Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/4
Toidu- ja ravilisa saarepuult

Saarepuid hinnatakse eesktt kauni vlimuse ja kvaliteetse puidu prast. Ent saarelt on saadud ka lisa toidulauale ning ht-teist looduslike ravimite kappi.

Perekonnas saar on 65 liiki. Neist paljusid on inimene eri aegadel ppinud kasutama mitmel otstarbel: loomasdaks, enda toidulaua rikastamiseks ja raviks. Kige rohkem on kasutust leidnud meilgi looduslikult kasvav harilik saar (Fraxinus excelsior).

Eesktt loomast. Et saarepuude leherikkaid oksi saab lihtsalt murda ja kuivatada, siis on nendest juba ammustel aegadel valmistatud lehisvihtu koduloomadele (veistele, kitsedele, lammastele, harva ka phjaptradele) talviseks lisasdaks. Hinnatav on nii sellise sda toitainerikkus kui ka loomadele suuprane pehmus. Pahupooleks vib pidada seda, et saare lehtedes ja koores leidub mrkjamaitselisi biokeemilisi hendeid, mis imetajate organismis lplikult ei lagune: seeprast annab selline lisast niteks koduloomadelt saadud piimale ja sellest saadud koorele vile ja muudele toodetele kibeda krvalmaitse. Piirkondades, kus selline lisast on ammustest aegadest tuntud, veti seda ka oskuslikult arvesse. Niteks ajal, mil piima koguti vi valmistamiseks, piimaandjaile saarepuu oksi ja lehti ei sdetud. Kui piim oli meldud aga juustuteoks, siis klbasid saarevihad sgisedelisse kll. Kirjanduses leidub ksikuid andmeid sellegi kohta, et suurtes kogustes on vrsked saarelehed ja -oksad mletsejatele isegi kahjulikud. Lne-Eestis on saarevihtu kasutatud lammaste lisasdana. Lehtede biokeemilise koostise eriprana peaks mainima nende vrdlemisi suurt unhappe ja unhappe soolade ning suhkuralkohol mannitooli sisaldust.

Kui hariliku saare lehevihad klbavad toiduks eesktt suurtele koduloomadele, siis Aasias kasutatakse kohaliku saarepuu (F. chinensis) lehti hoopiski vaha eritavate kilptide (Ericerus pela) sdana.


Pisut toidulisa ka inimesele. Inimene on toiduks pruukinud kige rohkem saarepuude tiibvilju, mida tdeldi enne tarvitamist kas happelises vi soolases keskkonnas (dikas, soolvesi). Selliselt ettevalmistatud vilju on kasutatud nii salatite kui ka lihatoitude maitsestajana. Saareviljade maitselisandis domineeris loomulikult ttluskeskkonna hapu vi soolane maitse, kuid sellele lisandus viljade endi eriline mrkjas maitsevarjund. Seemnete biokeemilisest koostisest peaks rhutama nii askorbiinhappe kui ka vitamiini B1 rohkust, kuid eespool kirjeldatud ttlusviis lagundab kindlasti suure osa nendest vitamiinidest.

Saarepuu seemnetest on hdakorral valmistatud ka toiduli. Arvestades saare botaanilist kuuluvust lipuude sugukonda polegi see nii jabur ettevtmine kui esmapilgul tundub. Probleem on vaid selles, et saare seemned on sna viksed ning neid on ttu koguda ja lisemetest puhastada. Saadud li vajab prast pressimist igal juhul lisapuhastamist, et vabaneda erilisest vrvusest, maitsest ja lhnast. Juba osaliselt rafineeritud saareseemnete li on aga tpiline taimeli, mis biokeemilistelt nitajatelt sarnaneb pevalilleliga.

issaart (F. ornus) on aga pitud kasutama hoopis omalaadsel viisil. Intensiivse mahlajooksu ajal nrgub puul vigastuskohtadesse ohtralt mahla, mis hu toimel varsti tahkub, muutudes mannataoliseks pruunikasvalgeks puderjaks massiks. Sellist saaremannat on kasutatud issaare loodusliku levila aladel (eesktt Karpaatides, Kaukaasias, Sitsiilias) magusamaitselise toidulisandina. Manna magus maitse on tingitud eesktt mannitooli, samuti eri suhkrute (glkoos, fruktoos) sisaldusest. Et mannitooli magusus ligineb suhkru omale (3/4 suhkru magususest) ja phiosa mannast ongi mannitool, siis pole imestada, miks see ollus magus tundub.

Paraku sugeneb mannitoolikllusest ka ks probleem. Inimese seedekulglast imendub see suhkuralkohol aeglaselt ja suurte koguste sissesmisel juab osa sellest hendist lpuks jmesoolde. Soolestiku lpposas kasutavad bakterid seda kritamisel nii ssiniku- kui ka energiaallikana ning phjustavad seetttu khulahtisust.

Ammustes etnobotaanilistes uskumustes arvati, et niinimetatud saaresuhkrut ehk mannat tekitavad saarepuudes elavad nmfid ehk meliaid, kusjuures nende nimetus tuleneb otseselt vanakreeka snast mel, mis thendab magusust ja mett.


Kuivatatud lehtedest ravitee. Saare kige laialdasem kasutusala jb siiski loodusravi valdkonda. Raviotstarbel on kige rohkem tarvitatud issaart, mis on end plistanud ka eri riikide farmakopadesse. Siin vaatame, millist raviabi on inimesed saanud teistelt saareliikidelt, eesktt harilikult saarelt. Tsi, kik kirjeldatu kuulub ammuste etnobotaaniliste raviviiside valdkonda, mida ndisajal ei soovitaks enda peal katsetada.

Kige rohkem on eri liiki saarte lehtedest valmistatud raviteed. Lehti soovitati tingimata korjata juunikuus, hoolikalt kuivatada ja siis silitada kinnistes, hsti suletavates nudes. Tavaliselt kombineeriti kuivatatud saarelehti teiste ravimtaimedega, niteks pihlaka, prna, vaarika ja maasika lehtedega. Selline looduslikest taimedest teesegu, mis ka saarelehti sisaldab, oli vanasti tuntud kui Varssavi tee.

Mitu sajandit tagasi kasutati kuivatatud ja peenestatud saarelehti ka tavalise musta tee lisandina. Phjus oli selles, et Hiinast ja Tseilonist sisse veetud tee oli hinnalt kallis: pris tee osakaalu vhendatigi siis peenestatud saarelehti lisades. Segutee joomisest usuti kasu tusvat teejooja tervisele. Kui ostjat lisandi kohta teavitati, siis polnud probleemi, ent kui see maha vaikiti, siis oli tegu tee vltsimisega, mille eest tollal karmilt karistati.

Kuivatatud saarelehtedest keedetud teed on soovitatud eesktt lahtistajana, ent sellel on ka mdukas vett vljutav ja higistamist soodustav toime. Vrsketest lehtedest valmistatud destillaati soovitati eriti mjusa diureetikumina vesitve puhul. Ravimi mjusust pidi nitama seegi, et lubatud pevane annus oli mdetav tilkades.

Saarelehtede leotis valges veinis pidi keskaegsete uskumuste kohaselt aitama kivitbede (eesktt neerukivide) puhul. Saarelehtede vesikeedust on soovitatud pruukida ka podagra ja reuma tagajrgede leevendamiseks. Just podagra ravi puhul toonitatakse saarepuu lehtedes leiduvate hendite vimekust eemaldada organismist liigseid kusihappe soolasid ehk uraate.


Kootav ning palavikku taltsutav kooreleotis. Thusa loodusravimina on kasutatud ka saarepuu peenestatud koore vesileotist, millel on kootav toime limaskestadele. Viimase mju avaldumisel on suured teened saarekoores leiduval tanniinil. Tanniine leidub saarekoores nii ohtralt, et seda saab kasutada isegi abivahendina toornahkade parkimisel. Mrkjamaitselist kooreleotist soovitati khulahtisuse raviks.

Saarepuu koores leidub ka arvestataval hulgal mitmeid glkosiide, millel on sarnane toime hiniiniga. Siit ka selgitus, miks selle puu koort on ammustel aegadel kasutatud niisuguste palavikuhaiguste ravis, kus kehatemperatuur perioodiliselt kord tuseb ja siis jlle langeb.

Pulbristatud kuiva saarekoort on kunagi seespidi kasutatud ka ussnugiliste vljutamiseks seedekulglast. Eks sedagi toimet toetasid koores leiduvad mruhendid, eesktt eriti kibeka mekiga glkosiid fraktsiin. Happelises keskkonnas laguneb fraktsiin glkoosiks ja fraktsetiiniks. Ka vlispidi on saarepuu koorepulbrile leitud ravivljund: rasvainega segatud koorepulbrist tehtud salv aitas vanasti lahti saada sgelistest.


Armuelu edendavad saareseemned. Hoopis omalaadne uskumus valitses aastatuhandeid tagasi: ttlemata seemnete smine pidi edendama armuelu. Sellelaadse saareseemnete mju kirjelduse annab oma botaanilistes tdes ka kuulus antiikajastu loodusteadlane Dioscorides, vites, et need seemned suurendavad armulusti. Tsi, hilisemates botaanilistes rikutes seemnete armuelu tugevdavat toimet enam ei mainita. Ju oli selleks leitud mjusamaid ja vhem ebameeldivama maitsega loodusande.

Mnevrra ratsionaalsem seemnete kasutusviis soovitab need kuivalt purustada ja seejrel segada mee vi suhkruga. Saadud segu soovitatakse tarbida jllegi liigse vee eemaldamiseks organismist. Tiibjtketega kuivatatud vilju on kasutatud ka khupuhituse ja liigsete soolegaaside vastastes raviskeemides.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012