Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2007/3
Maailmakuulus vetikateadlane

Kuno Thomasson
9. juuli 1923–12. jaanuar 2007

Dr. Phil. Kuno Thomasson on Nõmme poiss, kes jäädvustas oma nime säravate tähtedega maailma vetikasüstemaatikasse. Nagu ta ise on öelnud, oli temas esimene loodusehuvi ärataja apteekrist isa ning muidugi Nõmme loodus ise. Esimene suleproov ilmus juba 1939. aastal Tallinna koolinoorsoo loodussõprade ühingu väljaandes Loodusesõber. Artiklis “Entomoloogilisi märkmeid Lääne-Vormsilt” on leitud liikide nimestik: 27 liiki, neist 17 tärnikesega, s.t. Vormsil tolle ajani leidmata. Need andmed kogus ta tegelikult linnuvaatluste kõrvalt. Ülevaade nähtud-kuuldud lindudest ilmus hiljem.

Teise maailmasõja ajal sundis mobilisatsioonioht poissi (nagu paljusid eakaaslasigi) põgenema Soome ja Ahvenamaa kaudu Rootsi. 1950. aastal lõpetas ta Uppsala ülikooli, asudes kohe tööle sealsamas – taimebioloogia instituudis. Juba tudengina oli ta kirjutanud artikli Mälari riimveeorganismide kohta, noorele õppejõule andsid aga vanemad kolleegid näpuharjutuseks ka kaugetelt maadelt kogutud proove. Kuno elutööks kujunes ikkesvetikate hulka kuuluvate desmidieede süstemaatika ja ökoloogia.

Vetikasüstemaatika õppimise koha pealt tal vedas: samuti põgenikuna töötas instituudis vanem kolleeg, juba tol ajal maailmas tuntud uurija – endine Läti ülikooli professor Heinrichs Skuja, Lõuna-Rootsis aga tegutses maailmamainega desmidieedeuurija Einar Teiling.

Õpiaastatel kogutud Rootsi-Lapi tundraveekogude elustiku kohta avaldas Kuno artikliseeria, kuid järjest rohkem paelusid teda kaugete maade vetikaproovid. Järgnesid uurimisreisid teistele mandritele, eriliselt köitsid teda Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa ning Tasmaania. Lõuna-Ameerika järvede materjalidest valmis 1964. aastal kaitstud doktoritöö.

Et oma tööd hõlbustada, hakkas Kuno koostama vetikajooniste ja esmakirjelduste kogu (ikonoteeki): kartoteek hõlmab 16 riiulimeetrit. Ikonoteegi kinkis ta juba aastaid tagasi Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudile, varsti lisandub sellele veel täielik ning hästi korrastatud vetikate- ja hüdrobioloogia-alane raamatukogu.

Üle saja teadusele uue taksoni, teist sama palju uut kombinatsiooni ja ümberpaigutust süsteemis – see on tema kustumatu jälg teadusse. Eestile ja eestlastele osutatud teenete ning abi eest autasustas president Lennart Meri teenekat teadlast Valgetähe ordeniga, Eesti looduseuurijate selts aga valis Kuno Thomassoni oma auliikmeks.

Teise maailmasõja ajal sundis mobilisatsioonioht poissi (nagu paljusid eakaaslasigi) põgenema Soome ja Ahvenamaa kaudu Rootsi. 1950. aastal lõpetas ta Uppsala ülikooli, asudes kohe tööle sealsamas – taimebioloogia instituudis. Juba tudengina oli ta kirjutanud artikli Mälari riimveeorganismide kohta, noorele õppejõule andsid aga vanemad kolleegid näpuharjutuseks ka kaugetelt maadelt kogutud proove. Kuno elutööks kujunes ikkesvetikate hulka kuuluvate desmidieede süstemaatika ja ökoloogia.

Vetikasüstemaatika õppimise koha pealt tal vedas: samuti põgenikuna töötas instituudis vanem kolleeg, juba tol ajal maailmas tuntud uurija – endine Läti ülikooli professor Heinrichs Skuja, Lõuna-Rootsis aga tegutses maailmamainega desmidieedeuurija Einar Teiling.

Õpiaastatel kogutud Rootsi-Lapi tundraveekogude elustiku kohta avaldas Kuno artikliseeria, kuid järjest rohkem paelusid teda kaugete maade vetikaproovid. Järgnesid uurimisreisid teistele mandritele, eriliselt köitsid teda Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa ning Tasmaania. Lõuna-Ameerika järvede materjalidest valmis 1964. aastal kaitstud doktoritöö.

Et oma tööd hõlbustada, hakkas Kuno koostama vetikajooniste ja esmakirjelduste kogu (ikonoteeki): kartoteek hõlmab 16 riiulimeetrit. Ikonoteegi kinkis ta juba aastaid tagasi Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudile, varsti lisandub sellele veel täielik ning hästi korrastatud vetikate- ja hüdrobioloogia-alane raamatukogu.

Üle saja teadusele uue taksoni, teist sama palju uut kombinatsiooni ja ümberpaigutust süsteemis – see on tema kustumatu jälg teadusse. Eestile ja eestlastele osutatud teenete ning abi eest autasustas president Lennart Meri teenekat teadlast Valgetähe ordeniga, Eesti looduseuurijate selts aga valis Kuno Thomassoni oma auliikmeks.



Erich Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012