Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/1
Pajaka maastikukaitseala

Pajaka maastikukaitseala peamine vrtus on looduslikus sngis voolav jgi, selle luhad, sooalad ja kaldakrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud.

Kolmest lahustkist koosnev Pajaka maastikukaitseala (201 ha) asub Raplamaa lneosas Mrjamaa vallas, Hiietse, Napanurga, Pajaka ja Russalu kla maadel. Sinna pseb TallinnaPrnu maanteed pidi: Varbola asula lhistel tuleb leida lne poole kulgev tee, mida mda saabki lheneda Kasari jele.

Osa sellel kevadel loodud Pajaka maastikukaitsealast on olnud kaitse all ka varem: 1958. aastal veti kohaliku kaitse alla siinne tammik kunagise Hiie talu tamme-kuuse segamets. Kaitseala piire nd laiendati, sest Eesti metsakaitsealade vrgustiku projekti kohaselt on ka lhikonnas kaitset vrivaid metsi.


Mitmekesised metsad. Kuigi kaitseala ei ole eriti suur, leidub seal nii erisuguseid metsakooslusi, poollooduslikke kooslusi kui ka soiseid alasid. Metsadest valdavad soometsad, mis vahelduvad loometsadega. Viimaseid on Eestis senini range kaitse all pris vhe. Siin leidub ka Eesti oludes haruldasi laialehiste lehtpuude enamusega puistuid. Peale selle kasvavad Kasari je kallastel enamjaolt lehtpuu segametsad, mnnipuistud ja kunagistel jesaartel loometsailmelised mnnikud ja tamme-mnni puisniidud. On nii tammeenamusega kinnikasvanud ja taastatud puisniite kui ka plendikke, kuhu on tekkinud lehtpuuenamusega noorendikud. Kokku on metsade all umbes 70% kaitsealast, kusjuures osa puistuid on le saja aasta vanad [3]. Enamik metsi on mnnikud, jrgnevad kuusikud, kaasikud ja tammikud. Loodusdirektiivi elupaigatpidest leidub kaitsealal lamminiite, siirde- ja tsiksoid, liigirikkaid madalsoid, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi ning siirde- ja rabametsi.


Kasari je lemjooks ja luhad. Kik kolm lahustkki piirnevad (kaks phjapoolsemat idakljest ja lunapoolseim lnekljest) Kasari jega. See Vinamerre suubuvatest veerikkaim ja suurima valgalaga jgi on siin, oma lemjooksul, kigest viis kuni kaheksa meetrit lai ja kuni pool meetrit sgav [2]. Kasaris on elupaik haugil, srjel, viidikal, trullingul, lepamaimul, luukaritsal, ahvenal, lutsul, vldasel [2]. Neist vldas kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse, kuhu kantud liikide elupaiku tuleb kaitsta.

Je kaldail laiuvad HiietsePajaka luht ja HiietseRussalu luht. Kuigi niitmine neil on viimastel aastatel lakanud ja kohati vtavad vimust psad ja puud, on luhad siiani ikkagi sna hsti silinud. Pajaka hiis on samas olnud niitmata juba aastakmneid [4] ja hakanud seetttu kinni kasvama. Sellest hoolimata on hiis silitanud oma puisniiduilme ja on siiani liigirikas.

Keskmisel ehk Allika lahustkil suubub Kasari jkke looduslikus sngis voolav Napanurga peakraav, milles asuvad mitu paealusphjast vlja voolavat allikat.

Kaitseala luhtadel ja puisniitudel kasvab hulk kaitsealuseid liike: pst-linalehik, soo-neiuvaip, kahkjaspunane srmkpp, lodukannike, pruunikas pesajuur, vthuul-srmkpp, harilik koraamat, suur kopll, kahelehine kokeel, rohekas kokeel ja eesti soojumikas [1]. Liigirikkus on psinud, sest puittaimed pole veel nii suured, et takistaksid niitmist.


Loomastik on kaitsealal samuti mitmekesine: vahelduvad maastikud pakuvad sobivat elupaika suurulukitele ja kiskjatele ning loomulikult ka paljudele viksematele imetajatele. Kaitseala luhtasid ja metsi asustavad pdrad, metssead, metskitsed, samuti rebased, ilvesed ja hundid ning koprad ja nirgid.


Kaitsekord. Eri metsatbid ja poollooduslikud kooslused vahelduvalt vrdlemisi vikesel maa-alal ning lheduses asuvad Vardi looduskaitseala ja Varbola maalinn annavad vimaluse korraldada piirkonnas looduspet. Selle hlbustamiseks neb kaitsekorralduskava ette rajada lhiaastatel matkarada.

Lhtuvalt kaitsevajadusest kuulub kogu ala hte sihtkaitsevndisse. Seal vib vabalt liikuda, viibida, korjata marju, seeni ja muid metsaande, pidada jahti ning pda kala. Kaitsealal tohib korraldada ka kuni 50 osalejaga rahvaritusi. Suurema arvu osalejatega rahvaritusteks peab olema kaitseala valitseja Raplamaa keskkonnateenistuse nusolek. Telkida ja lket teha vib ainult selleks ettevalmistatud ja thistatud kohtades. Kaitsekorraga saab phjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Jrveklg, Arvi (koost.) 2001. Eesti jed. Tartu likooli kirjastus, Tartu.

3. Metsaregistri avalik veebiteenus: http://www.metsad.ee/mets_reg/index.htm

4. Ploompuu, Tnu 2004. Kullerkupud, jaanililled, karikakrad, kellukad. Eesti Loodus 55 (8): 19.



REIGO ROASTO, MARGIT TENNOKENE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012