Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2007/1
Huuksi mis ja park

Kesk-Eestis KoigiPinurme maantee res asuva misa kohta on August Wilhelm Hupel 1782. aastal kirjutanud: Huuksi on vana lnimis, suurepraste pldudega, teliselt hea metsaga, krtsi ei tunta, on ainult ks tuuleveski. Ilus vaade avaneb lbi pika puiestee misale juba kaugelt [3: 183].

Teine kirjeldus 19. sajandi lpust: Vaost 15 versta kaugusel asub hrra parun Th. Rausch von Traubenbergile kuuluv Huuksi (Hukas) mis. Omaniku suur huvi ja armastus aianduse vastu on siin rikkalikult vilja kandnud. Lille-, puuvilja- ja kgiviljakasvatuses on siin palju tunnustusvrset saavutatud. Endised kasvumajad asendatakse suure talveaia ja klma kasvumajaga ja hendatakse otse elumajaga. Prast selle ehitise valmimist tuleb hoonete mbrus mber kujundada. Olemasoleva hea taimestuse tttu ei ole raske ilusa dekoratiivala loomine! Viljapuuaed on harvendatud, puhastatud, uusistutustega suurendatud. [6: 105] See rtelkonna aiandusinspektori Friedrich Winkleri teade Huuksi misa kohta 1899. aastal annab philiselt tarbeaiandust hlmava ksitluse, nidates htlasi, et tollane omanik oli sgavate aiandushuvidega.

Misa kujunemine ja omanikud. Berend Johann von Uexkll eraldas 1686. aastal Huuksi kla oma Pinurme misast ning rajas sinna Huuksi misa. Selle alla kuulusid Keri, Koigi ja Tamsi klad. Misat Rootsi aja lpus ei riigistatud, kll aga oli sellel 2 hobuse ratsateenistuse kohustus. Prast asutaja surma 1687. aastal kis mis kest ktte nii primise kui ka mgi teel. 1852. aastast sai misa omanikuks August Rausch von Traubenberg ning 1860. aastast tema poeg Thure Rauch von Traubenberg (surn. 1924), kellelt vrandati mis 1919. aastal. [4, 5]

1919. aasta maareformiga Huuksi misa ei tkeldatud, vaid tehti sellest riigimis, mis allutati pllutministeeriumi riigimisate valitsusele. Prast 1945. aastat on Huuksi misasdames asunud Kuusiku katsemajandi osakond. Hiljem kohalikule hismajandile kuulunud hooned lagunesid aegapidi ja park metsistus. Alates 2001. aastast on misasda eravalduses.


Misa hoonestus. 19. sajandil ehitati Huuksi misasdamesse esinduslik kogum hooneid ja muid rajatisi. Pikk peahoone valmis mitmes jrgus 18.19. sajandil, ulatuslikult rekonstrueeriti hoonestust 19. sajandi lpul.

Peamaja oli kahekorruseline massiivsete vlvkeldritega ja krge kivikatusega paekivihoone. Phjapoolset klge ilmestas phihoonest ettepoole ulatuv
paekivist keskosa kuuele betoonsambale toetuva rduga.
Rdu kohal olid kaarjad aknad ja uks, keskosa kolmnurksel viilul vapp.
Lunapoolsel (pargi-)kljel asus hoone keskteljel ulatuslik keraamiliste
plaatidega kaetud terrass.

Hoonetest on mberehitatutena alles osa hobusetalle, kanakuut, aedniku elamu, pargivahi majake, viljakuivati ning eemal asuvad moonakamajad ja knid. Omaprase kujuga on endise misaaia kivipostid.

Hoonete lagunemist kiirendasid rsted Teise maalimasja ajal: osaliselt thjast misahoonest viidi ahjud Mo misa ning eemaldati katuseplekk. Saksa okupatsioonivimud phjendasid seda sjaaja vajadustega. Vhesel mral kannatasid peahoone ning pargipuud ka lahingutes, millest annavad tunnistust laskejljed peahoone varemetel silinud fassaadikrohvil ning kuulipildujatule tagajrjel vinduma jnud puud peahoonest lunas.

Suur osa peahoone varemeid lammutati 1960. aastatel, tnini on alles vaid vasakpoolse otsa mrid, osaliselt ka terrass. Misa peahoonest ning valitsejamajast jrele jnud ksikud mriligud annavad vihjamisi aimu kadunud hiilgusest. Kohalike inimeste snul olid lossi keldris kaevud. Ei puudunud ka oma kummitus. Peale juba nimetatud talli ja kuivati on teistest misarajatistest paremini silinud puitehispitsiga kaunistatud pargivahi majake, mida tuntakse ka veitsi maja ja paruni sauna nime all.


Pargi kujunemine ja arhitektuur. Mitu sajandit (17.20. sajandi algus) kestnud misa- ja pargikultuuri poolest oleme Euroopas siiani ainulaadsed. Oluline oli just 19. sajandi lpp. Meie tuntud misauurija Juhan Maiste on elnud: kuskil mujal Lne-Euroopas ei ehitatud enam 19. sajandi lpupoole selliseid toretsevaid misahooneid nagu meil. Vib elda, et ei rajatud ka selliseid parke ega puiesteid. Kui Lne-Euroopas oli juba vetud suund industriaalhiskonna poole, jid Eesti- ja Liivimaa teliseks aadelkonna kantsiks ja muuseumiks. Praeguseni silinud Huuksi park on prit misakultuuri lpukmnenditest.

Esimene pargiansambel valmis 18. sajandil: siis rajati misahoonestust mbritsev iluaed ja sissesidupuiestee. Kihelkonnakaardi jrgi hinnates vis piki praegust KoigiPinurme teed vlja venitatud misasda olla 1820. aastatel umbes viie hektari suurune. 19. sajandi lpuks oli Huuksi pargiansambel koos metsapargi, koplite ja heinamaadega laienenud peamiselt lunasse jvatesse metsadesse, hlmates le 30 hektari.

Huuksi park on veidi loodekagu-suunaline (vt. aerofotot): peateljeks on tnapeval esi- ja tagavljak ning lunasse jv lagendik. Pargi sissesiduteede ja puudereaga ristatud ovaalne esivljak lheb kahele poole laienedes le kunagiste abihoonete mbrust hlmavaks vabakujundusega alaks. Kige tihedam puistu asub lnes.

Peahoone tagune on regulaarilmingutega, ilmselt oli see kujundatud iluaianduslikult. Idasse jb praegune puuviljaaed, mis kunagi vis olla misa tarbeaed. Peahoonest lunasse jv tamme puisniit on osa Eestis levinud nn. inglise pargist, kus vahelduvad suletud ja poolavatud alad, tekitades omakorda vikesi lisavljakuid.

Kohalikud inimesed on rkinud, et pargi lnepoolses osas mber aednikumaja ja nn. veitsi maja kasvas suviti rohkesti pillergoone. Ju oli siis misproua lasknud kasvuhoones kasvatavad pelargoonid suveks vlja istutada vi pottidega tsta.

1960.70. aastatel tehtud maaparandus ei sstnud ka Huuksi parki: pllumaid laiendati tiigiga hobusekopli ning plispuudega pargi arvelt. Jrva maaparandusbroo arhiivijoonistelt selgub, et kavas oli hvitada suur osa krghaljastusest ning looduslik pargireljeef, kuid mingil phjusel see plaan ei teostunud. Sel ajal paigutati pargi serva kaks nn. traktoristielamut, mis pargi ansamblilisust mnevrra rikuvad.


Liigirikkus ja haruldased puittaimed. 2002. aastal on pargis kirja pandud 48 nimetust puittaimi, neist 9 okaspuud ja 39 lehtpuud; 21 kodumaiseid ja 27 vramaiseid, neist 6 nimetust marjapsaid ja viljapuid.

Enamasti kasvavad pargis meie kodumaised puud ja psad ning tavalisemad vrliigid, sest haruldased puud ja psad on ajapikku hukkunud, uusi pole aga juurde istutatud. Vib arvata, et park on minevikus olnud liigirikkam. 1960. aastal kasvasid siin veel palsamnulg ja kanada kuusk, saarvaher, harilik hobukastan, palsampappel ja pajulehine enelas, kes ndseks on hvinud [1, 2].

Haruldane on Phja-Ameerika pritolu tpiline viirpuu, kelle levila hlmab Kanadat ja USA-d (krgus, edaspidi h, on 7,5 m, rinnasmbermt, edaspidi , 80 cm). Seda liiki neb Eestis harva, umbes niisama vanu puid on teada veel mnes ksikus pargis (niteks Hummuli pargis Valgamaal). Nimetamist vrib ka pensilvaania kirsipuu, seegi pole meie parkides just tavaline ilupuu.


Liigiline koosseis ja plispuud. Peahoone lhimas mbruses kasvas 2002. aastal 996 puud 29 liigist, neist kigest 9 on okaspuud. Looduslikke liike oli 14 ja vrpuid 15 nimetust. Kige rohkem oli harilikke vahtraid (292), saari (140), tammesid (122), prnasid (81), kuuski (76) ja arukaski (57 puud). Kuused annavad pargile phjamaise karguse, kased oma heledate tvede ja vikeste, sgisel kolletavate lehtedega helguse. Vrpuid koos viljapuudega oli kigest 44.

Llitades siia juurde lunasse jva tammepuisniidu, selgub, et kokku umbes 1130 puust on enim levinud vaher, tamm ja saar.

Eestile sna tpiliste misaaegsete vrokaspuudena kasvavad siingi lehised, harilik elupuu, valge mnd (h = 29,5 m, = 154 cm; see puu on hukkumas) ning alpi seedermnd (h = 20,5 m, = 86 cm). Lehistest kasvavad Huuksis euroopa ja siberi lehis ning hbriidsed puud. Krgeim on ks euroopa lehis (h = 36,5 m, = 62 cm) ning jmedaim kaheharuline hbriidne lehis (h = 29,5 m, = 315 ja 310 cm). Mtmetelt silmapaistvaim on aga kaitsealune harilik prn kaksikpuuna (h = 29,5 m, = 383 ja 386 cm).


Pargipuistu vanus. Pargipuude tegelikku vanust otsustati 2004. aastal selgitada juurdekasvu puuri abil. 1,3 meetri krguselt puuriti 14 puud (ks neist oli hiljuti langetatud): 10 lehist, 1 kuusk, 2 tamme ja pargi silmapaistvaim puu kaheharuline harilik prn. Et saada puude tegelik vanus, liideti puurimistulemusele sellise krguseni kasvamise aeg kokkuleppeliselt kmme aastat.

Kahe lehise iga mrati sel moel umbes 145 aastale. Noorimate lehiste vanus oli aga 110 kuni 125 aastat. Teistest okaspuudest osutus vanuse poolest thelepanuvrseks ka harilik kuusk 130 aastaga. Kahe hariliku tamme vanuseks saadi 109 ja 115 aastat, nad on ka sna ht mtu: tvede mbermt on enamasti 275300 cm.

Huuksi pargi uhkuse, suure ja jmeda plisprna puhul ji puur liialt lhikeseks. Andmete ttlus lubas siiski leida, et ta on umbes 260 aastat vana. Seega vib see prn mletada pargi loomise aega.

Kokkuvtteks selgus puude vanuse mrangu jrgi, et Huuksi parki hakati rajama 1860.1870. aastatel ning see kestis 1905. aasta sndmusteni. Enamik praegusi pargipuid on aga palju nooremad: see viitab nende looduslikule jrelkasvule. Vaevalt, et 1930. vi 1950.1960. aastatel puid eriti juurde istutati.


Metsistunud puittaimed. Nagu paljudes meie hooldamata vi juhusliku hooldusega parkides, on siingi nha vramaiste puittaimede metsistumist. Registreeritud 28 vrtaksonist kalduvad metsistuma vi naturaliseeruma 12 liiki: nad levivad kas juurevsude vi seemnetega.

Huuksi pargis on nnda oma kasvupinda hoidnud vi laiendanud ilutaimedest siberi nulg, harilik sirel, suurelehine ebajasmiin, ungari sirel, punane leeder, siberi kontpuu ja harilik pihlenelas ning tarbetaimedest punane sstar, aed-karusmari, harilik ploomipuu, aed-unapuu ja must sstar. Levinuim on harilik pihlenelas, mis meil metsistuvatest puittaimedest moodustabki kige suuremaid kogumikke.

Siberi nulu kunagi istutatud emapuud on juba ammu hvinud, viimati on neid mrgitud 1960. aastal (suurima puu h = 22 m, = 173 cm) [1, 2]. 1984. aastal on kirja pandud ks 0,8 m krgune puuke ning 2002. aastal leidus vaid ksikuid vikesi siberi nulu taimi. Kik need saavad olla vaid eelneva jrelkasv; teine vimalus: oravad on toonud seemneid mnest pargile lhedasest aiast.

Pargi krval bussipeatuse juures ja lhedal kasvavad veel pargist kunagi vlja linud kurdlehine kibuvits ja harilik pisenelas. Kuidas sattus harilik sirel kurdlehise kibuvitsa psasse, on selgusetu. Harilik sirel levib meil valdavalt juurevsudega, tema seemneline levik on haruldane.

Vrliikide krval annavad jrelkasvu ka kodumaised puuliigid, eriti harilik vaher, samuti sna hsti ka vrdlemisi harva jrelkasvu andev harilik prn. Huuksis on prna jrelkasv sna mrgatav. Sama vib elda ka hariliku tamme ja hariliku saare kohta.


Vrtuslik praegu ja tulevikus. 320-aastane Huuksi misasda ei ole kadunud ajamerre, vaid silinud krvalhoonete ja 130-aastase pargina. Parki laialehiste lehtpuudega puistut kujundades saame vajaduse korral tulevikus taastada he inglise stiilis pargi. Praegugi on Huuksi park koos puisniiduga ks suuremaid ja mitmekesisemaid Jrvamaal. Tema vrtust suurendab ka elujuline plisprn.


1. Elliku, Jri, Paivel, Aleksei 1991a. Andmeid Jrvamaa dendrofloorast. Ratas, Rein (toim.). Tootmine ja keskkonnakaitse. TallinnPaide: 7480.

2. Elliku, Jri, Paivel, Aleksei 1991b. Introdutsentide esinemisest Jrvamaa parkides ja dendroloogilistes kollektsioonides. Ratas, Rein (toim.). Tootmine ja keskkonnakaitse. TallinnPaide: 8087.

3. Hupel, August Wilhelm 2005. Peetri kihelkonna misate kirjeldus aastast 1782. Kotkas, Vaike (koost.). Peetri muinaskihelkond. Paide: 183184.

4. Schilling, Erich 1970. Die Rittergter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit. Verlag Harro v. Hirschheydet, HannoverDrfen.

5. Srg, Alo 2005. Jrvamaa misad ja misnikud. Argo, Tallinn.

6. Winkler, Friedrich 1999. Aruanne Eestimaa Aiandusseltsi instruktori tegevusest. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised X. Tid eesti metsanduse ajaloost II. Tartu: 97125.



HELDUR SANDER, ALAR LNELAID, TOIVO TAMMIK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012