Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/4
Poruni rgorg paljandite ja plisloodusega

Illuka vallas Narva je lnekaldal Gorodenka klast pisut phja pool voolab Poruni jgi. Selle paremal kaldal on thistatud rada, mis juhatab matkalised lbi rgmetsa ning lammiala serva pidi kuni Narva jeni.

1967. aastal rajati Poruni je mbrusse ks Eesti esimesi rgoru ja plismetsa taimestiku ning loomastiku kaitseks meldud alasid. Je kallastel kasvab liigirikas ja keeruka rindelisusega laialehine mets, samuti sirguvad siin sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad, krgel jekaldal ka laialehised segametsad. Kaitstava metsamaastiku keskel, Poruni je rgorus, pavad pilku aga Narva lademe kihid.

Praegusajal kuulub Poruni sihtkaitsevnd 1999. aastal rajatud Puhatu looduskaitseala koosseisu. Kaitsealal on nhtud kasvamas ning elamas vhemalt 362 taime-, 111 linnu- ja 48 imetajaliiki.

Poruni rgoru loodusliku mitmekesisuse tutvustamiseks on rajatud ligi kahe kilomeetri pikkune pperada. Inimtegevuse mjutusi neme aga peaaegu kmne kilomeetri pikkusel (edasi ja tagasi) matkarajal.

Siia on rajatud parkla, olemas on puhke- ja telkimiskohad ning infotahvlid, samuti rajale suunavad viidad. Teekonna algusesse on ehitatud ligi 800 meetrit laudteed, et kaitsta rna metsaalust liigse tallamise eest. Edasi on rada mrgitud puudele vrvitud siniste ristklikutega.


Piirirsed klad. Et Poruni je res kulgevale matkarajale juda, tuleb sita piki Narva jge phja poole. Siinne maastik on tasane, metsane ning soine ja vrdlemisi inimthi. Siiski palistavad Narva jge ka mitu vene kla. Tenoliselt olid esimesed siia kanti saabunud psiasukad vadjalased, kellest on Kuningaklas silinud mned 11.12. sajandist prit kbaskalmud, ja venelased. Alates 13. sajandist on Narva jgi olnud piirijgi Eesti ja Venemaa vahel. Arvatavasti takistasid eestlaste siia asumist suured ja raskesti lbitavad soolaamad ning piirkonna vheviljakad maad.

Teekonna viimane asustatud punkt on Gorodenka. 18. sajandil rajati Narva je lnekaldale ks Eesti vanimaid klaasikodasid. Nii tekkis meistrite ja tliste tarvis vike linnatpi asula, mis htlasi andis kohale nimeks Gorodenka ehk linnake.

Siin toodeti peamiselt klaaspudeleid, aknaklaasi jms. kasvava Peterburi linna tarbeks. Tol ajal oli tstust Poruni je rde rajada vrdlemisi soodne, kuna mbruses kasvas piisavalt metsa: puuktte abil sulatati klaasiliiva, lehtpuutuhast toodeti potast. Valmistoodang veeti mda Narva jge ja Soome lahte Peterburi. Vabrikus lpetati t 1768. aastal, kuna lhimbruse metsad olid ra ketud ja puidu vedu kaugemalt ei tasunud enam ra. Veel hiljutigi on vana vabriku asukohalt leitud sulanud klaasitkikesi.

Peale klaasivabriku on siinsete metsade elurtmi kujundanud ulatuslikud metsaraied. Suurveeaegne palgiparvetus vikestel metsajgedel ja selle tarbeks kaevatud kraave pidi kuni Narva jkke oli kohalikele oluline sissetulekuallikas kuni Teise maailmasja alguseni.


Poruni je paljandid. Gorodenkas tuleb keerata metsateele, kuni parklani on ligikaudu neli kilomeetrit. Siit edasi sidukitega ei pse.

Parklast Poruni je rde jb veel umbes pool kilomeetrit. Jele rajatud sillalt paistavadki hed selle piirkonna vaatamisvrsused: Narva lademe paljandid.

Maastikulise liigestuse poolest jb see ala Kirde-Eesti lavamaale, mille alusphi koosneb peamiselt kambriumi ladestu sinisavist, liivakihtidest ning ordoviitsiumi ladestu lubjakivist, dolomiidist ja merglist. Lavamaa servas Narva je keskjooksul katab ordoviitsiumi kivimeid Phja-Eesti jaoks erandlik keskdevoni ladestu lubja- ja liivakividest jksaar, mida nimetataksegi Narva lademeks. Poruni je kallastel paljanduvad selle lademe Leivu ja Kernave kihistud. Kilomeetripikkusel ligul vib nha seitset Kernave kihistu paljandit: nendele on iseloomulik hallikas ja kirju liivakivi, mis vaheldub aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Lademe lemises osas on valdavad punakat tooni liivakad kivimid. Liikudes mda paremat jekallast allavoolu neb veel viit kuni 1,4 meetri krgust Leivu kihistu paljandit: neis vahelduvad punakad ja hallid liivakivid ning aleuriidid savi, dolokivi ja domeriidi vahekihtidega.


Nii jutustab rahvasuu. Poruni (Boroni, Poroni) je varasem nimi Borovnja prineb vene keelest ja thendab tlkes ket vi kkevagu. Rahvasuu rgib, et just kkevaost on arenenud jesng. Suure ja sgava vao vis tekitada vimas pllutriist, mida pidi ksitsema hiiglaslik plluharija. Kuigi Kalevipoja eeposes ei kajastu selle kandi lugusid, on lhimbruses levinud Kalevipoja ja vene vgilase Dobrnja Nikititiga seotud muistendid. Maastikku mber kujundava Kalevipoja vgiteod on ju ldtuntud, ehkki rahvajutud tema nime antud je tekkega otseselt ei seosta.


Vana metsavahikoht. Metsa serva, raja algusesse jb vana vundament. Siin asunud Poruni metsavahitalu hvis Teise maailmasja lahingutes 1944. aastal.

Kohalik metsavahikoht oli vike, hehobusetalu. Metsavaht sai riigilt palka vahtkonna ja ametimaa suuruse jrgi: esimesest olenes t hulk, teisest lisasissetuleku vimalus. Kohaliku vahi vrdlemisi vike ametimaa ehk siis heina-, karja- ja pllumaa ji enamasti eluhoone ligi, kohati on need alad veel praegugi looduses mrgatavad. Erinevalt oma ametivendadest, kes tegelesid metsa majandamisega ja hoidsid silma peal metsavarastel ning salakttidel, tuli siinsetel metsavahtidel abistada ka piirivalvureid ning politseinikke, kuna Venemaa avarused jid vaid kega katsutavasse kaugusesse.

Vundamendi sisse on rajatud lkkease ja puhkekoht. Metsa servast algab aga laudtee, mis on ehitatud, kaitsmaks pehmet pinnast liigse tallamise eest.


Poruni rgmets ja jelammid. Algab plismets, kus kasvavad eri vanuses puud, mille vahele on tekkinud vanade puuhiiglaste vljalangemise tagajrjel valguskllased hilud. Rohkesti on maas lamavaid erisuguses kdunemisjrgus tvesid. Selline vhese inimmjuga stabiilne kossteem pakub eluvimalusi paljudele organismidele. Siit vib leida inimpelglikke liike, kes ei saa elada majandatavates metsades: mitmesugused seened, samblad, samblikud ja putukad.

Plismetsa alustaimestikus hakkavad silma salutaimed. Kevadel kirendab metsaalune kopsurohust, vsalastest ja sinililledest.

Samblarinne maapinnal on hre ja katkendlik. Enamik samblaid kasvab puutvedel ja lamapuidul. Poruni rgmetsast on leitud 64 samblaliiki. Neist kige silmatorkavamad on harilik hiissammal ja sulgjas hik, kes kasvavad peamiselt vanade lehtpuutvede keskosas. Tvele tekib neist pruunikas vi tumeroheline roomavate varte ja likivate varretippudega samblapolster, mille oksad kaarduvad kuivades oludes lesse niiviisi jb samblavaibast lokiline, kerge ning huline mulje. Sulgjas hik on vanade plismetsade tunnusliik, mis on kantud punasesse raamatusse.

Samblikest vib siin kohata liike, mida peetakse rgmetsade indikaatoriteks. Thelepanelikud matkajad leiavad kindlasti les Euroopas haruldase hariliku kopsusambliku. Enamasti kasvab see liik le saja aasta vanustes metsades, teda vib leida haabadel, vahel ka tamme-, saare- ja vahtrapuu koorel. Harilikule kopsusamblikule on antud nimi just vlise sarnasuse tttu kopsukoega. Ta on eriti tundlik husaaste ja kasvukoha muutuste suhtes ning kuulub kaitsealuste liikide hulka.

Paljude pnevate seente seas kasvab Poruni je mbruses plismetsa indikaatorliik roosa pess.

Poruni je kaldaid uuristanud vesi on kujundanud keskmiselt 15 meetri laiuse kaunilt lookleva sngi. Je kallastel on lammid, mille laius ulatub kuni 150 meetrini; suurvee ajal on lammialad le ujutatud. Tulvaveega kokku kantud orgaanilise aine settimisel on tekkinud aga viljakad padjandid: need on head kasvukohad mitmele niiskuslembesele soontaimele, niteks sanglepale ja laanesnajalale. Viimased kasvavad siinsetes soodsates oludes pooleteise meetri krguseks.


Igal elukal omad teod. pperajal vib mrgata mitme looma tegutsemisjlgi. Raja lhedal on nha puud, mille otsa on roninud ilves. Inimpelglikud ilvesed ronivad vahel krgemale, et end varjata vi mbrust paremini vaadelda. Kuid saaki varitsetakse ikkagi maapinnal: ilvesed ei rnda kunagi kedagi puu otsast, sest nende lhike saba ei vimalda maandumisel tasakaalu silitada.

Plismetsa liigirikkuses toimivad mitmesugused toiduahelad ja eluringid. Hea nide on haavapuu tiesti igustatult kutsutakse teda ka metsaemaks. Haab on mnus elupaik paljudele puitu lagundavatele seeneliikidele, niteks haavataelikule ja knnupessule; selle puu koort svad koprad, kitsed, pdrad, jnesed ja hiired.

Nii elavatel kui ka surnud haabadel elutseb ning paljuneb ksjagu putukaliike: suur- ja vike-haavasikk, pugalsikk, salehundlane, krakmardiklane, silinderprnikas jt. Putukate vastseid ja nukkusid jahtides ning omale pesa ehitades taovad rhnid haavatvesse nsusi, mis omakorda sobivad pesitsemiseks teistele viksematele loomadele, nende hulgas ka lendoravatele. Need haruldased ning kaitsealused loomad toituvad peamiselt lehtpuude urbadest, noortest vrsetest, pungadest ja seemnetest, marjadest ja seentest, aga ka linnumunadest ja -poegadest. ks lendorava looduslik vaenlane on metsnugis, siiski on nugise toidusedelis enamasti mitmesugused teised pisinrilised.

Laudtee selja taha jtnud, kulgeb pperada lbi kobraste tekitatud murru: need veelembesed elukad on siin langetanud noort kuusikut. Seejrel jtkub matk metsateel: kui sellelt paremale keerata, juab tagasi parklasse; vasakule jv teeharu juhatab aga matkarajale, mis kulgeb kuni Narva jeni.


Aastatetagune inimtegevus. Jtkates teekonda, hakkab ha enam silma inimtegevuse jlgi. Alates 1944. aasta veebruarist psis siin pikka aega rindejoon. Kaevikuliine vib tnini maastikus hsti eristada. Koos Saksa veosadega seisid siinsel rindeligul Punaarmeele vastu Eesti ksused. Vene vel ei nnestunud kaitseliinist lbi murda ning lahingud Kirde-Eestis vaibusid augusti esimesel poolel. Saksa ved taandusid Sinimgedest ja evakueerusid lplikult Eestist 1944. aasta septembris. Narva rindel ja Alutaguse soodes hukkus ligikaudu 200 000 sdurit, kellest peaaegu 12 000 olid eesti soost sjamehed.

Matkaraja alguses voolab Poruni jgi vrdlemisi kitsas sngis. Raja viimasel kolmandikul, je alamjooksul laieneb see aga mrgatavalt, sest aastail 19551956 ehitati Narva je Venemaa-poolsele kaldale 125 MW hdroelektrijaam. Et tagada jaama stabiilne t, takistati Narva je vool madala levoolupaisuga. Paisu taha tekkis 190 km suurune tehisjrv Narva veehoidla. Paisutus mjutab Narva jge ligi 38 kilomeetrit lesvoolu, kuni Omuti krestikeni. Seetttu on tusnud mitme Narva lisaje, sh. Poruni alamjooksu veetase. Vesi mattis enda alla endised jekaldad ja tekitas ligikaudu saja meetri laiuse veevlja. leujutusest phjustatud jrskude muutustega on loodus ndseks peaaegu kohanenud. Tammi tttu on aga takistatud jesilmu, lhe ja angerja liikumine Narva linnast lesvoolu.

Rada viib Eesti soojuselektrijaamast algava krgepingeliini alt lbi. Liin kulgeb piki Narva jge ja Peipsi phjakallast Jgevamaa poole, kuni Lti piirini, ning varustab teele jvaid maakondi elektrienergiaga.


Matkaraja kaugeim ots. Elektriliinide alt kuni Narva jeni ehk matkaraja lppu on veel mnisada meetrit. 75 kilomeetri pikkune Narva jgi saab alguse Peipsi jrve kirdenurgast ja suubub Soome lahte. Eesti veerikkaima je minimaalne vooluhulk on suurem kui lejnud Eesti jgede summaarne keskmine kokku. Narva jgi on Peipsi jrve ainus vljavoolutee ja aasta jooksul kandub tema voogudes mere poole 12,5 km3 vett. Euroopa ajaloos on Narva jgi tuntud vee- ja kaubateena. Varasemad andmed rgivad viikingitest, kes alates nn. viikingite ajast (5.11. sajand) liikusid mda Narva jge ja Peipsit Pihkvasse. Narva jes ja veehoidlas elab ligi 28 liiki kalu. See meelitab siia ka hulganisti kalamehi, kellest on maha jnud kaldaid ristavad katkematud jalgrajad.

Matkaraja avara vaatevljaga aladel tasuks aeg-ajalt tsta pilk taevasse: vahel vib siin mrgata lendamas looduskaitsealuseid linnuliike kalju-, kala- ja merikotkast, punaselg-gijat, vlja- ja soo-loorkulli. Kevadel vib kaldaroostikust kuulda hbi omaprast hpamist.

Narva je juures matkarada lpeb, tuldud teed tuleb nd tagasi minna nii saab veel kord lasta Poruni vee vulinal krvu paitada ning imetleda loodust.


Poruni rgoru ning selle piirkonna kohta saab lugeda:


1. Drenkhan, Rein 2003. Puhatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 20032012. Eesti metsakeskus, Tartu.

2. Kink, Hella (koost.) 2004. Loodusmlestised nr. 13: Ida-Virumaa. Teaduste akadeemia kirjastus.

3. Kesler, Merike 1999. Poruni plismets. Eesti Loodus 50 (7): 266.

4. Liiv, Otto 1928. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini: koos asustuse tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsetega pmiselt Rootsi ajal. Loodus, Tartu.

5. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost: ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-Vene suhetest. Eesti NSV teaduste akadeemia, ajaloo instituut. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.

6. Palo, Anneli 1999. Puhatu soostik. Eesti Loodus 50 (7): 262265



Anne-Ly Ferel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012