Eesti Looduse fotov�istlus
2007/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2007/2
Suursugune ja toidetud

Luike, igemini khmnokk-luike, on ilmselt enamik inimesi tundnud juba maast-madalast. Noored tallinlased on neid vanemate hutusel Kadrioru tiikidel toitmas kinud ning ka mujal Eestis pole see tegevus vras. Olenevalt aastast vib Eestisse talvituma jda tuhandeid luiki ning klmetavat veelindu vaadates haarabki inimese ksi iseenesest saiaptsi jrele. ilis tegu mjub kegakatsutavale linnule kindlasti hsti, mis siis, et saiast rasvunud linnul vib samas olla niteks suur mineraalainepuudus.

Linnastunud khmnokk-luige toitmine on sirguvale loodusesbrale kahtlemata elamus: suur uhke lind vtab palukesi peaaegu et kest. Pakutav sai vi teravili on sna heklgne toit, aga linnu khtu tidab. Nii harjuvad linnud lihtsalt kttesaadava lisatoiduga ega kipugi talveks luna poole lendama.

Khmnokk-luik saab looduslikku toitu ktte sna madalast veest. Kui pakane veekogud kaanetab, oleneb nende kekik lisastmisest. Vaevalt loomaarmastajad seda terve talve vltel, eriti veel tugevate klmade aegu viitsivad alatasa teha; linna rohked hulkuvad koerad saavad jagu nii mnestki nrgemast talvitujast. koloogi vaatenurgast oleks neil lindudel kindlasti kasulikum lunasse talvitusaladele lennata; kuid pedagoogi vaatevinklist pib sirguv inimlaps sel moel nrgemate eest hoolitsema, loodusele thelepanu prama.

koloogides ja ornitoloogides tekitab luik kui mneti looduskaitse smbol ilmselt sna vastakaid tundeid. Eestis tuntuim liik khmnokk-luik on tegelikult siin uusasukas: mned sajandid tagasi tid ta siia misnikud ilulinnuna. Pesitsenud on ta meil vhem kui sada aastat, see-eest viimastel aastakmnetel snagi arvukalt. Peamiselt taimetoitlasest lind eelistab elupaigana kohti, kus teda toidetakse vi kus looduslik taimestik on vohama hakanud, seega eesktt asulate mbrust vi saastunud, rohketoitelisi veekogusid.

Kui kaitseme niteks he teise smboli, lendorava elupaiku, siis neis elab enamasti hulgi teisigi rgset, puutumata metsa vajavaid inimpelglikke olendeid: nii seeni, samblaid kui ka loomi. Vaevalt et khmnokk-luige rohketoitelisest pesitsuskohast leiab ohustatud loomi vi taimi. Looduskaitse seisukohalt on oluline kaitsta inimpelglikumate, pesitsuspaigaks loodusmaastikku vajavate vike- ja laululuige rndepeatuskohti rannaniite.

Debora Vaarandi on elnud: Sinna, kuhu luiged kadusid, aina vaatad, mttes, vagusi. Luikede kaitsmise koloogilised phjendused on mistusprased, ent lbirndavate laulu- ja vikeluikede kaebliku hle raskemeelne nukrus pole vhem mjus.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012