Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/1
AASTAAJAD MJUTAVAD NII LOODUST KUI KA INIMESI

Rein Ahas on sndinud 10. detsembril 1966 Tartus, les kasvanud Jrvseljal. Lpetas 1991. aastal Tartu likooli geograafina (eriprogrammiga loodusgeograafia ja looduskaitse erialal), doktorit kaitses samas 1999. a. Ttanud peamiselt Tartu likooli geograafia instituudis (19941998 teadurina, 19982000 lektorina ja alates 2002. aastast vanemteadurina). 20042006 oli inimgeograafia ppetooli hoidja ja alates 2006. aastast on valitud inimgeograafia professoriks.

Tegutsenud Tartu lipilaste looduskaitseringis (president 19871990), Eesti rohelises liikumises (juhatuse liige ja metsatoimkonna koordinaator19942003).

Philised uurimisteemad on olnud seotud inimhiskonna keskkonnamjude ja -kaitsega. pinguaastate uurimist vaatles valdavalt aastaajalisi nhtusi, fenoloogia ja kliimamuutuste mjusid. Uurinud sstva metsakasutuse, ehitatud keskkonna ja ehitustegevuse keskkonnamjusid. Viimastel aastatel keskendunud valdkonnale, mis vaatleb ht ndisaja olulisemat keskkonnamjude allikat inimasustuse ruumilist paiknemist ja igapevase ruumikasutust, sh. valglinnastumist ja hajaasustust. Uurimaks ruumikitumist, on Rein Ahase juhitav trhm alates 2001. aastast arendanud mobiilpositsioneerimisel phinevat sotsiaalse positsioneerimise meetodit.

Mul on vahel tunne, et geograafia on selline hea kikehlmav teadusvaldkond, mis vimaldab uurida enam-vhem kike.

Geograafide uurimisala on huvitav ja ulatuslik. Kehtib reegel, et tuleb nha suuremat ala, leida laiemaid seoseid ajas ja ruumis. Konkreetset teemat svitsi ksitledes muutuvad geograafid juba erialateadlasteks: keemikuteks, bioloogideks, ajaloolasteks vi demograafideks. Geograafe iseloomustabki eelkige ruumiliste protsesside ja seoste uurimine, selleks on oma teooriad ja spetsiaalsed meetodid, sh. 21. sajandil geograafiat taaselustav geoinformaatika.

Oma geograafikarjri algul tegutsesid eelkige fenoloogina, aastaajalisuse uurijana. Mis on kige olulisem jreldus vi teadustulemus sellest perioodist?
Fenoloogilised aegread aitavad kinnitada, et kliima muutub ja muutuste mju elusloodusele ei vi alahinnata. Fenoloogilised aegread kui olulised alternatiivsed allikad tendavad hutemperatuuri phjal avastatut: kliima soojeneb vga kiiresti. Fenoloogilised andmed (sh. lumikatte muutused) on olulised ka selle prast, et aastaajalised protsessid muutuvad teistmoodi kui moodsa tehnikaga mdetud ja ldistatud temperatuur. 0,3-kraadilist aasta keskmise hutemperatuuri muutust ei suuda me silmaga eristada, elusloodus vib sellele teatud aastaajal aga mrgatavalt reageerida. Kevadiste loodusnhtuste kahendalane varasemaks nihkumine on tiesti tajutav ja loodusele olulise mjuga.
Oma fenoloogilistes tdes oleme krvutanud Eesti ja Ida-Euroopa fenoloogilisi andmeid Lne-Euroopa andmetega ning leidnud kinnitust, et Eesti paikneb kige kuumemas kliimamuutuste mju piirkonnas. Kevadpoolaasta muutused on olulised, silmaga mrgatavad, inimesele tajutavad ja sarnased Lne-Euroopa omadega. Meie oleme aga veel haavatavamad kui lnes, sest paikneme psiva lumikattega boreaalses vtmes. Lumikatte puudumine vi varasem sulamine mjutab paljude liikide saatust. Looduse rtmid lhevad sassi, suurvesi jb olemata, pojad nevad ilmavalgust toiduvaesel ajal. Niteks kesoleval 2006/07 hooajal algab talv jlle alles jaanuaris, kui korralikku talve ldse tulebki.
Oleme seostanud fenoloogilisi muutusi ka temperatuuri ja lumikatte muutustega kogu phjapoolkeral, kasutades nn. kevade indeksi mudelit. Looduses toimuvad muutused on selgelt seotud inimasustusega. Tihedalt asustatud aladel, niteks Lne-Euroopas, Kaug-Idas ja USA idarannikul, on temperatuuri ja aastaaegade nihked ning anomaaliad suuremad. Ilmselt on paljud aastaajalised nhtused peale atmosfri suurte muutuste seotud ka inimtegevuse otsese mjuga kohapeal: maakasutus, kohalik saaste (albeedo), soojussaare efekt jne. Kuidas Maa temperatuurireiim ja aastaaegade rtm kujuneb, kuidas inimene seda mjutab ja mis tulevikus juhtub, pole seni tpselt teadmata. Kuigi kliimamudelid kasutavad maailma vimsamaid arvuteid ja satelliidid koguvad suureprast materjali.

Ilmavaatlejaid on meil ikka palju olnud. Kas lihtsad ilmahuvilised suudavad kliimamuutuste tsidust kuidagi ka poliitikutele edastada?
Kui probleemid on suured ja lahendusi pole teada, siis hakkavad inimesed aktiivselt kaasa mtlema. Tnu sellele, et fenoloogia suudab lihtsalt registreerida muutusi looduses, on keskkonnateadlikumates hiskondades fenoloogilistest vaatlustest kujunenud ldrahvalikud projektid, kus osaleb tohutult palju inimesi ja areneb debatt kliimamuutuste le. Niteks USA National Phenology Network, Hollandi Natures Calendar ja Inglismaa UK Phenology Network. Hollandi vaatlusvrk teatas, et 2006. aasta detsembris registreeriti 240 loodusliku taime itsemine! Niisugused inimeste jaoks selged rmused rgitavad avalikkust kliimamuutuste arutelus osalema. Nii on fenoloogia muutunud meediateemaks, fenoloogiahuvilistest ja -teadlastest on kujunenud oluline huvirhm, kes mjutab avalikkust ja poliitikat. Suured muutused ja muret tundev rahvas rgitavad ka poliitikuid tegelema aktiivselt kliimamuutuste temaatikaga; toimivad paljud histransporti soodustavad ja autode ning lennukite kasutust maksustavad meetmed.
Kahjuks pole Eesti selles valdkonnas eriti samme ette vtnud ja kliimamuutused pole prast 2005. aasta jaanuaritormi okki avalikkuse ette judnud. Rkimata poliitikasse.

Ka inimgeograafina on sind huvitanud sesoonsus: niteks kuidas on hiskonna kitumine seotud aastaaegadega. Pnev teema on sndivuse ja viljastumise hooajalisus: teie trhma tulemused nitavad, et kige rohkem lapsi snnib kevadel. Seda vib oma tutvusringkonna nitel kinnitada ilmselt iga eestlane. Kuidas seda aga teaduslikult phjendada?
hiskondlike nhtuste ja meie igapevaelu sesoonsus on testi vga pnev uurimisteema. Mida rohkem on inimesed seotud aastaajaliste nhtustega, seda suuremas harmoonias loodusega nad elavad. Peipsi kaluri elu sltub ilmastikust ja aastaaegadest iga pev. Manhattanil vi Tokyos on aga aastaaegade mju mrgatav vaid mningates majandusindikaatorites ja igapevaelu kulgeb omasoodu. hiskonna sesoonse kitumise indikaatoreid on huvitav uurida ning see vimaldab hinnata populatsioonide toimetulekut ja teha paremaid plaane. Interneti-kasutus, rahavood, alkoholi tarbimine vi inimeste snd on kik sesoonsed. hed olenevad keskkonnateguritest, teised hiskonna nhtustest.
Tihti peituvad hiskonna nhtuste taga ikkagi looduslikud tegurid ja nende kaudne mju. ks niisugune teema on sndivus ja seksuaalne kitumine. Peale paljude hiskondlike protsesside (pereplaneerimine, thtpevad, puhkused jms.) mjutavad edukat viljastumist vliskeskkonna tegurid, niteks hutemperatuur ja peva pikkus. Meie bioloogilisse kella/kalendrisse on programmeeritud imelikud rtmid, mis avalduvad suurte populatsioonide tasemel: kevadise ja suvise sndimuse maksimumid jms. Teadlased ei tea praegu nende phjusi. Huvipakkuvaid, veel vastuseta ksimusi on palju. Lisaks hulk arusaamatuid asju, niteks sndide (vi registreerimiste?) statistiliselt oluline viiepevane rtm Eestis 1930.1940. aastatel.

Kas ja kuivrd mjutavad Eesti inimesi aastaajad ja ilmastik? Kas toimime siiski mingil mral looduse rtmis vi on aastaaegade tunnetus hiskondlikus kitumises kaduma hakanud?
Meie hiskond on jagunenud kolmeks sesoonseks rhmaks: loodusega harmooniliselt elavad maainimesed, suhteliselt rutiinse t- ja puhkeaastaga industriaalinimesed ning vabama graafikuga postmodernistlikud populatsioonid, kes elavad ja ttavad vrdlemisi vaba graafiku jrgi. Nende projektid kuhjuvad kevade ja sgise lppu, proovige siis kolleegide hulgas seminariks vaba peva leida! Ning suvel ja aastavahetusel puhatakse pikalt.

Inimgeograafina hakkas sind huvitama, kuidas ja kuhu inimesed liiguvad ning vtsid kasutusele sotsiaalse positsioneerimise. See on meetod, kus inimeste liikumisteid kaardistatakse mobiiltelefoni abil. Kuidas see toimib?
21. sajandil on enamikul mobiiltelefonid taskus. Telefonide asukohta saab mrata ja selle phjal inimeste ruumikasutust kaardistada. See on hea allikas hiskonna ja ruumi uurimiseks: vimalus uurida inimeste liikumist reaalajas ja sellest lhtuvalt korraldada hiskonnaelu. Kolleegid zooloogid uurivad kotkaste ja ilveste kitumist satelliitnavigatsiooniseadmete abil. Zooloogide tid lugedes on llatav teada saada, kui palju teatakse loomade ruumilisest kitumisest. Muuseas, minu kooliplve uurimistd pilaste teaduslikus hingus ksitlesid ilveste ja huntide liikumisteid Jrvselja metsades. Kaks talve veetsin enamiku vabu pevi nende jlgi mda kndides ja nende tegevust kaardistades. Sain uuringu eest mingi medaligi.
Ja siis on huvitav, et kui vhe me teame enda, st. inimeste ruumilisest kitumisest: kus me tegelikult kime ja palju enda kaaslaste elust teame. Ruumiline kitumine on ks elutegevuse osa. Kvantitatiivsele digitaalsele jljereale, mille mobiiltelefon meie jaoks salvestab, lisandub palju teisi huvipakkuvaid ksimusi. Tegelikult tahame teada saada, miks inimesed nendes kohtades ja just sel ajal kivad, millised on nende hinnangud ja soovid. Selleks anketeerime ja intervjueerime respondente ja hangime lisainfot teistest andmebaasidest.

Kas inimesed on lahkelt nus, et neid jlgitakse?
Nii ja naa. See on mobiilpositsioneerimise puhul tepoolest oluline teema jlgimine, jlitamine ja nuhkimine. Praegu kirjutamegi uurimust jlgimise mjust inimeste kitumisele. Jreldus on lihtne: need, kelle elus on midagi valesti (armastuses, ris vi poliitikas), ei taha uurimustes osaleda. Need, kellel on kodus ja tl kik korras (vib vist nii elda?), vtavad hea meelega osa. Umbes 50% eestlastest osaleb hea meelega meie uuringutes. Jb vaid oletada, mida varjavad teised Lnes on nus osalema vaid 20% inimestest, aga nende hirmu ajendab turumajanduse loodud reklaamitstus. Enamik lne hiskonna liikmeid on enda kiidetud turumajanduse ohvrid ja kardavad vimalikku spmmi kogu elu.

Mida senised uurimistulemused on nidanud?
Mobiilpositsioneerimise abil oleme jlginud umbes viitsadat inimest. Huvitaval kombel arvab enamik, et mind pole mtet uurida, sest ma ei kitu tavaliselt: kiakse vanemate pool, htul mujal tl ning purjetamas jne. Analsi tulemused aga nitavad, et ldjuhul on inimeste pevad vga rutiinsed, sarnased ja ette aimatavad. Natuke mjutab kitumist ilmastik ja aastaaeg, aga muidu on meie elu sna rutiinnne. Olen endagi kitumise phjal leidnud (minu jljerida on juba kaks aastat salvestatud, vaadake seda www.positium.ee), et elan igavat elu: t, kodu ja veel paar kohta. Ka pisikeses Tartus on linnaosasid, kus ma polegi viimase kahe aasta jooksul kinud, rkimata kogu Eestist.

Millised viks olla mobiilpositsioneerimise praktilised vljundid hiskonnale?
Niteks kiiresti valglinnastuva Eesti asustuse optimaalsem planeerimine: et oleks vimalik histransporti ja teisi teenuseid pakkuda kohapeal ja suuremale hulgale inimestele. Meie eeslinnade spontaanne teke linnade tagamaal on ks oluline elukvaliteedi kahandaja ning kahjuks ka keskkonnaprobleemide tekitaja. Inimesed kolivad linna taha maale, et loodusele lhemal olla, aga tegelikult suurendatakse oma koloogilist jalajlge. Ja linnas tl kies ei j tihti aega sinna maja taha metsa minnagi. Kui maale kolida, siis peaks kohanema sealse elurtmiga. Linnaelu tuleks elada linnas ja maaelu maal. Arutu maakodu ja linnat vahel rabelemine on ks praegusaja probleeme. Mitte ainult keskkonnaprobleem, ka elukvaliteet halveneb selle prast. Ja loomulikult tuleks kahanev Eesti elanikkond paigutada nii, et saaksime nautida jalgsi kimist ja histransporti. Just nimelt nautida: autol on palju plusse, aga moodne hiskond algab kusagil mnusas rongis ja hea linnaruum trammis ning metroos. Viimase jaoks on Eesti linnad liiga vikesed ...

Aga see mt, et eestlased on vga keskkonnateadlikud ja leldse loodusrahvas?
Minu arust pole tarbimishulluses eestlastel aega keskkonnale melda. Oleme Ida-Euroopa leminekuhiskond ja korrutame endale igal hommikul: meil lheb nii hsti, oleme Euroopa kiiremad, ilusamad ja targemad. Loodetavasti leiavad eestlased enne surma aega juurelda ka muude vrtuste le. Esimese sammuna viks valimiskastide juures melda, keda me valime, kes on meie poliitiline eliit. Selles mttes on rohelise erakonna teke igati
teretulnud, ehk saab sellest mitte ainult toidust mtlevate eestlaste kandepind. Aga poliitikute seltskond, kellega rohelised peavad oma aadete elluviimisel vaidlema ja kokkuleppeid slmima, on tsine.
Riik tervikuna ei ole oma tegudes kuigi keskkonnahoidlik. Jaanalinnu kombel peidab Eesti riik suurenevat CO2 emissiooni NSV Liidu kokkulangemisest tekkinud majanduslangusesse. Samuti igustatakse keskkonnale vga kahjulikku plevkivienergeetikat, naeruvristatakse taastuvenergeetika vimalusi. Metsade raie kiiruselt oleme Euroopas esirinnas, selle mjusid ei teadvustata. Meie avalikkust huvitab ha suuremate autode ostmine, teeummikuid loodetakse lahendada teid laiendades ja Tartust Tallinna kib endiselt vaid kaks rongi pevas.

Aastaid olid seotud Eesti rohelise liikumise metsandustoimkonnaga. Milline on sinu hinnang praegu Eesti metsanduses toimuvale?
Metsade kaitse on olnud sdameasi palju aastaid. Kasvasin les Jrvselja metsades, tihti uitasin metsamehest isaga metsades ja pidasin jahti. Isa ttas EPA metsakasvatuse kateedris ja selle kaudu olin seotud metsanduse petajate ja ppijatega. Kui 1990. aastatel tormasid eestlased metsa raha saama ja algas hvitav raiumine, siis oli see vga kurb. Nagu seegi, et kodused metsamehed muutusid raiete eestkostjateks. Turumajandus.
Kahjuks valitseb metsameeste hulgas praegugi mentaliteet, et puud tuleb kiiresti maha raiuda, muidu lhevad vanaks ja raha raisku. Tegelikult suureneb puude ja metsa vrtus iga lisanduva aastaga. Metsa ei tohiks nha kitsalt tihumeetritena ja tooraine allikana. Hirm vanade puude ees on levinud ka linnadesse, kus vikese defektiga puud kiiresti maha ligatakse ja asendatakse uute, Taanis kasvatatutega. Metsameeste auasi on istutada metsadesse ka vrpuuliike: Eesti pritolu puuliigid ja kooslused olevat igavad ja vhetootlikud. Hoolimata sstva metsanduse (FSC) sertifikaadist jtkub metsade leraie ja kuivendamine ka RMK-s. Metsas kndides paistavad leraie ja selle tagajrjed ilusasti vlja.
Metsapoliitika loojatel on algusest saati jnud tagaplaanile metsade thtis roll kujundajana, Eesti elukeskkonna ja maastiku kujundajana, koloogilise tasakaalu silitajana jne. Suurte summade tttu hoiduvad poliitikud metsandust sisuliselt reformimast ja tsiviilkastusesse andmast. Kuna metsapoliitika ja igasugused arengukavad muutusid metsatsturite ja neid puiduga varustavate ametnike mngumaaks, siis loobusin tst rohelise liikumise metsatoimkonnas. Nrve rikkumata vib tegelda palju huvitavamate asjadega.

Mis on tvlised huvitavad asjad, millega tegeled?
Naudin vga oma perekonda, nooruse seiklemine on asendunud sna koduse eluga. Koos abikaasa Margaretiga edendame oma keskkonnahoidlikku elamist, naudime ahiktet, kasvatame peenral aedvilju ja kompostime jtmeid. Ttar Roosi on hoolimata oma noorusest suur abimees. Laps on nii armas ja tema kasvamine on vga pnev.
Nagu meievanuste eestlaste enamik, peame hobitalu, mis asub Luna-Eestis Rebaste-Koorastes piirkonnas. Meeldib kalal kia, Roosi on minu jlgedes suur kalasja. Oma talumetsa me ei majanda, see on omandamas rgmetsa ilmet, seal leidub juba mitmeid vanale metsale omaseid liike. Kooraste kandis ka matkame metsas ja mina rndan vahelduseks kanuuga jgedel.
Olen paadunud lumelaudur, iga vaba momenti kasutan selleks, isegi akadeemilise lumelauaklubi oleme spradega asutanud. Unistan, et hel peval kolin Alpidesse ja hakkan lumelauduriks. Kusagilt mlestusteraamatust leidsin llatusega, et Eduard Vildel oli sama unistus kolida Alpide avarusse juba sada aastat tagasi, temal ji see vist titumata. Mitte, et ma ennast Vildega samastaksin, aga mulle tundus tsise kirjamehe piiritu ja siiras kirg mgede avaruste vastu selles ammuses tekstis nii llatava ratundmisena. Viimane soe sgis ja talv kurvastab eriti, vaatan Internetist Ameerika lumiseid mgesid ja unistan talvest. Talvel kulub palju aega ka murdmaasuusatamisele. Igal aastal proovin Tartu maratoni tispikkuses lbi sita. Suusasit Otepl ja Elvas on ilus ja hoiab vormis.



Inimgeograafia professorit Rein Ahast ksitlenud Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012