lendab. Teiseks selleprast, et ta peab judma pesast vlja enne, kui vastkoorunud liblika pehme kitiinkest jigastuma hakkab. Nukust vlja roninud liblika tiivad on vikesed ja kortsus. Kiiresti on vaja otsida sobiv paik nende sirutamiseks. Kui kik nnestub, vib valmikut nha lendamas juuni keskpaigast juuli lpuni.


Levik maailmas ja Eestis. Nmme-thniksinitiib on levinud enamikus Euroopa riikides (vt. levilakaarti) [1, 4, 6] ja Aasias kuni Kaug-Idani vlja. Mgedes ulatuvad tema elupaigad kuni 2400 meetri krgusele. Idapoolsetelt aladelt ei ole selle liigi kohta piisavalt andmeid, kuid vhemalt Euroopas on tema levila igal pool kahanemas. Niteks Taanis on ligi 50 leiukohast alles ainult kaks. hte neist on loodud ka kaitseala. Umbes samasugune olukord on teisteski riikides [6].

Eestis on see liik kaitsealuste liblikaliikide hulgas kige ohustatum, sest leiukohtade arv on vga kiiresti vhenenud. Varem oli nmme-thniksinitiib levinud laiemalt le Eesti, vlja arvatud Kesk- ja Edela-Eesti, kust leiuandmeid pole: enne 1990. aastat oli seda liiki leitud neljakmne neljast UTM 10 x 10 km kaardiruudust [2]. Veel kuuekmnendatel aastatel oli liik tavaliste liblikaliikide nimistus [7], seitsmekmnendate keskel aga juba haruldaste hulgas [5]. Nd on jnud mned asurkonnad nii saartel kui ka mandril. Isendite arv nendes on aga vga vike. 2001. aastal avaldatud andmetel oli teada vaid kaks asurkonda [3]. Liblikaajakirjas Lepinfo alates 2001. aastat avaldatud ja autori andmete phjal on kesoleval ajal liiki leitud 11 UTM 10 x 10 km kaardiruudust(vt. kaarti), kusjuures kosunud on Aegviidu kandis asuv asurkond.


Ohud. See liblikas on vga tundlik elutingimuste vhimategi muutuste suhtes. Millised on aga kriitilised muutused, seda tpselt ei teata. Arvatakse, et peamised ohutegurid on elupaikade kinnikasvamine, metsastamine, ehitustegevus, mningal mral ka tallamine. Kuid Taanis on leitud piirkondi, kus elutingimused on psinud vliselt muutumatutena ja isegi sipelgad on alles, ainult sinitiiba pole. Huvi pakub hpotees, mille jrgi liblikavastsetele headel aastatel kui neid on vga palju svad nad ra kik sipelgamunad ja -vastsed, mistttu peremeessipelgad surevad vlja. Nii kaob ka liblikas ise.

Veel on ilmnenud ks arusaamatu seik: kui sipelgapesas on rohkem kui ks kuninganna, siis muutuvad sipelgad agressiivsemaks ja hakkavad liblikavastseid rndama. Arvatakse ka, et liigi kadumise phjus vib olla (mikro)kliima loomulik muutumine.

Nmme-thniksinitiib on Berni konventsiooni II lisas, Eestis III kategoorias ning kantud punasesse raamatusse ohualti liigina. Viimaste andmete phjal oleks Eestis vaja tpsemalt selgitada liigi bioloogiat ja elukohanudlusi. hena esimestest liblikatest on sellele liigile kavas luua ka Eestis kaitsealad.


1. Higgins, Lionel G.; Riley, Norman D. 1980. A field guide to the butterflies of Britain and Europe. Ed. 4. Collins, London.

2. Keskla, Tnu 1992. Distribution maps of Estonian butterflies (Lepidoptera: Hesperioidea, Papilionoidea). Acta Musei Zoologici Universitatis Tartuensis 6.

3. Kruus, Mrt; Luig, Jaan 2005. Thniksinitiib Maculinea arion. Vilbaste, Kristel (koost.). Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.

4. Kudrna, Otakar 2002. The distribution Atlas of European Butterflies. Oedippus 20.

5. Sulcs, Aleksander; Viidalepp, Jaan 1974. Verbreitung der Grossschmetterlinge im Baltikum I. Tagfalter (Diurna). Deutsche Entomologische Zeitschrift, N. F. 21: 353403.

6. Swaay, Chris van; Warren, Martin 1999. Red Data Book of European butterflies (Rhopalocera). Nature and Environment Series 99. Council of Europe Publishing, Strasbourg.

7. Viidalepp, Jaan 1966. Фауна и распространeние дневных чешуекрылых Rhopalocera+Grypocera) Прибалтики. TR toimetised 180, Zooloogia-alaseid tid III: 339.

8. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti liblikate mraja. Valgus, Tallinn.

9. unap, Erki; Sarv, Keijo (koostajad) 20022005. Huvitavamaid suurliblikate
(Macrolepidoptera) leide Eestist. Lepinfo 1316.



MATI MARTIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012