Eesti Looduse fotov�istlus
2007/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/2
Alutaguse soodes ja metsades

Ida-Virumaal Iisaku vallas kulgeb vahelduvas maastikus Kotka matkarada. Nime on rada saanud kohalikult vahtkonnalt, mida omakorda kutsuti Iisakust lne pool, Muraka looduskaitseala lahustkil pesitsevate kotkaste jrgi. Teekonnal neb muu hulgas eri metsamajandustde tagajrgi. Matkarada on seotud pnevate primuste ja rahvajuttudega.

Kaheksa kilomeetri pikkuse raja algus on Iisaku alevikus Illuka oosil Trivere mel. Oos on osa Illuka-Iisaku mandrij servamoodustiste vndist. Seljandik krgub 94 m le merepinna, olles Ida-Virumaa krgeim looduslik punkt. Ligi kahe kilomeetri pikkune ja 700 meetri laiune lauge lne- ja jrsu idanlvaga mgi on jalamilt 42 m krgune. Seljandik tekkis jaja lpus liustiku servale kogunenud sulavee setetest. Trivere mel asuvast 28 m krgusest vaatetornist avaneb vaade Alutaguse metsadele. Ilusa ilmaga vib nha Kureme kloostri peakiriku torne, Peipsi jrve, Narva je res asuva Eesti SEJ korstnaid ja linnulennult ligi 45 km kaugusele jvaid Kivili ja Kohtla-Jrve poolkoksimgesid. Torni alla jb pliste puudega kaitsealune parkmets, kus kulgevad jooksu- ja suusarajad.

Piki oosi tornist phja ja luna poole jb Iisaku alevik. Iisaku kirikukla judis kroonikasse 1426. aastal (Isacke) ja sai nime ilmselt piiblist juutide he esiisa ja Kristuse eelkuju Iisaki auks. Iisaku kohta kib ka rahvajutt Iisaki-nimelisest mehest, kes varjanud end sja ajal kuivas kaevus. Sja lppedes leidnud ta, et on piirkonda pris ksi alles jnud. Pdnud kinni hulkuva hobuse, siirdunud ta inimesi otsima ja leidnudki Sirtsi soost he vanatdruku, kelle oma kodukanti elama toonud. Rgitakse, et kohalik rahvas ehk iisakulased ongi nende perekonna jreltulijad ...

Tornist paistab 1846. aastal Kirikumele ehitatud phakoda, mis sai praeguse ilme prast 1894. aasta plengut. Iisaku kalmistu on kui kohalik ajaloorik, jutustades siin elanud inimestest, kes andsid oma panuse Iisaku ja Eestimaa hvanguks. Kabelist lne pool paikneb kivirist kohalikule koolipetajale Robert Theodor Hansenile, kes kirjutas viisi tuntud laulule Ema sda. Kabelist itta jvad perekond Peepude rngasristid 17. sajandist. Ndisaja kuulsaim Peepude esindaja on nitleja Helend Peep.


Rada suundub kohe sohu. Rajale suunavad viidad asuvad TartuJhvi maanteel. Matkarajale pseb Iisaku surnuaia krval asuvast parklast. Siin on ka infotahvel Kotka matkaraja kaardiga. Rada thistavad sini-valged triibud puudel, infotahvlid, postid ja laudteed ning selle ehitas vlja RMK puhkemajanduse osakond.

Laskudes mda jalgrada seljandikult alla, vib teelt leida viinametigusid. Rada kulgeb lbi heinamaa kuni metsaservani. Siit edasi mda laudteed le petaja soo, mis on saanud nime siin elanud kirikupetaja Rudolf von Hippuse talukoha jrgi.

petaja soos lodumetsas algav laudtee lbib liigniisket ala, kus kiiresti lagunevad taimejnused moodustavad musta, huumusrohke loduturba kihi. Siin kasvab rohkelt leppa, aga ka kaske, mndi ja ksikuid kadakaid, angervaksa, krvengeseid ja kannikesi. Lodumetsale iseloomulikud mrjad mttavahed on kuivendanud lbi metsa kulgev kraav. Mets lheb sujuvalt le kergelt mtlikuks ja turbasamblaseks siirdesooks, kus kasvavad krvuti mndidega soo- ja vaevakased. Puude vahel krguv pilliroog annab tunnistust sna viljakast pinnasest. Vesistes kohtades kasvavad ubalehed ja soopihlad. Mtastel on koha leidnud kuivemat kasvukohta eelistavad tupp-villpead, sookailud, kanarbikud ja Ida-Eesti soodele iseloomulikud hanevitsa puhmad. Siit-sealt leiab jhvikaid ja kukemarju.

Laudtee lpeb endise liivakarjri servas. Siit veeti Iisaku ja Tudulinna vahelise tee titeks liiva. Tee kulges lbi soiste alade ja oli varasematel aegadel kevadel ja sgisel peaaegu lbimatu. Thjaks veetud kohale tekkis prgila, mis on ndseks juba ammu suletud ja kattub tasapisi taimestikuga. Rada mdub endise prgila tagant, mille soopoolses servas vib nha kasvamas mitmeid koduaedadest metsa sattunud taimi. Jrgmisesse karjri osasse rajati 1978. a. mnnikultuur ja veerandsajandi prast tehti harvendusraie, mille kigus saeti maha vlja kasvus alla jnud puud ja parandati valgusolusid. Vlja raiutud puud jeti metsa alla kdunema, et parandada liivase pinnase viljakust. Samal aastal puud ka laasiti, et tulevikus saada oksavaba, kvaliteetset puitu. Mnni raiering on sada aastat, seega saab majandusmetsana kasvav mnnik raiekpseks alles 2078. aastal. 1996. aastal rajati ka jrgmisele liivakarjri alt vabanenud pinnale kahe-aastased mnniseemikud.


Liivaseljandikud. Noorendikust vlja tulles kulgeb rada piki karjri, judes liivaseljandiku otsani. Siit edasi liiva enam ei kaevandatud. Liivasel pinnal on nha metsloomade, mnikord ka hundi jlgi. Matkarada tuseb les seljandikule, kust avaneb vaade metsadele ja Iisaku kirikule. Edasi kulgeb tee piki liivaseljandikke, mille krgeim punkt on 58,7 m le merepinna.

Liivaseljandikud tekkisid jaja lpus, kui Kirde-Eestit kattev jpaisjrv hakkas maapinna kerke tagajrjel taanduma, jttes maha rohkesti viksemaid jrvi ja soostuvaid alasid. Taanduva Suur-Peipsi teele jid vnditena mda Alutaguse lunaserva kulgevad luiteahelikud. Lbi aegade on inimesed liikunud mda krgeid liivaseid seljandikke, vltides liigniiskeid alasid, mida oli raske lbida. Samal phimttel on rajatud enamik Alutagusel kulgevaid maanteid.

Liivaseljandikel neme valdavalt nmme- ja palumetsi. Nmmemetsa mndide all kasvavad peamiselt pdrasamblikud. Kuna maapinda katvad kuivad samblikud on vga rnad ja purunevad kergesti, on mistlik liikuda ainult mda sissetallatud radu.

Liivaste seljandike vahele jvad madalad ja soised alad, mille letamiseks on ehitatud laudteed. Seljandike vahele, mnninoorendiku serva on rajatud RMK matkaonn, kus kehtib igaheigus. Onni krval on lkkekoht ja kuivkimla. Nd on pool teekonda lbitud ja aeg jalgu puhata.

Edasi kulgeb rada lbi mnnikute ja vikeste raielankide, kus kasvavad erivanuselised puistud. Seljandiku lppedes tuleb letada kruusane Kotka-Roostoja tee. Siit algav Muraka looduskaitseala kavandatav lahustkk ulatub Rtli soo parklani ehk matkaraja lpuni vlja.


Kuusikust jlle sohu. Suunav viit juhatab matkajad krgesse kuusikusse, kus asub Krtsi oja lkkekoht ja kuivkimla. Kuusik on mnnikute jrel mnus vaheldus. Teisel pool Krtsi kraavi kulgeb rada lbi madalsoo serva, kus kasvab kuuski, mnde, sookaski ja leppi. Liikuv vesi rikastab turvast hapniku ja mineraalainetega ning seetttu on madalsoos liigirikkus suurem kui soo teistes osades.

Madalsoo lheb kiiresti le siirdesoometsaks ja algab laudtee. Pinnakattes muutuvad valitsevaks turbasamblad, pilliroog ja tarnad, kased ja mnnid. Laudteega krvuti jookseb 1960.70. aastatel maaparanduse nime all rajatud kuivenduskraav. Praeguseks on soode kuivendamisest loobutud, sest enamasti ei anna kraavitamine soovitud majanduslikku tulemust.

Metsaservas avardub vaade Rtli soole. Lage ala koos soosaartega meenutab esmapilgul rabamaastikku. Tegelikult jtkub siirdesoo, mille tunnuseks on soo eri arengujrkudest prinevad taimed. Mttavahedes leiame endiselt madalsootaimi: mitmeid tarnu, pilliroogu, ubalehte, vesihernest ja soopihla. Vhestel mtastel, milleni ei ulatu pealevalguvad veed, on kasvukoha leidnud tpilised rabataimed: sookail, kvits, kukemari, sinikas ja kanarbik.

Lagedal sool hargneva laudtee parempoolne haru suunab matkajaid soosaartele ja vasak piki laudteed jnukjrve rde. Mlemad rajad saavad taas kokku soo servas poolsaarel asuva pstkoja juures.


Keera vasakule, jnukjrve rde. Kunagi oli siin paljude liivaste saartega suur jrv. Soo on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi jrve kinnikasvamise tagajrjel; nha on selle viimane vabam veesilm. Jnukjrve tsuvaid kaldaid ristavad ubalehed ja kevadel peavad siin konnad pulmi. Laukaid ei ole sellesse soo osasse veel tekkinud. Soo happeline ja mrkja maitsega vesi klbab juua, aga kuna vees on vhe mineraalaineid, ei kustuta see janu. Mdudes mudamlgastest, neb jrve kinnikasvamise eri etappe. Mlgaste servades kasvavad vesiherned, kes on putuktoidulised taimed nagu huulheinadki, kuid pavad oma ohvreid veest.

Teekond jtkub vikesele mndide, sookailu-, kanarbiku- ja sinikapuhmastega soosaarele. Siin hakkab mineraalmaapinnas turbasammalde alla kaduma. Turbasammal kasvab kuni 1 cm aastas, mattes enda alla kik ettejva, sealhulgas kunagised krgemad pinnavormid. Saarel kasvavad mnnid toimivad niiskust hku suunavate torudena. Kui raiuda saarelt maha kik puud, kiireneks turbasammalde pealetung veelgi. Aastakmnete prast meenutavad seda saarekest soopinnasest vlja ulatuvad krged kuivanud mnnitkad. Laudtee lppeb pstkoja ja laagriplatsiga poolsaarel.


Vi mine paremale, soosaartele. Hargnemiskohast paremale kulgev teeharu hendab omavahel nelja soosaart. Soosaared on lbi aegade pakkunud inimestele pelgupaika sdade ja nendega kaasnevate taudide eest.

Esimest saart kutsutakse karjuste saareks. Kohalikud talud kasutasid kevadel soid lehmade ja lammaste karjatamiskohana. Loomad sid tarna, villpid ja ubalehti. Saarele kogunenud mbruskonna karjalapsed ehitasid endale tuule ja vihma eest varjuks vikese onni. Onni seinteks seoti pajuvitstega kokku saarelt korjatud kuivanud puulatte ja topiti pragude vahele sammalt. Katust tihendati mtastega. Praegune osmik on ehitatud kunagiste karjalaste mlestuste jrgi; vike seltskond saab siin halva ilma korral peavarju.

Saarte vahele jvad mrjad tarna- ja pilliroorohked alad. Siin kasvavad huulheinad, rabakad ja ubalehed. Raja viimane saar kuulub sookollidele. Vanarahvas uskus, et soo mlgastes ja laugastes elavad soovaimud ehk -kollid, kes soos kimise ja kitumise reeglite vastu eksijad oma turbamudasesse kuningriiki vedasid. Kuid nad aitasid ka abivajajaid, jagades nendega oma aardeid: punaseid, kollaseid ja siniseid kalliskive, mida mtaste pealt noppida vis.

Ka le soosaarte kulgev matkarajalik lpeb soo servas paikneval poolsaarel. Esimese maailmasja ajal tulid poolsaarele Saksa sdurid ja otsisid siit nende kasutuses olevatele kaartidele kantud teerada. Vana turbasammalde alla kadunud palktee oli kulgenud soosaarte vahel suunaga Roostojale ja sakslaste ritus siit oma vooriga lbi minna luhtus. Teine rahvajutt rgib, et Phjasja ajal olnud siin laagris Rootsi veosa. Pealetungivate Vene vgede eest taganevad rtlid taandunud sohu. Viimane oma kaaslaste taganemist katma jnud rtel muutunud aga kotkaks, kes asunud elama raba serva.


Rtli soo vaatetorn. Poolsaarelt mda liivast seljandikku kulgev rada juhatab rndajad vaatetorni juurde. Tornist avaneb vaade soole, mudamlgastega jnukjrvele ja soosaartele.

Soos peatuvad oma rnnuteel haneparved, siin pesitsevad tikutajad ja sookured. Mnikord vib nha kalju- ja kalakotkast ning rabapistrikku. Varakevadel mngivad tedred klmunud soopinnal pulmamngu ja rebaste rajad viivad saarelt saarele.

Orhideedest kasvavad Rtli soos kahkjaspunane srmkpp, vthuul-srmkpp ja kuradikpp.

Rahvajutu jrgi ootab torni juurest edasi minnes rndajaid kullaauk, mille juures olnud Phjasja ajal Rootsi sdurite kaev ja hobuste jootmise koht. Kui Vene ved peale tungisid, ei jutud kogu vara endaga kaasa vtta ja nii maeti osa kraami kaevu juurde liivaknkasse. Varandusele ei saadudki enam jrele tulla. Selle kaevanud vlja ks kohalik klamees, kes lunastanud enese orjusest vabaks. Raha jtkunud ka Kesk-Eestisse maa ostmiseks ja vaba mehena talu loomiseks.

Mda seljandikku edasi liikudes hakkavad silma vaigutustriipudega mnnid. Vaigu kogumine kuulus varem metsatliste kohustuste hulka. Nad vigastasid puukoort, moodustades kalasabamustrilise soonestiku ja kinnitasid karride alla vaigu kogumiseks topsiku. Praegusajal seda enam ei tehta: tstusele vajalik vaik eraldatakse keemilisel teel. ldjuhul vaigutatud puudest enam kvaliteetset palki ei saanud ja ligatud lauad kippusid kveraks kuivama. Seetttu ligati peale vaigutuse lppemist mnnid kiiresti maha vi toodeti tvedest raudteeliipreid. Vaiku kasutatakse peamiselt trva, trpentini ja kampoli tootmiseks.

Nd tuleb lbida veel noorendik ja siis ongi matkaraja lpp Rtli soo parklas, mis asub TartuJhvi maanteest 4,5 km kaugusel Slliku klas. Siit saab alguse ja htlasi lpeb matkaraja lhem, 3,5 kilomeetri pikkune variant, mis kulgeb ringrajana Rtli soos. Selle Kotka matkaraja osa vib lbida eraldi teekonnana.



Anne-Ly Ferel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012