Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/3
Jrvega ei saa nalja teha

Ingmar Ott on sndinud 14. septembril 1955. aastal Tartus. Lpetas 1980 Tartu likooli bioloogina (koloog-algoloog). Kaitses bioloogiakandidaadi vitekirja 1987. Alates 1979 ttanud ja lbinud aspirantuuri Eesti NSV TA zooloogia ja botaanika instituudis (praegune EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut), 19911992 hdrobioloogia osakonna juhataja, 19922001 Vrtsjrve limnoloogiajaama juhataja. Alates 2004 rakendushdrobioloogia professor. Uurinud mikrovetikate floorat ja koloogiat, tegelnud teoreetilise ja rakenduslimnoloogiaga, siseveekogude aineringega, Eesti jrvede tpoloogia ja arengulooga. Aastast 1998 Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni liige. Sai 2007. aasta riigi teaduspreemia (koos Peeter Ngesega) geo- ja bioteaduste alal monograafia Verevi jrv teravalt kihistunud hpertroofne veekogu ja siseveekogude koloogiat ksitlevate teadusartiklite eest.

Miks on just Verevi erilist thelepanu plvinud: seda laadi jrvi on meil ju rohkesti?


Phjusi on palju. ks lihtsamaid on see, et jrv on limnoloogiakeskusele lhedal. Kui kmme aastat tagasi keegi limnoloogiakeskusest linna lks, pidi Verevist proovi kaasa vtma. Meil oli juhendki tehtud, et mis protseduure tuli Verevist mdudes teha.

Jrved asulate vi punktreostusallikate lhedal on tugevasti mjutatud. Eesti loodus on nii puhas: et hte jrve tsiselt solkida, kulub pris palju aega. Verevi on vike ning vikesed veekogud on tundlikumad. Suuremad linnade vi asulate lheduses paiknevad jrved saavad reostusega paremini hakkama: Tamula, Vagula, Viljandi on enam-vhem heas seisus. Sisuliselt ongi kaks peamist phjust: lhedus ja huvi, mis sellises veekogus toimub.

1980. aastate keskel leidis kohalik rahvas, et Verevi jrvega on midagi tsist lahti. Kalad surid, korduvad suvised veeitsengud, sgisel salaprane roheline lga kalda servas, mis on ka limnoloogiliselt haruldane nhtus. Siis hakkasime jrve uurima, lpuks saigi uurimisteemaks kihistunud jrved. Sellistel jrvedel on suvel temperatuurikihistus lemine veekiht ehk epilimnon on 23 meetrit paks, kus vesi seguneb. Siis jrgneb umbes sama paks hppekiht, kus pealmise osaga vesi ei segune, vaid ainult oma kihi piires ning alumine kiht ehk hpolimnion, mis ulatub phjani ja oleneb jrve sgavusest.

Kui palju on meil kihistunud veekogusid?


Suurem osa jrvi, mille keskmine sgavus on le kolme meetri, on kihistunud. Verevi paistab silma ses mttes, et ta on nn. kaevjrv vikese pindalaga, kuid sgav. Selliseid on vrdlemisi vhe. Meil on 43 jrve, mille sgavus on le 15 meetri. Verevi on 11 meetrit sgav. Suhteline sgavus ehk sgavus vrreldes pindalaga on Verevil suur.

Verevis avastasime peagi, et kihid kevadel ei segune. Tal on vaid ks segunemine sgisel, samal ajal kui enamikul Eesti jrvedest on ka kevadine segunemine: kohe prast jminekut lkkab sulavesi vee liikuma. Sellist kevadist mittesegunemist polnud Eestis varem leitud ning ka mujal maailmas on seda vhe teada. Isegi kui srane protsess on avastatud, siis pole kirjeldatud, kuidas kogu kossteem sellises olukorras hakkama saab ja kuidas see mjutab kogu kasvuperioodi.

Kui on termiline kihistumine, siis tekivad veesambas ainete gradiendid. Epilimnonis ehk pealmises veekihis seguneb vesi lbi, sealsed biogeenid kasutatakse ra, elustik sureb ja vajub alumistesse kihtidesse. Miski protsess neid biogeene enam phjakihtidest les ei too vi tpsemalt, tuuakse vga vhe. Niisugune olukord ei luba kasutada suhteliselt suurt vee mahtu ja selle ressursse/varu. lemistes veekihtides pole toitesooli ja alumistes valgust. Taimed ja taimne hljum (ftoplankton) ei saa areneda kuigi intensiivselt. Tekib kummaline olukord: kogu veesambas on kokku vga palju toitesooli, aga troofsuspramiidi esimene lli saab neid vga vhe kasutada. Sellest on siis omakorda kogu lejnud toiduahel nljas. Kuidas elustik hakkama saab: kas sinna tulevad uued liigid, milline on produktsiooniprotsess, kuidas plankton elab?

Saime kaks aastat jrjestikku uurida ja selgus, et aastati oli planktoni liigiline koosseis hoopis teistsugune. Vga huvitav nhtus: kevadine vga kiire vee soojenemise periood paneb tervele kasvuperioodile pitseri. Millised liigid siis sel otsustaval kihistumise teravnemise ajal lgile psevad, need mravadki jrve talitlemise kasvuperioodil.


Kas see liikide valik on juhuslik?


Suuresti kll, aga siin on hulk nansse, mis liigilist koosseisu mravad: temperatuur, biogeenide varu selleks hetkeks. Oluline on ka lmmastiku ja fosfori suhe. Kevadel on thtis rni kttesaadavus. Sellistes veekogudes etendab erilist rolli eelnimetatud ja ka teiste tegurite kompleks, mis osutub mravaks vga lhikese perioodi jooksul. Eelistatud on need liigid, mis on kohastunud biogeene kiiresti tarbima ja veesambas psima jma. Hljumiseks on liikidel mitu kohastumust, niteks kidad, jtked, ogad. Osa liike reguleerib aga hljuvust rakusiseste gaasivakuoolidega.

Kevadel domineerivad sageli rnivetikad. Nagu nimigi tleb, on nende rakukest rnidioksiidist ja nad on vga rasked. Lihtsam on sellistel liikidel veesambas psida just kevadel, kui vesi on klmem. Kui rni sel ajal vees pole, lheb neil kehvasti. Nii et liigiline koosseis sltub vga paljudest pisiasjadest. ht-teist oleme oma raamatus pdnud selgitada, mis niski sobivat, ent tekkis palju uusi ksimusi. Vrdlusmaterjali on kirjanduses sna vhe. Eesti jrvede omapra on suhteliselt kalk vesi, mida niteks Skandinaavias on vga vhe. Paljude maade limnoloogid tegelevad aga hoopis suuremate ja thtsamate jrvedega, kus on teised tingimused.


Samas asub Verevi devoni liivakivide alal. Kust see lubi jrve saab?


Arvame, et kauges minevikus pidi Verevi olema pehmeveeline. Elva linn on umbes 120 aastat vana. Inimtegevus teeb vett igal juhul karedamaks, muudab veeringlust jne. Praegu on Verevi pris karedaveeline. Igatahes on meil nii pehme- kui ka kalgiveelisi jrvi, Skandinaavias sellist mitmekesisust ei ne. Lti jrved on muidugi sna sarnased. Luna-Eesti liivakivi aluskivimil paiknevad jrved on sageli karedaveelised tnu meie moreensetele krgustikele.


Kas Verevi puhul on tulnud pevakorda ka jrve noorendamine?


Peaks noorendama kll, seda nuab ka Euroopa veepoliitika raamdirektiiv: kehvema kvaliteediga veekogusid peab noorendama. Kuigi see direktiiv rgib eelkige vhemalt 50 hektari suurustest jrvedest, oleme siiski llitanud ka Verevi rahvusvahelistesse programmidesse. Oleme ELile deklareerinud, et Verevi on kehvas seisus veekogu, mis vajab noorendamist.

Raamdirektiivi rangetest nuetest saab ka mda hiilida, niteks kui tervendamine osutub likalliks vi on jrve kaldaid muudetud, mis takistab noorendamist. Niteks Soitsjrves on vesi alla lastud ja kaldad tis ehitatud enam ei saa veetaset tsta. Verevi tervendamine pole kuigi lihtne ega ka odav. Tavaliselt seisneb see muda vljapumpamises, muda ladestatakse vi kasutatakse parkides vetisena. Verevi on sgav ja muda on raske ktte saada; seda pole kuhugi panna: linn on samas, lnekaldal on raba ja sealt valguks muda jrve tagasi. Ttlemisvimalused on vga kallid. Oleme raamatus siiski soovitanud Verevile sobiva tervendusmeetodi: sette keemilis-bakteriaalne ttlemine ja vee phjakihtide aereerimine.


Kui muda vlja pumbata, ei saa hiljem teada jrve arenguloost?


See vimalus kaob kindlasti. nneks on paleolimnoloogid Verevit natuke uurinud. Aga see on kik hiskondliku kokkuleppe ksimus. Igal otsusel on omad krvalmjud.


Palju see noorendamine jrve arengut tagasi prab?


Kindlasti viib see uue seisundini, mida kunagi varem pole olnud. Seda saab ekspertkogemusena ennustada. Eestis pole htki kogemust jrve normaalse, kikehlmava tervendamise kohta. Pump sisse ja proovime, mis saab. Need on kik jnud poolikuteks katseteks. Praegusel ajal on ikkagi hdavajalik kaasata ldsus ja arvestada kikide poolte huvidega. Tuleb teha komplekssed eeluuringud: paleolimnoloogilised, limnoloogilised, leida insenertehnilised lahendused jne. nneks hoiab Euroopa Liit sellistel tdel silma peal.

Groteskne on Verevi puhul see, et pealtnha on kik korras: inimene kasutab pealmist veekihti, epilimnioni, ega tea, mis on selle all. Mnes mttes vib elda, et see alumine kehva kvaliteediga kiht vibki nii jda, see on sinna lukustatud ja mis temast torkida. Aga see olukord on vga ebastabiilne: kui ilmaolud muutuvad ja jrve vesi kevadel ja sgisel korralikult seguneb, kahjustab see kossteemi tohutult. Toitesoolade varud Verevi phjakihis on ilmselt Eesti ja lhiriikide kige suuremad. Kui teistes kihistunud jrvedes erineb niteks fosfori hulk phja- ja pinnakihi vahel kolm-neli korda, siis Verevis ligi kolmkmmend korda. Kuid peale selle on veel fosforivaru setetes! Kui see toitesooladerikas vesi peaks judma pinnakihti, lheb seal vesi hoobilt itsema. Ilm on seni kihistumist soosinud, aga see vib muutuda.

Insenerid pakkusid kunagi vlja, et kogume mbrusest veed Verevisse kokku, tekitame intensiivse veevahetuse, aereerime ja segame vett. Ei taha meldagi, mis oleks jrvest sellisel juhul saanud.


Kui palju suvitajad jrve veekvaliteeti mjutavad?


Seda ksimust olen kuulnud aastakmneid. Algul arvati, et see on vga oluline tegur ning mjutab vett tugevasti. Kunagi oli Postimehe kalendris mingi suvekuu kohta karikatuur, et Verevi jrvest tuseb kusipks. 1990ndate keskel avastasime katsetega, et toitesoolade hulk suplejate tttu oluliselt ei muutu. Kuid oluline on kallaste erosioon, tallamine, tvestavad bakterid, aga need on kik meditsiinilised vi sotsiaalsed ksimused. hust tuleb vhemasti kmme korda rohkem toitesooli kui suplushooajal suvitajate tttu.


Kui vtta suvaline Eesti jrv ja seda samamoodi kompleksselt uurida, kas viks samuti nagu Verevi puhul teha teadusele thtsaid avastusi?


Kihistunud jrvede kohta arvan, et ilmselt suuremaid llatusi ei tule. Leidub mittesegunevaid jrvi, selliseid, millel puudub peale kevadise ka sgisene tsirkulatsioonihetk seega meromiktseid jrvi , niteks inimese mjutatud kihistumisega Kooraste Linajrv. See on mstiline veekogu. 1955. aastal lpetati seal linaleotus. Kuigi see on umbjrv ja kunagisest tugevast reostusest mdas juba le poole sajandi, itseb vesi seal peaaegu aasta ringi. Isegi talvel paistab vesi lbi j roheline nagu hernesupp.

Kui tavaliselt itseb jrvede vesi juulis-augustis, siis Kooraste Linajrves on mitmel suvel olnud vastupidi: suvel on vesi selge ja puhas, lbipaistvus ligi kolm meetrit. Seal on eriti tugev kihistus. Temperatuurierinevus pinna ja phjakihi vahel on suvel 20 kraadi. Terve aasta on phjalhedase vee temperatuur umbes 5 C. Suvel kasutab plankton toitesoolad pinnakihis kiiresti ra ja alles jahedama veega difundeerub alumistest kihtidest les uusi toitesooli ning veeitseng saab jtkuda. Ka Ruge Kaussjrv on meromiktne.

Verevi puhul on thtis see kunagine tohutu reostuskoormus, vaevalt teist nii saastunud veekogu Eestis leiab. Pealegi on ta suhteliselt sgav, vee-elustikul tekib nii elukohavaegus kui ka nlg. Sellist elutingimuste kompleksi Eestist naljalt ei leia.


Kas mni jrv on Eestis ka nii hukas, et pole midagi peale hakata?


Oleneb, mille jrgi hinnata. Kui vtta kinnikasvamist, siis 19. sajandi keskpaigast alates on paljude jrvede veetaset alandatud, et maamees saaks juurde karja- ja heinamaad. Paljud jrved on prast seda kinni kasvanud vi kasvamas. See kinnikasvamine on juba looduslik protsess. Kui hukas jrve kriteerium on veeitseng vi kalade suremine, siis vga ekstreemseid jrvi on vga vhe. Eesti loodus on hsti puhverdatud ning inimesi pole palju: mitte et me oleksime nii head looduskaitsjad, aga meid on lihtsalt vhe.

ks halb nide on Harku jrv, kus on olnud vga tugevad veeitsengud. Vee lbipaistvus on seal kunagi olnud vaid 9 cm. Phjuseks olid kunagised reoveepumplate rikked. Seal on planktonis palju organisme, kes tahavad kergesti lagunevat orgaanilist ainet ehk eesti keeles solki.


Kui hsti on Eesti jrvi uuritud?


Ei usu, et midagi vga llatuslikku siit veel leiaks. Vahel on liikunud kuulujutte, et leiti niteks jrv, kus vesi paistab kmme meetrit lbi. Seal oleks kll, mida uurida. Vahel on kohalikud elanikud pakkunud hoopis suuremaid jrvede sgavusi, kui on ametlikud andmed. Hiljuti tles keegi kohalik, et rabajrv on viisteist meetrit sgav. Kohapeal selgus siiski, et sgavust on vaid paar meetrit. Kui see oleks teks osutunud, oleks ka seal palju uurida.

Enamikku jrvi on inventeeritud suviti. Nende inventuuride alusel vib testi elda, et morfomeetria, hdroloogia, jrvede tbid ja ka laias laastus koloogiline seisund on teada. Phjalikumalt ja kompleksselt oleme uurinud muidugi vheseid jrvi: Peipsi, Vrtsjrv, Verevi, Valguta Mustjrv, Prossa, Kaiavere. Ajalukku on vajunud mitmed phjalikud uuringud Vooremaa jrvedel. Aastaringseid, sesoonseid uuringuid pole me palju teinud.

Nd oleme hakanud uurima rannajrvi. See pakub ka maailmale huvi, sest need on paekivil ning vrreldavaid veekogusid leidub mujal vhe. Nende kossteemi kirjeldada on meile proovikivi. Rannad on meie asutusest kll paraku kaugel.

Eks jrveuuringutel ole ka mitmesuguseid tasandeid. Pikaaegne limnoloogiakeskuse tegevus on olnud ldjuhul koloogiline. Uurides jrvi mingitel teistel tasanditel vib kindlasti vga palju avastada. Ja mida rohkem uurid, seda rohkem ksimusi tekib. Mida rohkem uurid, seda rohkem tead, kui vhe sa tegelikult tead.


Oled uurinud ka sissetulnud planktoniliike. Kas see on jrvedes ldse oluline teema?


Tulnukliigid jrvedes pole nii oluline teema kui Lnemeres. Planktoni tulnukliikidest rgitakse vga harva. Pigem on tegemist oma arvukust suurendavate kui levikut laiendavate liikidega. Meie sisevetes on saavutanud thtsa rolli kaks phjaloomade liiki: Peipsi litoraalis kirpvhk Gmelinoides fasciatus ning sublitoraalis rndkarp, kes on samuti kossteemi kvasti muutnud. Nukogude ajal llastel eesmrkidel sisse toodud kalad on peaaegu kik kadunud. Valged amuurid, pakslaubad, tirrid, peledid jne. on siin elanud nii kaua, kuni surevad vi ptakse vlja. Kaugida unimudil saab muidugi igal pool hakkama ja viks ohtlikuks osutuda.


Millised on Eesti jrveteaduse tugevad ja nrgad kljed?


Tugev klg on kindlasti veekogude kompleksne kirjeldamine: meil on spetsialiste kigi elustikurhmade kohta. See on nukogude aja prandus, lneriikides tuleb seda harva ette. Nukogude ajal oli inimesi, kuid polnud tehnikat. Lnes oli vastupidi, uuriti rohkem ksikksimusi. Nd, Eesti riigis, peame neid eeliseid meie suuri andmebaase ra kasutama ja rohkem publitseerima eelretsenseeritavates ajakirjades. Seda oleme ka teinud, samuti monograafiaid. Peaksime hakkama tegelema eksperimentaalsete suundadega. Seni on selle valdkonna ainuke rohkem arenenud suund kalade fsioloogia ja toksikoloogia, mida juhib Arvo Tuvikene.

Suurtaimede uurijate suurele andmestikule tuginedes teame, et niteks kardhein saab teiste suurtaimede ees eelise lmmastikurikkas keskkonnas. Aga millised on vastavad fsioloogilised mehhanismid, seda me veel tpselt ei tea. Seletused oleme leidnud tnu vga suurele andmebaasile, kasutades statistilisi meetodeid. Statistilised tulemused on paraku mingisuguse veaga ja hea oleks tiendada teadmisi eksperimentidega.


Kas EM rakendushdrobioloogia eriala on ennast igustanud?


See on hea ksimus, aga praegu on sellele vara vastata. Mullu lpetasid alles esimesed bakalaureuse kraadi saanud ja nd on nad esimest aastat magistrantuuris. Neist mned on juba ka meie kolleegid. Phjalike huvidega, ennastunustavalt hdrobioloogiale mtlevaid inimesi on tulnud paraku vhe, aga suuremate kogemustega maalikooli ppejud tlevad, et see ongi normaalne. Eks ole igasuguseid inimesi olnud, osa ilmselt sna juhuslikult sellele erialale sattunud ja esimese semestri jooksul eriala vahetanud. Meie ks suuri trumpe petamise puhul on see, et potentsiaalseid juhendajaid on palju ja tudengeid vhe. Saame rohkem tudengitega tegeleda. Mida rohkem lipilasega koos tegutseda, seda kiirem on areng ja kasu mlemapoolne. Aga eriala avamine oli asjade loogiline jtk, varem petasime seda Tartu likoolis ja ppejudude tuumik on sama, s.t. peamiselt EM limnoloogiakeskuse ttajad.


Milline paistab Eesti limnoloogia naabermaadega vrreldes?


Idabloki riikidest oleme kindlalt esireas. Kuid Skandinaavia limnoloogia on meist ikka le: peale inventeerimise on neil tugevasti arenenud eksperimentaalne suund. Kogu Euroopas oleme tiesti konkurentsivimelised. Seda nitab nii publikatsioonide arv kui ka see, kuidas meid europrojektidesse kaasatakse. Ka riigi teaduspreemiad on linud tihti hdrobioloogidele, mullu sai Kalle Olli ja ka sel aastal oli nominentide hulgas niteks merebioloog Jonne Kotta.


Kas sul endal jb peale teaduse aega ka muudeks asjadeks?


Jb kll. likoolist saadik olen laulnud, algul Tartu akadeemilises meeskooris, siis 1990ndate alul TAMi tagavarakooris ehk ametliku nimega Eesti meestelaulu seltsi Tartu meeskooris. Kui hakkasin aastal 1991 limnoloogiajaama juhatama, siis ji see katki. Nd laulan Puhja kirikuansamblis Dionysius ja linud sgisest uuesti TAMi tagavarakooris. Samuti olen jahmerdanud hobustega: olen olnud ratsasporditreener. Oma kodu ehitamine on ka hobi olnud. Seal on veel palju teha. Aga kuulen ka teistelt kolleegidelt, et kellelgi pole hobide jaoks enam kuigi palju aega.



Jrveteadlast, riigi teaduspreemia laureaati Ingmar Otti ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012