Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2007/4
Talvine sula ennustab suveks puda

Viimaste aastate ilmastikuolud pakuvad meile hulganisti llatusi. Tnavuaastane soe kevadlainegi saabus harjumatult vara: kiirelt judsid prale esimesed rndlinnud ning pikesest soojaks ketud metsaveerel puhkesid sinililleied.

Kaunilt sinetav metsaalune ji mulle silma mrtsi viimasel ndalal, kui olime teel KoivaMustje maastikukaitsealale. Sealsed puisniidud, samuti Mustjgi ja selle luhad on just kevadel imetlusvrsed. Mned aastad tagasi Tellingumele rajatud vaatetornist saab mbruskonna kenadust ka krgelt kaeda: vaade hooldatud lamminiitudele, tugevasti looklevale Mustjele ning lugematutele sootidele, samuti kauguses paistvale maastikule on suursugune ja hinge vrskendav. Killuke sellest on nha ka lal fotol.

Mustjgi ja selle lammiala on sel kevadel siiski vrdlemisi veevaene. Mdunud puane aasta annab tunda kikjal: veetase on tagasihoidlik mujalgi ning suurvett nagu polegi. Mrke vee jrele janunevast maapinnast vis selgelt nha ka linnainimene: lumesulavesi kadus maapue hmmastava kiirusega. Mullust sooja ja kehva suusailmaga talve meenutades klab meie vanasna Talvine sula nits suvel puda aga lausa hirmutavalt.

Pud on rmuste ks ots, kuid elustikule vib palju hda tuua ning elurtmi korralikult segi paisata ka tavapratult lhikesed vi leliia pikale veninud aastaajad, samuti liiga kiline hutemperatuuri muutus. Mind llatas ksjagu, et mdunud juluphadeks tuppa toodud kuusel olid juba sentimeetripikkused noored kasvud. Sraseid ebaharilikke nhtusi vis talvekuudel nha veelgi.

Mil moel jrjepanu kestnud ebasoodsad ilmastikuolud on mjutanud aga meie puude tervist, vime lugeda avaloost. Mrt Hanso ja Rein Drenkhan selgitavad, kuivrd raske katsumus on viimase viisaastaku jooksul kohati lausa rmuslikud ilmaolud olnud isegi meie klmakindlateks peetavatele puuliikidele, rkimata siis lejnutest. Keerulisi aegu on minevikus ennegi olnud. Tihti on seejuures kombeks elda, et loodus teeb omad korrektuurid: kes sitkem, jb ellu.

Kaugeltki kik eluslooduse kahjustused ei ole seotud ilmaga. Siiamaani aasta-aastalt aina kurvemate tagajrgedega lppenud kevadised kuluplengud on ldjuhul ikkagi inimkte t. Paraku ei neela tuli mitte ainult eelmistel aastatel koristamata jnud heina, vaid hvitab ka hulgaliselt erisuguseid putukaid jm. elusorganisme, tihtilugu on ohvriks ka inimesed ja nende vara. Vib loota, et tnavu kevadel tulekukk vga suurt hoogu siiski sisse ei saa: ehk aitab vastne kord suured nnetused ra hoida. Loodame.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012