Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 10/2002
Seal, kus pike tuseb

Jaapan on saareriik tuhat vikest ja neli suurt saart (Honshu, Kyushu, Hokkaido ja Shikoku) on 126 miljoni inimese elupaik. Jaapani kultuuri on mjutanud pikaajaline isolatsioon muust maailmast ja ka riigi mgine maastik: rohkem kui 80 protsenti Jaapani territooriumist on med. Suur osa mgedest on vulkaanid ning neist umbes nelikmmend on aktiivsed. Geotermilisest aktiivsusest tingituna on Jaapanis ka palju kuumaveeallikaid. Samas hoiab jaapanlasi elevil pidev oht, et mni vulkaan hakkab purskama. Just viimasel ajal on kohalikes ajalehtedes ja televisioonis palju kneainet pakkunud Jaapani smboli ja krgeima tipu, Fuji vulkaani sisemusest kostvad kahtlased korinad. Fuji mbruses on ka seismiline aktiivsus suurenenud. Kardetakse, et viimati 1707. aastal pursanud Fuji teeb seda lhiaastatel uuesti.

Peale vulkaanide on Jaapanile iseloomulikud maavrinad, tsunamid (hiidlained) ja vihmaperioodidega kliima. Kik need loodusnhtused kokku on ks phjus, miks Jaapan on krgelt arenenud tstusriik: jaapanlased on harjunud iga 2030 aasta jrel oma maailma uuesti les ehitama.

Jaapan on ks seismiliselt kige aktiivsemaid piirkondi maailmas ja umbes tuhat maavrinat aastas on siin tavaline. Enamik neist on kll nii vikesed, et ilma eritehnoloogiata ei pandaks neid ldse thelegi. Olen ise viie siin oldud kuu jooksul kogenud ligi kmmet maavrinat. Enamik on olnud sellised vikesed jnksakad, nagu vajutaks autoga sites jrsult pidurit, vi lihtsalt kikumised. Kuid sellegipoolest hakkab khe. Richteri skaala jrgi 34-pallised maavrinad aga hirmutavad ka muidu maavrinatega harjunud jaapanlasi ning tuletavad meelde 1995. aastal Kobes toimunud hvingulist 7,2-pallist maavrinat, milles hukkus le kuue tuhande inimese.

Oma geograafilise asendi tttu on Jaapani kliima ja loodus vga mitmekesised. Riigi lunaosas asuvate saarte ilmastik on subtroopiline ning sealne floora ja fauna on lhedased Malaisia omale. Honshu, Kyushu ja Shikoku saarte looduses leidub aga sarnasusi Korea ja Hiina omaga. Suved on siin kuumad ja talved klmad. Phjas asuval Hokkaidol on aga lhikesed suved ja pikad lumised talved.

Loodus oma ke jrgi. Jaapani loodus oma saarte, mgede ja jrvede-jgedega on testi imeline, kuid kskik kuhu Jaapani otsa ka minna, ikka on nha, kuidas inimksi on loodust oma rangemise jrgi mber kujundanud. Auto- ja raudteed on ehitatud mgede kohale, vahele, alla ja keskelt lbi. Kus vhegi ruumi, sinna on rajatud linnad. Ligi kaks kolmandikku Jaapani territooriumist on kaetud metsaga, kuid peaaegu pool sellest on inimeste istutatud pikad sirged read jaapani krptomeeriaid. Sellise puukasvatuse tulemus on Jaapani meklgedele kujunenud lapiline muster: monotoonsed puuderead vaheldumisi paljaks raiutud lagendikega. Ka Jaapani veekogud on inimktt tunda saanud: 30 000 jest ja ojast pole tammi ainult kolmel.

Kuigi jaapanlased on sekkunud looduse kulgu peaaegu igal pool, on rajatud ka palju rahvusparke ja loodukaitsealasid. Suurim neist on Sisemere rahvuspark, mis on 400 kilomeetrit pikk, kohati ligi 70 kilomeetrit lai ja hlmab le tuhande saare. ks kolmest kige kuulsamast pargist on Kenroku-en Kanazawas. Pargi nimi thendab kuut hendav aed. Aed on saanud oma nime selle jrgi, et seal vib kogeda kiki kuut 11. sajandi Hiina kirjanduses hinnatud omadust: ruumikus, rahulikkus, inimjud, vrikus, vesi ja kivid ning kaunid vaated. Tehisjrved, mis muuseas nevad vlja sna looduslikud, ja nende keskel asuvad saarekesed, vikesed kivisillad, sadu aastaid vanad hiidmnnid ja esimene Jaapanisse rajatud purskkaev on pargi peamised tmbenumbrid. See purskkaev on rajatud looduslikul viisil: pargis asuva jrve pinnast madalamal asuva oru phja tehti auk ning maa all voolav vesi purskab sealt rhu all vlja nii krgele, kui on jrve pind. Ishikawa prefektuur, kuhu Kanazawa linn kuulub, asub Jaapani mere res ning on seetttu peale metsaste mgede ja heleroheliste riisipldude nnistatud ka kauni mererannaga.

Jaapanlased on suured loodusesbrad. Tihedalt tis ehitatud ja lerahvastatud Tokyos on eriti hsti nha, kuidas inimesed roheluse jrele igatsevad. Teede rde on istutatud palju puid ja psaid. Kus vhegi ruumi, sinna on asetatud potililled need katavad aknalaudu, vlistreppe, majaesiseid knniteid. Ndalavahetustel suunduvad kik parkidesse; Tokyos on eriti populaarne Yoyogi park Harajukus. Parkides mngitakse lastega (vi koertega), loetakse raamatuid, harjutatakse trummimngu, magatakse... ja uuritakse loodust. Loodusvaatlusi vib pidada jaapanlaste lemmiktegevuseks (enamasti on see kll pensionride harrastus, kuid samas on iga viies jaapanlane le 65 aasta vana). Nii parkides kui ka linnatnavail on puude-psaste juures sildid, millel on kirjas taime nimetus (jaapani- ja ladinakeelne) ning lhikirjeldus. Kyoto keiserlikus pargis on isegi vike nurgake vabahuraamatukoguga, kust leiab mitmesuguseid teoseid looduse ja loomade kohta: putukate, lindude ja taimede vlimrajad jms. Huvilised saavad neid pargipingil istudes rahulikult lugeda ning prast minna krvalasuvatesse puhmastesse uudistama, kas ka seal leidub raamatus kirjeldatud sitikaid.


itsvatesse lilledesse suhtuvad jaapanlased kui phadesse objektidesse. Neid ei julgeta katsuda, ligata ega kimpudesse panna. Lilli kingitakse harva ja kui seda tehakse, niteks snnipevadel, siis lilled ise ongi kingitus, mitte nii nagu Eestis, kus lilled on pris kingituse vi kommikarbi loomulik lisa. Eks oma osa mngib siin kindlasti ka see, et likelilled on Jaapanis vga kallid.

Kuna likelilli leidub jaapanlaste kodudes vga vhe, siis seda enam ptakse minna imetlema looduses itsvaid lilli. Juunis vib nha tuhandeid inimesi voorimas Tokyo Meiji phamu aeda iiriseid vaatama. Ka mina kisin seal ning elamus oli meeldejv. suureprane. Metsa sees on vikene lagendik, kus kasvavad iiriste eri sordid sajad ja sajad imelised lilled. Hingemattev vaatepilt... Kui ainult poleks seda tunglevat inimhulka ega peaks pidevalt trgima, et kas vi he silmagagi seda imelist lillevlja nha!

Teine samasugune elamuste-, ent rmiselt rahvarohke paik on Kamakura. Aastail 11851333 Jaapani pealinnaks olnud Kamakura on tnapeval ks riigi suurimaid turismimagneteid. helt poolt mere ja teiselt poolt mgedega piiratud looduskaunis kohas on arvukalt budistlikke templeid ning mned shinto phamud. Kige kuulsam Kamakura huvivrsus on aga Daibutsu (Suur Buddha): 13,35 meetri krgune ja 121-tonnine pronksist Buddha kuju.

Iga pev tulevad tuhanded ja tuhanded turistid Kamakurasse, et kiki neid vaatamisvrsusi oma silmaga nha, kuid teline nn. turismihooaeg on juunis, kui itsevad hortensiad. Peaaegu iga templi mbruses ja iga tnava res on kirev itemeri: lillad, roosad, sinised ja valged kobarad tsumas kerges tuules. Vga ilus vaatepilt, kuid sellegi nautimist segab tunglev rahvahulk.

Kamakuras on palju kauneid paiku, kuid minu lemmikuks sai Kencho-ji tempel. Phakoda asub paksu metsaga kaetud vikese me jalamil ning vana kitsaste ja krgete astmetega kivitrepp viib otse metippu. Tipust avaneb vapustav vaade nii Kencho-ji templikompleksile kui ka tervele Kamakura linnale ja merele.

Kamakura rand on suvitajate ja lainelaudurite seas kuulus puhkekoht, kuid kahjuks on rannaliiv tis klaasikilde ja merevees hulbivad kilekotid. Sdi on siin jaapani noored, kes, nagu noored ikka, prgikogumisele suures lbutsemishoos erilist thelepanu ei pra. Sellest hoolimata on rand ilusate ilmadega niisama rahvarohke kui Prnu rand kaunil juulikuul. Kamakura randa armastavad ka kotkad. Kmned vimsad linnud tiirutavad madalal pevitajate kohal ning otsivad toidupoolist, mida varastada. Kuigi kotkad on tavaliselt tuntud kui kuninglikud ja ilsad linnud, kituvad nad siin pigem lbete rvlitena: on olnud isegi juhuseid, kus kotkas on maitsva suupoolise otse selle omaniku srmede vahelt ra npanud.


Fuji Hakone Izu rahvuspark Jaapani kirdeosas on looduse poolest ks kige kaunimaid paiku, kus olen kinud. Tokyost mnetunnise rongisidu kaugusel asuvat Hakonet peetakse Jaapani turismimagnetiks par excellence ning seal kib aastas le kahekmne miljoni inimese kodu- ja vlismaalt. Ehkki rahvarohke paik, on siin sellegipoolest vimalik rahulikult loodust nautida. Mgi- ja kaabelrongid viivad 1153 meetri krgusele ning sealt edasi saab gondlitega Owakudani vulkaanikraatrisse. Meie vikese reisiseltskonna gondlisit osutus vga pnevaks just siis, kui olime letamas vulkaanigaasidest auravat kivist orgu kahe metipu vahel, tusis suur tuul ja meie gondel ji seisma ning abitult tugeva tuule ktte kikuma. Srased tuuled ja nn. hdapeatused on selle me otsas kindlasti tavalised, kuid siiski olime kik hirmunud ja need ksikud minutid, mis me seal kikusime, nisid igavikuna. Kui lpuks olime judnud me tippu (ja end natukene kogunud), tegime jalutuskigu nn. terviserajal vulkaani kljel. Niinimetatud seetttu, et meile ei tundunud see rada kuigi tervislikuna: iga natukese maa tagant ngime silte, kus olid kirjas need tervisehdad ja tervislikud seisundid, nagu sdamehaigus, vsimus, rasedus jne., mis on selle raja puhul vastunidustatud. Need, kes visid teekonda jtkata, ngid vulkaanikraatrist vljuvaid kuumaveeallikaid ja said jalutada selle vikese vsa vahel, mis prast vulkaanipurset siiski kivisele pinnasele oli kasvanud. Kraater on kujunenud kolm tuhat aastat tagasi, kui Hakone mgede krgeim tipp Kami viimati purskas. Matkarada oli kll huvitav ja isegi kena, kuid enamjagu ajast tuli hinge kinni hoida, sest mest seniajani hkuvat mdamunahaisu ehk metaani- ja vvliaurude lhna oli teliselt raske taluda. Kuigi tee peal oli mitu silti hoiatusega rge seiske le kmne minuti he koha peal, siin on mrgised aurud!, sid inimesed isukalt sealsamas kollast karva kuumaveeallikas keedetud mustakoorelisi mune.

Prast seda vikest ringkiku sitsime gondlitega teisele poole mge ja jtkasime sealt reisi laevasiduga Ashi jrvel. Hakone kaldeerasse ehk hiidkraatrisse tekkinud jrve peetakse heks Hakone tmbenumbriks, sest ilusa ilmaga avaneb sealt imeline vaade Fuji mele. Kahjuks oli meie reisi ajal aga taevas pilves ja Fuji ji seekord ngemata. Kuid kuu aega hiljem ronisin koos spradega selle hiiglase tippu 3776 meetri krgusele. See vga raske retk kestis kokku kuusteist tundi: ksteist tundi les ja viis tundi alla. les pimedas ja klmas mda kaljuseina ronides, alla kolmekmnekraadises kuumuses kiviklibu peal koperdades. Aga see pikesetus, mida ngin ise pilvedest krgemal olles, oli ks kauneimaid asju, mida ma eales olen ninud.


Prgimajanduse viimane sna. Kuna Jaapan oli ks esimesi industrialiseerunud Aasia riike, siis oli ta ka ks esimesi, kes ppis enda jrelt koristama. Praeguseks on Jaapani prgikoristusest ja -ttlusest arenenud thus, loodust sstev ssteem. Puuduvad suured prgikonteinerid, kuhu kikvimalik praht kokku korjataks ja siis prgimele viidaks. Prgi on jaotatud pletatavaks, pletamatuks, taaskasutatavaks ja klbmatuks ning selle jaotuse jrgi viiakse eri pevadel ra eri sorti prgi. Kusjuures vastaval peval tuleb enne puhtaks pestud prgi (pudelid, toidukarbid, purgid jms.) tuua prgikogumiskohta hommikul enne kella kaheksat. Niteks selles Tokyo osas, kus mina elan, toimetatakse kolmapeviti ja laupeviti ra pletatav prgi ehk toidujgid, lilled, tarbepaber, lastemhkmed, fotod, sukkpksid jms. Neljapev on pletamatu prgi pev, siis saab ra anda aerosoolipudelid, katkise klaasi, pehmed mnguloomad, plast- ja kummiesemed, lambipirnid, kilekotid, potid-pannid jms. Esmaspeviti saan lahti korduvkasutusse vi mberttamisele minevatest esemetest, nagu klaaspudelid, plekkpurgid, pappkastid, riided, ajalehed, raamatud, tetrapakid jne. Eraldi prgivedu tuleb tellida siis, kui soovitakse ra visata vana mblit, elektroonikat jms. ning eraldi viiakse ra ka kasutusklbmatud ja veel klblikud asjad. Viimased pannakse kasutatud asjade poes uuesti mki. Kui aga soovitakse lahti saada vanast autost, mootorrattast, katkisest autokummist vi klaverist, siis tuleb see viia tagasi sinna poodi, kust see oli ostetud.

Pletatav prgi loomulikult pletatakse ja seelbi toodetakse gaasi. Paber, plast, plekk ja klaas ttatakse mber ja vetakse uuesti kasutusse. Mida tehakse mittepleva prgiga, on raske elda, ent mned aastad tagasi kerkis Tokyo lahte tehissaar, mis on valmistatud prgist. See pole lihtsalt mingi kuhjatis, vaid saar nagu iga teinegi, kuhu on rajatud elamud, poed, kontorid jne.

Tnavatel on vga vhe prgikaste. Kehtib reegel, et igaks vtab oma prgi kaasa ja viskab selle oma prgikasti. Ja llataval kombel teevadki kik nii (vib-olla mitte kik, aga enamik kindlasti). Vaid harva neb mahavisatud kommipabereid vi thje pudeleid ning kik koeraomanikud vtavad oma lemmikuga jalutama minnes kaasa kilekotikesed, et oma kallikese tagant ra koristada. Sellist vaatepilti, nagu avaneb Eestis lume sulades, pole siin vimalik nha.


Anniki Jesaar (1981) on sotsioloogiatudeng; praegu vahetuslipilasena Tokyos, kus pib jaapani keelt ja kultuuri.



Anniki Jesaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012