Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 10/2002
Taimekahjureid hvitagu nende looduslikud vaenlased. Intervjuu taimekaitse professori Anne Luigega

Anne Luik on sndinud 1949. aastal Valgamaal Lllemel. 1967. aastal lpetas ta Jakobsoni-nimelise Viljandi 1. keskkooli ning 1972. aastal Tartu likooli bioloogina. 1975. aastal kaitses bioloogiakandidaadi kraadi entomoloogias. 19721975 ttas zooloogia ja botaanika instituudis ning alates 1976. aastast Eesti pllumajanduslikoolis. Professor, EPM taimekaitse instituudi juhataja. Eesti mahepllumajanduse sihtasutuse nukogu esinaine, mitmete rahvusvaheliste seltside ja trhmade liige. Avaldanud le saja teaduspublikatsiooni.

Rgite, et taimekahjureid on vimalik trjuda mahedalt, nende looduslikke vaenlasi soodustades vi taimsete mrkide abil. Mu meelest on see tuntud ja teatud asi juba vhemalt mdunud sajandi algusest. Snteetilised trjevahendid, niteks kuulus DDT loodigi ju seetttu, et n.-. looduslike vahenditega ei suudetud kahjureid ohjata. Misprast siis nd on tarvis vana juurde tagasi prduda?


Inimene on kogu aeg jalgratast leiutanud. Vanu tdesid pevavalgele tuua ja uude kuube panna on rmiselt thtis, kui oleme unustanud oma juured, loodusega koos elamise. Inimasustus saab maa peal jtkuda vaid juhul, kui lheme looduse juurde tagasi, pime seda uuesti ning paremini tundma. Kahjurid on inimene oma tegevusega ise teinud, sest looduses pole nad ju kahjurid. Igal putukal on aineringes oma roll. Peaksime taimekasvatust arendama rohkem loodusega koosklas. Kui kahjuriprobleem tekibki, siis peame organismi kontrolli alla saama vimalikult loodushoidlike meetoditega. Vanasti kasutati taimseid toimeaineid ebateadlikult. Nd uurime kiki toimeaspekte, et aine kasutamine ei teeks loodusele kahju.

Uurite jooksiklaste osa kahjuritrjes. Kujutan elavalt ette, kuidas ks priske jooksik tekitab keskmises aiapidajas vaid udust ja sunnib otsima mrgipritsi. Vib-olla on ksimus looduse halvas tundmises, mistttu tapetakse nii vaenlasi kui ka spru.


Inimese teadlikkus on testi liiga madal ja ka meie lipilastele on looduse tundmise aineid rohkem tarvis. Kui ma pllumajanduslikooli kakskmmend kuus aastat tagasi petama tulin, siis olid nende ainete mahud tunduvalt suuremad. Kuidas siis tavainimene saab loodust tunda, kui teda petab loodust mittetundev spetsialist? Viimastel aastatel olen saanud meeldivaid kogemusi talunikega ttades. Inimestel on ratundmisrm: neid putukaid sagib mul seal kartulimaal palju ning kui vanasti astusin neile peale, siis nd astun krvale. Meil on vale arusaam, et taimekaitse seisneb, prits seljas, putukate trjumises. See algab tegelikult juba klvamisest, pllu suurusest ja pllu rtest: kas taimtoiduliste putukate sjatele jtkub pllu servas piisavalt elupaiku? Kurb pilt avanes he taluniku juures: ta oli igaks juhuks pritsinud plluservad herbitsiidiga le. Niiviisi ei psenud meile kasulikud putukad pllule. Oma tudengitele pame kll laiemat arusaamist anda. Keemiline trje on ikka kige viimane asi, kui muud meetodid enam testi ei aita.


Kahjurputukaid on mitmesuguseid: ks sb isi ja teine lehti ning kolmas jrab maa alt. Seega on vaja igahe jaoks oma rvtoidulist looma, tervet kahjuriohjajate kooslust: kas seda on tegelikult vimalik tekitada? Ja kui nad niteks iesjatega testi hakkama ei saa, siis tuleb pritsida, ja kik teised sbrad saavad hukka.


Arvan kll, et tegelikult on see lootusrikkam. Rvtoidulised organismid, putukad, mblikud, rvlestad jne., tulevad looduslikest kooslustest pllu mbrusest ja svad erinevate taimeosade kahjustajaid. Inimene viks oma taimekasvatuses teha rohkem Tootsi peenart, loodust matkida. Monokultuuri asemel peab kasvatama erisuguseid kultuure koos. Kui muudmoodi ei saa, siis kasvatage eri sorte koos. ks sort tmbab endale kahjurite lgi ning ka jrgmised toiduahela llid koonduvad selle juurde. Me ei pea saama maksimaalset saaki, vaid optimaalset, nii et saab ise elada ja ka teised organismid elavad.


Vi oleks hoopis lihtsam taimed geneetiliselt kahjurikindlaks muundada?


Hea ksimus. Biotehnoloogia vib teha loodusele sellise lhingeliku teene, mis meile hiljem vga kalliks maksma lheb. Niteks Mehhikos on muutunud mned herbitsiidiresistentsed kultuurtaimed ise umbrohuks, kontrolli alt vljunud. Sageli lisatakse taimele Bacillus thuringensise geeni, mis muudab ta lehetidele mrgiseks. Aga loodust me le ei kavalda. Kui ajutiselt lehetisid polegi, siis koos nendega laguneb mitu toiduahela osa: pole lepatriinusid, kireslasi, lindude ja suuremate loomadeni vlja. Samas ei kao lehetid kuhugi, putukatel areneb resistentsus vga kiiresti ja nii tekivad uued superputukad, kellega vitlemist on raske ennustada. See eksperiment lheb meile ilmselt kulukamaks kui keemilise trje ppetund.


Kui praktilise pllupidajana tahaksin omi maid mahedalt majandada, kas siis meil on saada vastavat kirjandust ja nu? Kas taimseid toimeaineid tuleb endal loodusest koguda vi saab neid valmiskujul pakitult kuskilt osta?


Mahetootja saab nu koloogiliste tehnoloogiate keskusest, mis annab vlja ka olulist teavet sisaldavat Mahepllumajanduse lehte. Kahjuritrjeks saab head abi ka meie instituudi kirjutistest ning uurijatelt. Taimsete trjevahendite osas pole asi pole meil veel nii kaugele judnud, et neid poes mdaks. Siiski, kohe peaks Eesti turule judma neemipuu ekstrakt NeemAzal, mis on mahetootjale lubatud vahendite loendis. Sellega saab mjutada lehetisid ja teisi imejaid-haukajaid, kes ttluse jrgselt kaotavad sgiisu ning arenevad ebanormaalselt. Muidu peaks ikka asi nii kima, et mahetootja paneb poti tulele ja korjab ise loodusest taimi. Hulk prgi- ja prahitaimi ning umbrohte, niteks kesalill, soolikarohi, toimivad kahjuritrjes vga hsti. Mujal maailmas makse niteks kslaugu- ja sibulaekstrakti, kuid meil on sinna veel pikk tee. Kunagi andsime Florale soovitusi ja proovisime taimseid preparaate juurutada. Toimeained on kll looduslikud, aga asi ei edenenud loodussstlike stabilisaatorite puudumise tttu.


Suure viljapllu jaoks vist ei jua potthaaval tmmist keeta?


Mis seal viljapllul ikka teistmoodi, snteetiliste ainete pritse saab kasutada ka taimsete toimeainete puhul. Tuleb ainult filtreerida. Tegelikult sltub kik lhenemisest. Et viljelda mahepllundust, peab kigepealt muutuma inimese mttemaailm. Inimene ei tohi ennast loodusele vastandada, nagu tavapllumajandus seda teeb. Tuleb olla looduse osa, loodust rohkem mista ja temast aru saada. Talunik peab oma kodukohas uurija olema, teadma oma kohalikke tingimusi ja aineringet, et taimedel oleks piisavalt toitaineid ja hea algareng. Iga taim suudab kahjustajatega videlda, kui ta on heas seisundis. Probleemid tulevad nrga taimega. Kindlasti ei tohi kotootja rajada suuri plde. Pllumajandusmaastik peab olema rohkem liigendatud, seal olgu palju mitmekesiseid elupaiku, et kik eri organismid saaksid koos elada ja ksteise arvukust kontrollida.


Kas Eestis on niteid talumeestest, kes mahedalt hulgi toodavad, mitte ainult enda ja naabrite tarbeks?


Saida suurfarm Tallinna lhedal toodab juba ammu mahetoodangut. Nende piimast tehtud kohupiim on pealinnas mgil. Mahetootmine on Eestis seadustatud 1997. aastast. Enne seda tegelesid inimesed ka biodnaamilise pllundusega, kus tuleb lisaks vaadata ka kuu ja thtede seisu jne. Umbes viissada kaheksakmmend inimest on valinud mahepllunduse tee ja kolmkmmend tuhat hektarit on sellega hlvatud. Mahetootmisele leminek vtab aega: klvikorra sisseviimine nuab mitu aastat. Kui liblikielistel phinev klvikord on kolm rotatsiooni lbinud, siis mullaviljakus on taastunud vi paranenud ning saagikaod tasandunud, mulla elustik mitmekesiseks muutunud. Inglismaal, Taanis, Hollandis jm. on mrksa raskem mahetootmisele le minna, sest sealne muld on ju surnud, kasvusubstraat. Meie probleem on monokultuurid. Kui kasvatame sama kultuuri pidevalt hes kohas, siis tulevad probleemid umbrohtudega ning haigused ja kahjurid kuhjuvad. Samas on ka mullad jnud orgaanilise aine vaesteks, mistttu nende bioloogiline mitmekesisus on madal ja nad ei taga taimekasvuks optimaalseid tingimusi.


Palju seal biodnaamilises pllunduses on usku ja kuipalju sellest teaduslikult phjendatud? Kas kuu faasid mjutavad ikka putukate sigimist?


See, mida me loodusest teame, on sna pisku selle krval, mida me ei tea. Kuu faasid mjutavad tuse-mnu ja inimeste haiguste genemist ja seetttu ei julge kuu osa pris eitada. Ilmingud on olemas. Putukaid mjutavad tugevasti ka pevased ja sesoonsed rtmid, niteks peva pikkus, valguse intensiivsus: osa liike koorub ainult koidikul, pevapikkus mrab aastaajalised rtmid jne.


Teie instituudis on uuritud ka putukate lhnatundmist ja hingeelu. Kuidas see viks kahjuritrjet edendada?


Kui me ei tunne mehhanismi, kuidas putukas leiab oma toiduobjekti, munemiskoha ja vastassugupoole, siis me ei oska neid mjutada. Kui teame, kuidas potentsiaalne kahjur leiab oma toiduobjekti, tema lhnastiimulit, siis vime seda muuta vi maskeerida, nii et putukas ei leia oma toiduobjekti lihtsalt les. Niteks kastame kapsast soolikarohuga ja kapsaliblikas ei pea seda enam oma toidutaimeks. Kui isane ja emane putukas ei saa lhnade Paabelis kokku, siis jvad jrglased lihtsalt tulemata. Niiviisi saame ht kindlat liiki mjutada, kuid see mjub tegelikult sageli ka kellelegi teisele. Taimtoidulist ahvatlev lhnaaine on ka stiimul tema parasitoidile, kes teab, et tema peremees tuleb sinna toituma. Nii mjutame juba jrgmist lli toiduahelas. Kui putukas sb taime, siis eritub taimest teatav lhnakompleks, mille peale lendab kohale parasitoid, taimesja looduslik vaenlane. Kui me teame sama lhnakompleksi ja piserdame seda kergelt pllule, siis meelitame niiviisi rohkem parasitoide kohale. Tegelikult teatakse sellest veel sna vhe.


Igasugune biotrje vib muutuda kergesti ohtlikuks, kui soodustame ht liiki.


Ongi nii. hele anname eelise ja teist natuke karistame. Kui teeme seda looduses olemasolevate organismidega, siis mjutame ainult toiduahela paari lli, erinevalt keemilisest trjest. Loomulikult ei tohi tuua mujalt prinevaid rvputukaid, sest nii viime uue liigi kooslusesse. Niisama ohtlikud on mikrobioloogilised ja seenpreparaadid, mida vanasti pritsiti ka niteks suurtele metsakooslustele. See mjutab kossteemi veel pikka aega, sest ta levib isendite kaudu edasi. Inimese sekkumine loodusesse vib alati tuua kaasa kurbi tagajrgi.

Kunagi olid Eestimaa talude pllud sna pisikesed. Samas ei kasutatud keemilist trjet, sest loodus tuli ksi toime. Peame hakkama rohkem vaatama pllu suurusele ja pllu rtele, et hoida taimekahjurite looduslikke vaenlasi.


Vikesel pllul on ka saak viksem ja tvaev suurem ning niiviisi on tarvis suuremaid plde.


Vib-olla olen liigne unistaja, aga elu sunnib meile viksemaid plde tagasi. Kllap hakkame kskord uuesti hobusega maad harima. Tulin just Kanadast, kus niteks metsakoosluse hoidmiseks veeti puid hobusega vlja. Rgitakse, et maailmas on nlg, ja meie peame kogu aeg seetttu palju tootma. Tegelikult need, kes on nljas, on ikka nljas ja meie vime siin toota palju tahes ja lpuks pletame niteks rukist. Ei tohi rkida toiduturu globaliseerumisest, vaid peame soodustama lokaliseerumist. Toit tuleb toota kohapeal: see on vrske ja tervislik, inimesed saavad td ning on niiviisi huvitatud tootmise jtkusuutlikkusest, et loodus ta mber oleks elus. Sstlik elu ja jtkusuutlikkus jvadki muidu vaid snadeks.


Kuidas Eesti taimekaitseteadus paistab naabermaade taustal? Kas oleme ikka teistest kvemad?


Me pole kehvemad, oleme samal tasemel. Meil on ksil projektid koos soomlaste, rootslaste ja inglastega. Uurime, kuidas suurendada looduse osa taimekaitses. Oleme Eesti taimekaitse suutnud elus hoida, hakkasime taas korraldama Balti taimekaitse konverentse. Mujal maailmas taimekaitses ha olulisemaks muutuv suund on Eestis tegelikult tippseisus. Meie lhenemisviis on ige.


Kas Tartus on kik vimalused tegeleda taimekaitseteadusega?


Palju asju on puudu, aga Eesti teadus vikski olla natuke teistsugune. Peaksime rohkem revideerima kohalikku loodust ja uurima, mis tingimustel muutub liik kahjuriks ja kes on kahjurite looduslikud vaenlased. Organismi ja populatsiooni tasemel teadus pole nii kallis. Tegeleme ka kuluka teadusega: uurime haistmisorienteerumist ja muid fsioloogilisi talitlusi. See on hdavalik, et kahjuritest aru saada.


Kas tudengeid ja kraadippureid jtkub? Ons see ldse perspektiivne teadus?


Kui noor inimene mtleb suure raha teenimisele, siis taimekaitse vga perspektiivne pole. Aga ta annab pris hsti tkohti: piiriteenistus, taimekaitsevahendite tootjad, taimetoodangu inspektsioon jt. Euroliidus vajatakse taimetervise spetsialiste veelgi rohkem.


Kas Teil ikka jb aega tegeleda oma teaduse ja muude asjadega?


Ikka pan, muidu ei saagi. Olen nd maainimene: elan maal ja tunnen sellest suurt rmu. Mul on seal vike potipllundus, kus on hea uurida putukate toidueelistusi ja klviaegade mju. Tsisemat teadust teen muidugi koos kraadippuritega. Olen vga tsine klassikalise muusika sber. Loodus ja muusika on mulle eluliselt thtsad.



Ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012