Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2007/3
Legendaarne kalur ja luhavaht

Kaarel Pensa
6. juuni 1935–23. jaanuar 2007

Sel talvel lahkus manalateele legendaarne Emajõe kalur ja luhavaht Kaarel Pensa. Tartumaal Kärevere silla lähistel Ihamakingu talus elas juba tema vanavanaisa Juhan, olles ametis luhavahina. Kärevere kandis asusid väikeste kahe-kolme hektari suuruste siiludena Konguta, Puhja, Tähtvere, Tartu ja Laeva valla inimeste heinamaad.

Luhavaht pidi luhal silma peal hoidma, tema kohus oli valmistada ka kuhjaaluseid, heinad said nende abil meetri jagu maast kõrgemale ja jäid sügisestest üleujutustest puutumata.

Kaarel lõpetas Kärevere kooli 1950. aastal. Kui kalamehest isa Eduard 1952. aastal suri, jäi toona veel poisiohtu Kaarel Ihamakingule perekonna traditsioone hoidma. Ta pidas kuni oma surmani Emajõel kalamehe ametit, püüdes põlistel, esivanematelt pärandatud noodakohtadel ehk loomustel.

Reinu nukk, Suure Paju loomus, Kingupikk, Raua, kodualune Mudaniku ning Kondinukk on kohanimed, mis räägivad palju pika ja lühema noodanööri meestele, kel oli õnn koos Kaarliga kevadõhtutel kaunil Emajõe luhal kalastada. Kui noota sattus väiksem kala, lasi Kaarel sellise pigem vette tagasi. Loodus oli Ihamakingu peremehele südamelähedane. Isegi kopraid pidas ta oma suurteks sõpradeks sellest hoolimata, et need jõeäärseid suuri, jõemärkidena tähtsaid pajusid maha võtsid. Jõel käimine oli talle justkui kombetalitus.

Kaarel Pensa kogus väärtuslikke andmeid kalateadlastele, osales latika märgistamisprojektis. Ihamakingu talukoht kujunes paljude teaduslike ekspeditsioonide lähtekohaks Emajõel.

Aastal 2001 võttis Alam-Pedja looduskaitseala hoidja Einar Tammur Kaarli luhavahina ametisse. Luhtadel ei teinud nüüd enam tööd heinalised, vaid müttasid võimsad masinad, vabastades kinnikasvavaid lamminiite võsast.

Emajõe kalamehed teavad Kaarel Pensat kui Eesti kõige suurema haugi püüdjat. Sellest jutustas ta ise nii: Kahekümne ühe ja poole kilose haugi sain siitsamast talu alt luha pealt. Suur ja vana kala jääb pärast kudemist uimaseks, nii oli ka selle haugiga. Sõitsin parajasti ülesvoolu, vaatasin, mingi asi ujub. Mõtlesin, et saarmas, läksin lähemale, oli haug, pea veepinnas. Sõitsin talle kõrvale ja virutasin aeruga, niipalju kui jõudsin. See lõi tal ikka mõistuse segamini, hakkas paadi alt siia-sinna läbi ujuma. Viimaks sain käe lõpuse taha ja tõstsin kala paati. Keegi oli sellest suurest haugist nii vaimustatud, et andsin ta ära.

Kõige suurem mõrda sattunud säga kaalus 28 kilo, see oli kolmkümmend aastat tagasi.



Juhani Püttsepp, Pensa Kaarli noodameeskonna pika nööri mees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012