Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/4
Niidu maastikukaitseala Prnu linnas

Linnades ja nende lhimbruse rohevndites vib olla vrtuslikke metsakilde, millega vrdvrseid on tnapeva majandusmetsades raske leida. Pealegi on vanad linnapargid ja -metsad oluline osa Eesti loodusprandist.

Prnu linnas asuv Niidu mets veti kohaliku thtsusega objektina riikliku kaitse alla juba 1958. aastal. Sellest ajast alates on see ala olnud kaitstud ksikobjektina, nd, 2007. aasta veebruaris, loodi seal aga Niidu maastikukaitseala [1].

Vikese linnakaitseala vrtused. sna vike Niidu maastikukaitseala (85 ha) hlmab rohkesti eri elupaiku: lunast piirneb ala Prnu jega, kuhu suubuvad Ruunaoja ja Niiduoja, samuti leiab kaitsealalt vana parkmetsa, veidi aedlinna elemente, jerseid niite ja mis kige olulisem rohkem kui 20 hektaril erisuguseid vanametsa vriselupaiku.

Niidu metsad ongi maastikukaitseala olulisim kaitsevrtus, sest puistud on siin erivanuselised, mitmerindelised ja liigirikkad. Vrtuslikest
metsakooslustest leidub siin soostunud sanglepapuistuid ning sna
haruldast lammimetsa. Sangleppade vanus knib kohati kuni 130
aastani. Alal kasvab ka 150200-aastasi mnde ning le 100-aastasi
tammi. Kmne meetri sgavuses uhtorus kasvavad kuni 180-aastased prnad. [2]

Mosaiiksel Niidu maastikukaitsealal leiduvate elupaikade rohkusest tuleneb, et erinevalt tavalistest linnahaljasaladest on Niidu metsas kllaltki liigirikas linnustik. Pnevamatest liikidest vrivad mrkimist sna pidevalt pesitsev koldvint (kuni kaks paari) ja aeg-ajalt he paarina tait, netuvi, kodukakk, jlind, vaenukgu ja hallpea-rhn. Prnu kauaaegse harrastusornitoloog Tenno Lauri andmetel on lbi aegade Niidu pargi linnuvaatlustes kirja saanud 65 pesitsevat liiki.


Niidu linlase mets. Niidu mets on alati olnud prnulaste armastatud vljasidukoht. Vanasti sideti sinna hobuse vi paadiga. 20. sajandi alguses rajati linnapea Oscar Alexander Brackmanni eestvedamisel rahva kooskimiskohta Niidu metsa alamast seisusest linnakodanikele rahvapark, kuhu ehitati tantsuplats ja kus phapeviti mngis orkester [3]. Alamrahvale meldud Niidu tantsuplats loodi eelkige seetttu, et 19. sajandi lpus hrrasrahvale ja supelsakstele meldud Prnu Rannapargis hakkasid kima ka Prnu Waldorfi tselluloosivabriku tlised, kes loomulikult krgemat seltskonda hirisid [4]. Pblile meldud rahvapargi asukoht Niidu metsas tundub praegu veidi irooniline, sest tantsuplatsi lheduses paiknes teinegi alama rahva jaoks meldud kokkukimise koht Peksumnd. See kvera tvega puu oli mned aastad enne rahvapargi rajamist olnud pikalt kasutuses talurahvale ihunuhtluse andmise kohana.

Niidu rahvapargi vtsid aga prnakad hsti omaks ja seal korraldati mitut moodi rahvaritusi: Tammiste laata, augustikuist jaarmarki ning linlaste hist jaanituld [4]. Seetttu on siinsetel maastikel oluline osa ka Prnu kultuuriloos, niteks vib Niidut ra tunda August Jakobsoni Rma agulielu kirjeldavas Vaeste patuste alevis ja nha Konstantin Svalo maalidel.

Linna laienedes ei ole Niidu enam kauge vljasidukoht, kuid ka praegu on sealsetes metsades palju teid ja radu, mida prnulased aasta ringi kasutavad. Talvel kivad Niidu radadel suusatajad ja kelgutajad ning Prnu je jl ngemehed, kevadel ja suvel on metsarajad jooksjate ja jalgratturite pralt ning sgiseti pakub metsaalune leidmisrmu marjulistele ja seenelistele. Tavaks on saanud Niidul korraldatavad iga-aastased orienteerumispevad.

Tuntuim Niidu maastikukaitseala radadest on Jaansoni kahe silla terviserada: pimedal ajal valgustatuna on see linlaste vga armastatud sportimise ja puhkusekoht aasta lbi.

Linnaarendusega kimpus. Niidu metsa, nagu iga teist linnas asuvat kaitseala, ohustab peamiselt linnaarendus. Uus sild, haigla teine juurdepsutee ja Niidu elamurajooni laiendus on vaid mned arendusprojektidest, millega on plaanitud Niidu metsa tkeldada, selle pindala vhendada. Siiski on mets senini sna kenasti psinud.

Praegu on kaitseala peamine probleem Prnu jtmemajandus. Linnaelanike komme oma olmeprgi metsa alla vedada ohustab ka paljusid teisi Prnu lhimbruse metsi, kuid hea juurdepsuga Niidu metsaalune on ks enim risustatutest.

Niidu maastikukaitseala kaitsekord. Maastikukaitseala peamine kaitse-eesmrk on metsamaastike ja seal kujunenud metsakoosluste, puisniitude ja muude niidukoosluste kaitse. Kogu ala kuulub Niidu sihtkaitsevndisse, mille kaitsekord loob soodsad tingimused igaklgseks puhkuseks, kuid seab piirangud ala arendustegevusele ja loodusvarade kasutusele.

Kaitseala valitseb Prnumaa keskkonnateenistus, tpsemalt vib kaitsekorra kohta lugeda Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjast (Riigi Teatajas avaldatud RTI, 15.02.2007, 12, 68).


1. Eesti looduse infossteem, EELIS.

2. Kiristaja, Piret; Timm, Uudo 2005. Kaitseala Niidu mets kaitse-eeskirja eelnu. Ksikiri Prnu keskkonnateenistuses.

3. Prnumaa vrtuslikud maastikud 2003. Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused: Prnu maakonna planeering, lisa 1. http://www.mv.parnumaa.ee/fileadmin/parkla/failid/planeering/koondraport

4. Rajaste, Tiit, 1986. Niidu parkmetsa looduse pperada Prnus. Eilart, Jaan (toim.). Looduse pperajad. Valgus, Tallinn: 159166.



MUREL MERIVEE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012