Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/1
Retk MudaauguKeila matkarajal ehk loodus linna lhedal

Kes vitis, et matkarada peab alati kulgema plislooduses? MudaauguKeila matkarada on hea nide algatusest rajada matkarada inimestele kergesti ligipsetavasse kohta: linna rde, tugevate inimmjudega kultuurmaastikule. Kuid looduski oma eri variatsioonides on sel matkarajal kenasti esindatud.

Hiina mttetark Yi-Fu Tuan on mrkinud: ks hea, moraalse inimese mratlusi tleb, et niisugune inimene ei suru oma kujutlusi teistele peale. See thendab, et tal jtkub tahtmist tunnustada teiste indiviidide reaalsust, ning isegi puu ja kivi reaalsust. Nii on ta vimeline seisma ja kuulatama. Selle mtteteraga algab trkis, mis kajastab MudaauguKeila matkarada. Rajale minnes on tepoolest tarvis tolerantsi, kas vi ses suhtes, et tavaliselt mistavad inimesed kauni looduse all puutumatu rgmetsa, ligipsmatu soo vi sinisinise veekoguga paradiisiaeda. Keila lhedale loodu on rada kultuurmaastikul, kus on hbenemata nha inimese jalajlge ja kepuudutust, ning seda llatavam on leida looduse imetegusid otse matkaja krvalt.

Raja ettevalmistajate Lii Sepa (Keila gmnaasium), Toivo Lodjaku (Eesti loodusmuuseum) ning Heli Nurgeri (Harjumaa muuseum) peamine siht oli luua mtestatud matkatee koolilastele kodumbrusse, kus saaks kia igaks mis tahes aastaajal ning kus oleks nha suur osa sellest, mida peetakse omaseks just Phja-Eesti loodusele. Mudaaugult Keila haigla juurde kulgeva raja pikkus on kuus kilomeetrit, tee vib lbida nii jalgsi kui ka jalgrattal. Selline matk kulgeb rahulikus tempos umbes kolm tundi vi veidi vhem. Raja alguspunkti saab sita Keila linnaliinibussiga ning vljuda Mudaaugu peatuses. Sellisel juhul peab silmas pidama, et raja algus ja lpp-punkt on erinevad. Vajaduse korral vib raja alguspunkti juda mda KeilaMudaaugu kergliiklusteed, siis pikeneb rada 2,4 kilomeetri vrra.


Kas linn vi maa? See ksimus vib MudaauguKeila matkarajal rnnates kergesti kerkida. Rada kulgeb Keila linna territooriumil, kuid linna neb ehk ainult raja esimeses punktis Mudaaugul ning viimases punktis Keilas. Sellest hoolimata on inimese ja looduse koosmju nha kogu teekonna jooksul: sajanditevanused paemurruaugud, kultiveeritud loopealne ning tuhandeaastane tammik, aastasadade jooksul inimktega rajatud kiviaiad, kurepesa, muistsed matmiskohad. Selle ringkigu jooksul saab nha ka ndismaailma negatiivseid mjusid: metsa alla maha pandud prgi ja nukogude sjavebaasi mju loodusele. Ehk on praegusaegse pahelise maailma mrke ka see, et teethistest on jrel vaid viis need, mis asuvad otse talude lheduses. Ndseks on rajathised loodusesse tumepunase-valge vrvitriibuga maha mrgitud, kuid teekond kulgeb kindlasti hlpsamalt, kui kaasa vtta kaart.


Paekivi on Eesti rahvuskivi. Phja-Eesti maastik on hmn paekivile seda leidub kikjal. Inimene on paasi juba vanadest aegadest kasutada osanud. Keila mbruses vib leida hulgaliselt hooneid, mille ehitamisel on kasutatud just kohalikku paekivi. Esiletstmist vrivad Keila kirik ja Keila raudteejaamas asuvad endised vabrikuhooned. Ka arvukad mbruskonna talude krvalhooned on ehitatud Keilast loode poolt murtud kivist. Suuremad paemurruaugud jid Keila keskusest kilomeetri kaugusele, sealt murtud kivi viidi muu hulgas ka hobuvankritel raudteejaama ning veeti Nmmele uute elamute tarbeks.

Tnapeval tunnevad Keila ladet ordoviitsiumiuurijad kogu maailmas. Keila lade on moodustunud umbes 454 miljonit aastat tagasi ning selle paksus on ligikaudu 20 meetrit. Matkaraja rde jval tppaljandil on nha vaid kolmemeetrine sein lademe keskmisest osast, kuid sama lademe alumisi kihte saab jlgida niteks Rootsis ja Phja-Ameerikas.

Esinduslik peakivinide on Kahari talu krvalhoone seinamr, millest rada mda kulgeb. Mnesaja meetri prast on tee res vimalik igal rndajal ise paekiviga lhemat tutvust teha. Paelasu otse raja krval lausa kutsub kivistisi otsima ning selles ordoviitsiumiajastu kivis neid ka leidub. Enim levinud on ksijalgsed, teod, vetikad ja meriliilia varrellid, nne korral vib sattuda kivistunud trilobiidile. Klab pnevalt!


Tuhandeaastane tammik. Tammed hakkasid Eesti alal levima 70008000 aastat tagasi ning trjusid vlja tol ajal valitsenud mnnimetsad. 5000 aastat tagasi olid tammikud Eesti alal lekaalus. Hilisem kliima jahenemine andis eelise kuuse levikule. Kliima jahenemise krval aitas tammede vljatrjumisele kaasa ka inimene. Kuna tammikud kasvasid viljakatel muldadel, siis hakati neid maid kasutama pllumaadena. Tammest sai hinnaline tarbepuit.

Juba raja algusosas loopealsel on nha esimesed ksikud tammed, kes sirutavad oma juuri paepragudesse. Esinduslikum tammesalu on Loigu talu lhedal. See on rmiselt mjus paik, et lihtsalt olla ja mtiskleda, aga ka vikest piknikut pidada.

Kunagi muistsel ajal hlmas Keila lneosa mitme hektari suurune tammik. Jrel on looduskaitsealune Liivaaugu tamm Keilast Paldiski ja Riisipere suunal kulgeva raudteeharu vahel Rmu kaubamaja taga ning tammiku loodepoolne osa matkaraja res. Suurem osa praeguseni silinust on 5090 aasta vanune lootammik, mis peamiselt jb segametsa koosseisu. Tammedega krvuti kasvavad seal saar, prn, vaher, aga ka kask, haab, kuusk, mnd ja hall lepp.

Tamme on lbi aegade peetud phaks puuks, sest puu, mille vanus vib letada inimplvi ning millele pole tugevuselt eriti vastaseid, tundus inimmistusele leloomulik. Samas on tamme peetud ka piksejumala puuks, kuna tammesse lvat ike teistest puudest sagedamini. Tenoliselt on phjus selles, et tamm kasvab maastikul tihti ksi ning tema peajuur ulatub sgavamale maasse kui teistel puudel, toimides niiviisi loodusliku piksevardana.


Loigu keerdkadakas. Kes poleks ninud vi kuulnud midagi toredast Kernu kadakast, Rootsi kuninga jalutuskepist, mis elab TallinnaPrnu maantee res visalt oma elu, hoolimata pealetungivast maanteest. Vhesed aga teavad Loigu kadakat, mis jb hena vhestest Keila linna looduskaitsealustest objektidest suurest maanteest krvale just matkaraja rde. See puukujuline kadakas on 8,2 meetrit krge ning tema mbermt on 1,4 meetrit. Puu arvatav vanus on 150 aastat.

Keerdumine on puukujuliste kadakate omapra. Tavaliselt keerduvad kadakad pripeva, Loigu kadakas aga hoopis vastupeva. Kadakas, olgu siis puu- vi psakujuline, on kohastunud kasvama kesise niiskusega paikades, sealhulgas loopealsetel. Tema imepeenikeste kolmetahuliste okaste kaudu aurustub vimalikult vhe vedelikku. Kadakamarjad ehk igupoolest kbid sisaldavad nnda palju lisid, et ei klmu ka talvel. Loigu kadaka lhikonnas kasvab teisigi puukujulisi kadakaid, kuid kski ei saa oma mtmetelt talle vastu.


Surnume. Enne Surnumele judmist lpeb teed ristanud salumetsakooslus. Surnume on vike liivane krgendik, kus paljandub liiv ja kruus. Siinne krgendik on kunagi olnud rannavall. Geoloogilised uuringud nitavad, et 80009500 aastat tagasi oli Surnume kohal Antslusjrv, mis uhtus oma kaldale liiva ja kruusa. Liivasest pinnasest annab tunnistust ka taimekoosluse muutus: ilmuvad mnnid, pohlad ja mustikad. Thelepanu vrib dekoratiivne luga, mis on tihedalt hivanud mberkaudse kasvukoha.

Surnume kohta on Jaan Jung oma raamatus Muinasajateadus eestlaste maal kirjutanud: Kalme Keila vallas, kus ks Surnume talu on, kelle juures ks pikk liivamgi on, mille ht otsa Surnumeks htakse, kust luid vlja tulnud. [1] Arheoloogid on dateerinud Surnumelt leitud luud 15.16. sajandisse. Arvatavasti on seal olnud keskaegne matmispaik, kuid esemeid leitud ei ole. Teele on praeguseni paista liivavtmise augud.

Surnumel oli veel 20. sajandi keskpaigas talu. Selle elanikud kditati ning hooned jid ilma peale. Praeguseks pole alles muud, kui elumaja vundamendi jlg, maa-alune kelder ning suur kuusepuu, mis kunagi kasvas maja kgiakna all.


Tankipolk. Matkaraja viimane lik kulgeb le nukogudeaegse tankipolgu maade. Kui ei teaks, ega siis ei usukski, et 50 aasta jooksul on see kohalike jaoks olnud peaaegu suletud paik. Ndseks on Keila linn just loode suunas laienenud ning endise tankipolgu alal laiub eramurajoon. htlasi on varasemasse tankide harjutusmetsa loodud Keila terviserajad.

Tankipolk ei tekkinud nukogude ajal siiski thjale kohale. Eelmise sajandi sdade vltel on Keila mbruses peetud lahinguid, mis tingisid vajaduse paigutada Keilasse sjavelasi ja nende varustust. Esimese maailmasja algusest saati oli Keilas vhemalt he rgemendi asupaik. Haapsalu maantee rde ehitati laskemoonalaod esimese Eesti Vabariigi ajal. 1940. aastal hakkas laskemoonaladusid kasutama ks Punaarmee veosa. Nukogude vimu kinnistudes rajati siia 144. motolaskurdiviisi tankipolk. Veel 1990.1993. aastal tegutses Keila tankipolgu territooriumil palju kneainet tekitanud piraatraadiojaam Nadeda, mis edastas nukogudemeelseid teateid. Prast tankide lahkumist Keilast 1995. aastal on see piirkond prdumatult muutunud. Tenoliselt ei ole Keilas enam kunagi ruumi sjavebaasile.

Rajale matkama minnes vite leida eest muudki vaatamisvrset: kusagil metsa varjus peidavad ennast samblaga kaetud hallid ja punased rndkivid, teisal puu all on tegutsev sipelgapesa, eri aastaaegadel nete itsemas-kasvamas mitmesuguseid taimi, kuulete ja nete mitmeid linde. Matkarada piirneb Natura 2000 alla kuuluva Niitvlja loodushoiualaga, kus on muu hulgas eesti soojumika psielupaik, haruldastest taimedest kasvab siin veel srmkpa liike, suur kopll ning sile tondipea.

Kui hel kevadel esimest korda matkajatega rajale lksin, oli mu thelepanu linnamelust nii hajevil, et oleksin peaaegu rstikule peale astunud. MudaauguKeila matkarajal on kllalt vaadata ka niisuguseid nhtusi, millele ei saa thist klge panna. Need, kes saavad seal tihedamini kia, vivad rajalt krvalegi prata ning avastada uut teha oma rada vi mitugi, muidugi arvestades loodushoiu phimtteid. Julgustan matkama ka hilissgisel vi talvel. Jalutuskik looduses aitab sgis- vi talvenukrusest vitu saada ja veeta kena peva perega metsas.


1. Jung, Jaan 2000. Muinasajateadus eestlaste maal: III.



Heli Nurger
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012