Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroopa haruldused EL 10/2002
Jik keerdsammal ja knt-tanukas

Loopealsetel kidavad pilku eelkige taimede vrvikirevad ied, ent seal kasvab ka esmapilgul mrkamatuks jvaid samblaid, teiste seas vga haruldasi. Et jika keerdsammalt on Eestis seni leitud vaid kuuest ja knt-tanukat kolmest kohast, ei thenda, et nad meil kusagil mujal ei kasva. Me pole neid mneski kohas ehk lihtsalt les leidnud.

Samblad ei kasva ainult soos ja metsas, neid vib leida ka vga kuivadel aladel. Loopealsete karmid tingimused tuultele avatud kasvukoht, mis talvel jb sageli kaitsva lumevaibata, ja suvine kuumus ning kuivus seavad taimedele omad nudmised. Seetttu kasvavad samblad seal madalate tumedamalt vrvunud padjanditena, mis esmapilgul nivad sna hesugused. Kuid peale tavaliste sammalde kasvab meie loopealsetel koguni kaks Euroopa loodusdirektiivi II lisasse arvatud liiki jik keerdsammal (Tortella rigens) ja knt-tanukas (Encalypta mutica). Mlemad kuuluvad haruldase liigina ka Eesti punasesse raamatusse.

Loopealsed iseenesest on haruldased kooslused, mis vrivad kaitset. Kui lakkab tavaprane majandustegevus, eesktt karjatamine, siis kipuvad nad kinni kasvama. Samas vib rn kamar puruneda suurte masinate all. Jik keerdsammal ja knt-tanukas ei kasva mitte igasugusel loopealsel, vaid ainult seal, kus mullakiht on vga huke ja kohati paljandub paas, seega keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel.

Jik keerdsammal on ks neljast Eestis kasvavast keerdsamblaliigist, kes kasvavad sageli koos. Et olla kindel just haruldase liigi leius, tuleks pisut materjali kontrolliks kaasa vtta. Jik keerdsammal moodustab madalaid, kuni kolme sentimeetri krgusi tihedaid padjandeid. Haprast keerdsamblast eristub ta lhemalt teritunud lehetipu ja lhemalt vlja ulatuva leheroo poolest, madalast keerdsamblast aga padjandi tumedama vrvusega; madalal keerdsamblal on veel tanujas lehetipp ning kollakalt vrvunud noored vsud, mida jigal keerdsamblal pole.

Jik keerdsammal on vga piiratud levikuga: teda on seni leitud vaid kuuest kohast Eesti lnesaartel (vt. kaarti), umbes niisama palju leiukohti teatakse ka Rootsis.

Knt-tanukas on nii pisike, et vib jda hoopis kahe silma vahele. Ta on tanukate seas kige viksem ja oma alla sentimeetri krguste vartega just kaugele ei paista. Tanukatele iseloomulikud talbjad lehed kasvavad sellel liigil kuni kahe millimeetri pikkuseks. Leht on ngusa tipu ja kaugel enne lehetippu lppeva rooga. Teistest sama perekonna liikidest eristab teda eoskupart katva tanu lhikeste hlmadega serv.

Seegi liik on Euroopas haruldane, phiareaal hlmab Skandinaavia maid ning ulatub Phja-Ameerika kirdeosani. Eestis on seni teada vaid kolm leiukohta (vt. kaarti). Haruldane on see sammal ka Norras, kus ta kuulub punasesse raamatusse, pisut sagedasem aga Taanis ja Rootsis. Lisauurimist nudva liigina on knt-tanukas kantud Euroopa sammalde punasesse raamatusse. Just vikeste mtmete tttu jb ta kergesti mrkamatuks, nii et tema levikut tuleb veel tpsustada.



1. European Committee for the Conservation of Bryophytes (ECCB) 1995. Red Data Book of European Bryophytes. ECCB, Trondheim.

2. Ingerpuu, Nele 1998. Sammaltaimed (Bryophyta). Lilleleht, Vilju (koost.). Eesti punane raamat, Tartu: 3749.

3. Ingerpuu, Nele jt. 1998. Eesti sammalde mraja. Eesti Loodusfoto, Tartu.

4. Vellak, Kai jt. 2001. Additions to the list of the Estonian bryophytes, 19972001. Folia Cryptog. Estonica, 38: 7178.



Kai Vellak (1963) on samblauurija, ttab zooloogia ja botaanika instituudis. Uurib peamiselt samblakoosluste liigilist mitmekesisust ning samblaliikide leviku ja kaitsega seonduvaid probleeme.



Kai Vellak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012