Eesti Looduse fotovõistlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/1
Pajaka maastikukaitseala

Pajaka maastikukaitseala peamine väärtus on looduslikus sängis voolav jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud.

Kolmest lahustükist koosnev Pajaka maastikukaitseala (201 ha) asub Raplamaa lääneosas Märjamaa vallas, Hiietse, Napanurga, Pajaka ja Russalu küla maadel. Sinna pääseb Tallinna–Pärnu maanteed pidi: Varbola asula lähistel tuleb leida lääne poole kulgev tee, mida mööda saabki läheneda Kasari jõele.

Osa sellel kevadel loodud Pajaka maastikukaitsealast on olnud kaitse all ka varem: 1958. aastal võeti kohaliku kaitse alla siinne tammik – kunagise Hiie talu tamme-kuuse segamets. Kaitseala piire nüüd laiendati, sest Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti kohaselt on ka lähikonnas kaitset väärivaid metsi.


Mitmekesised metsad. Kuigi kaitseala ei ole eriti suur, leidub seal nii erisuguseid metsakooslusi, poollooduslikke kooslusi kui ka soiseid alasid. Metsadest valdavad soometsad, mis vahelduvad loometsadega. Viimaseid on Eestis senini range kaitse all üpris vähe. Siin leidub ka Eesti oludes haruldasi laialehiste lehtpuude enamusega puistuid. Peale selle kasvavad Kasari jõe kallastel enamjaolt lehtpuu segametsad, männipuistud ja kunagistel jõesaartel loometsailmelised männikud ja tamme-männi puisniidud. On nii tammeenamusega kinnikasvanud ja taastatud puisniite kui ka põlendikke, kuhu on tekkinud lehtpuuenamusega noorendikud. Kokku on metsade all umbes 70% kaitsealast, kusjuures osa puistuid on üle saja aasta vanad [3]. Enamik metsi on männikud, järgnevad kuusikud, kaasikud ja tammikud. Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest leidub kaitsealal lamminiite, siirde- ja õõtsiksoid, liigirikkaid madalsoid, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi ning siirde- ja rabametsi.


Kasari jõe ülemjooks ja luhad. Kõik kolm lahustükki piirnevad (kaks põhjapoolsemat idaküljest ja lõunapoolseim lääneküljest) Kasari jõega. See Väinamerre suubuvatest veerikkaim ja suurima valgalaga jõgi on siin, oma ülemjooksul, kõigest viis kuni kaheksa meetrit lai ja kuni pool meetrit sügav [2]. Kasaris on elupaik haugil, särjel, viidikal, trullingul, lepamaimul, luukaritsal, ahvenal, lutsul, võldasel [2]. Neist võldas kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse, kuhu kantud liikide elupaiku tuleb kaitsta.

Jõe kaldail laiuvad Hiietse–Pajaka luht ja Hiietse–Russalu luht. Kuigi niitmine neil on viimastel aastatel lakanud ja kohati võtavad võimust põõsad ja puud, on luhad siiani ikkagi üsna hästi säilinud. Pajaka hiis on samas olnud niitmata juba aastakümneid [4] ja hakanud seetõttu kinni kasvama. Sellest hoolimata on hiis säilitanud oma puisniiduilme ja on siiani liigirikas.

Keskmisel ehk Allika lahustükil suubub Kasari jõkke looduslikus sängis voolav Napanurga peakraav, milles asuvad mitu paealuspõhjast välja voolavat allikat.

Kaitseala luhtadel ja puisniitudel kasvab hulk kaitsealuseid liike: püst-linalehik, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, lodukannike, pruunikas pesajuur, vööthuul-sõrmkäpp, harilik käoraamat, suur käopõll, kahelehine käokeel, rohekas käokeel ja eesti soojumikas [1]. Liigirikkus on püsinud, sest puittaimed pole veel nii suured, et takistaksid niitmist.


Loomastik on kaitsealal samuti mitmekesine: vahelduvad maastikud pakuvad sobivat elupaika suurulukitele ja kiskjatele ning loomulikult ka paljudele väiksematele imetajatele. Kaitseala luhtasid ja metsi asustavad põdrad, metssead, metskitsed, samuti rebased, ilvesed ja hundid ning koprad ja nirgid.


Kaitsekord. Eri metsatüübid ja poollooduslikud kooslused vahelduvalt võrdlemisi väikesel maa-alal ning läheduses asuvad Vardi looduskaitseala ja Varbola maalinn annavad võimaluse korraldada piirkonnas loodusõpet. Selle hõlbustamiseks näeb kaitsekorralduskava ette rajada lähiaastatel matkarada.

Lähtuvalt kaitsevajadusest kuulub kogu ala ühte sihtkaitsevööndisse. Seal võib vabalt liikuda, viibida, korjata marju, seeni ja muid metsaande, pidada jahti ning püüda kala. Kaitsealal tohib korraldada ka kuni 50 osalejaga rahvaüritusi. Suurema arvu osalejatega rahvaüritusteks peab olema kaitseala valitseja – Raplamaa keskkonnateenistuse nõusolek. Telkida ja lõket teha võib ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Kaitsekorraga saab põhjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee

2. Järvekülg, Arvi (koost.) 2001. Eesti jõed. Tartu ülikooli kirjastus, Tartu.

3. Metsaregistri avalik veebiteenus: http://www.metsad.ee/mets_reg/index.htm

4. Ploompuu, Tõnu 2004. Kullerkupud, jaanililled, karikakrad, kellukad. – Eesti Loodus 55 (8): 19.



REIGO ROASTO, MARGIT TENNOKENE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet